..........3 SIBERI KONTPUU.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 1 ÄÄDIKAPUU EHK HARILIK SUMAHH Äädikapuu (Rhus typhina) on aias väga ilus oma kauni lõunamaiselt mõjuva lopsaka lehestiku, pehmekarvaliste võrsete ja võrratu sügisvärviga oranzist purpurpunaseni. Kahjuks langevad kaunilt värvunud lehed sügisel kohe pärast esimest öökülma. Talvel kaunistavad äädikapuud 10-20 cm pikkused punased viljapöörised. Värvi annavad neile punased näärmekarvakesed, millega on pöörised kaetud. Puu õitseb märkamatult väikeste rohekaskollaste õitega juunis-juulis.
Virsik õitseb Amuuri toomingas õitseb Perekond Prunus Mandlipuu viljad Virsiku viljad Amuuri toomingas viljad Valgusnõudlikud ja kuivalembesed taimed Äädikapuu Rhus typhina AREAAL Põhja-Ameerika idaosa. SUURUS 10-12 m. VÕRA Kõrge põõsas või ümara võraga madal puu. KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepruun, sile. Noored võrsed jämedad, kaetud tihedalt punakate näärmekarvadega. Pungad oranžid, soomusteta, kumerad. LEHED Vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, kuni 60 cm pikad. Lehekesi 11-31, piklikmunajad, terava tipuga, hõredalt saagja servaga, 5-12 cm pikad
3 Taimed Tabel 1. Kasutatud puittaimed Taim Lad. Nimi Kõrgus Laius (m) Kasvukoht (m) Laiuv tuhkpuu Cotoneaster 1 2,5 Täisvalgus/ horizontalis poolvari Läiklehine Mahonia 1 1 Poolvari/ vari mahoonia ´Apollo´ aquifolium ´Apollo ´ Äädikapuu Rhus typhina 5 6 Täisvalgus/ poolvari Mikrobioota Microbiota 0,4 1,5 Poolvari/ vari decussata Värd jugapuu Taxus x media 1 1 Poolvari/ vari Harilik sirel Syringa vulgaris 3 2,5 Täisvalgus/ ´Znamja Lenina´ ´Znamja Lenina´ poolvari
......................................... 55 Iseloomustus..........................................................................................................................55 Kasvutingimused...................................................................................................................56 Hooldus................................................................................................................................. 56 HARILIK ÄÄDIKAPUU e. SUMAHH (Rhus typhina).......................................................... 57 Iseloomustus..........................................................................................................................57 Hooldus................................................................................................................................. 57 HARILIK PIHLENELAS (Sorbaria sorbifolia)....................................................................... 59 Iseloomustus........................
........................................................19 9.1 Hooldusvõtted...........................................................................................................................19 9.2 Kärpimine.................................................................................................................................19 9.3 Haiguste ja kahjurite ennetamine.............................................................................................20 10. Rhus typhina - harilik äädikapuu ehk sumahh.............................................................................20 10.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................20 10.2 Hooldusvõtted.........................................................................................................................21 11. Sorbus aucuparia - Harilik pihlakas......................................................
kontseptsiooni kriteeriumide järgi eristatud liigid moodustavad ühe fülogeneetilise liigi. Heidi Tamme (2004) uuringud näitasid, et morfoloogiliste kriteeriumite järgi eristatud liigid Peziza varia ja P. violacea kompleksides moodustavad vastavalt vaid ühe või siis kaks fülogeneetilist liiki. Konflikt fülogeneetiliste ja teiste liigikriteeriumite vahel ilmnes perekonna Epichloë uuringutes, kus fülogeneetiliste kriteeriumite alusel polnud võimalik eristada liike E. typhina ja E. sylvatica hoolimata sellest, et need kaks liiki pole interfertiilised, kasvavad erinevatel peremeestaimedel ja on eristatavad morfoloogiliselt (Schardl & Craven, 2003, Box 1). Veelgi enam, selle perekonna liigid moodustavad mittesugulises staadiumis omavahel heteroploidseid hübriide (Kuldau et al., 1999). Liikidevaheline hübridisatsioon on ilmselt palju tähtsam evolutsiooniline protsess paljudes seenerühmades, kui seni arvatud.
Lehed- vahelduvad, kolmetised, liitlehtedega Õied- väikesed, neljatised kuni viietised, kännastes Viljad- lamedad, meenutavad jalakaliste vilju PARUKAPUU Cotinus Mullastik- aluseline Niiskus- kuivust taluv Valgus- päikesepaisteline Haljastusväärtus- sobib üksikasetuses, kuna dekoratiivsed viljad ja sügislehestik Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad liitlehed Õied- kollased, tipmistes pööristes Viljad- väikesed, kuivad luuviljad ÄÄDIKAPUU E. SUMAHH E. MÜRGIPUU Rhus typhina Mullastik- vähenõudlik Niiskus- põuakindlad Valgus- Haljastusväärtus- dekoratiivne sügisvärv, sobib üksikult Puu võra- Lehed- liitlehed Õied- väikesed, pööristes Viljad- väike luuvili VAHER Acer Mullastik- viljakas Niiskus- Valgus- avatud kasvukohta Haljastusväärtus- kasutatakse 150 liigist umbes 20 Puu võra- Lehed- vastakud, sõrmjad, liht või liitlehed Õied- ühekojalised kahesugulised Viljad- kaksiktiibvili HOBUKASTAN Aesculus Mullastik- Niiskus-
Hydrangea paniculata Aedhortensia Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Potentilla fruticosa Põõsasmaran Rhus Typhina Äädikapuu Sorbaria sorbifolia Harilik pihlenelas Sorbus intermedia Pooppuu Spiraea Japonica Jaapani enelas Spiraea x cinerea Tuhkurenelas
Kasutamine haljastuses: parki, soolotaim Joonis 100. Virgiinia toomingas ,,Shubert" kevadel ja sügisel (http://midwesternplants.com/Types/Trees/Prunus%20species/Canada%20Red%20Select%20Ch okecherry/tree.jpg) 104 Joonis 101. Virgiinia toomingas 105 Äädikapuu (Rhus) Konkreetne liik: Äädikapuu ehk harilik sumahh (Rhus typhina) Taime kõrgus ja läbimõõt: Taime välislaadi kirjeldus: püstise hõreda võraga suur põõsas kuni väike puu Lehed: suured liitlehed Õied või õisikud: Õied on rohekaskollased ja asuvad tihedas käbitaolises õisikus võrsete tippudes, mis värvuvad punaseks ja jäävad selliseks kuni järgmise kevadeni Õitsemine: juuni-juuli Liigi eritunnused: ajab palju juurevõsusid, võib saada tugevaid külmakahjustusi, kokkupuutel võib põhjustada nahaärritusi
Külmakindel. Kasvukoha nõuded: eelistab niiskemaid, kuid liikuva põhjaveega viljakate muldadega kasvukohti. Noorelt varjutaluv, vanemas eas muutub valguselembeseks. Kasutamine haljastuses: dekoratiivpuuna. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/toomingas2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_toomingas.html http://herba.folklore.ee/pildid/toominga%20%C3%B5ied%202.jpg 4.6 Äädikapuu (Rhus) Konkreetne liik: harilik äädikapuu (Rhus typhina) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-400 cm, laius 200-400 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laia võraga põõsaspuu. Lehed: väga suured liitlehed, kuni 55 cm. Õied või õisikud: rohekaskollased ja asuvad tihedas käbitaolises õisikus võrsete tippudes. Liigi eritunnused: punane sügisvärvus. Ei ole kuigi külmakindel. Annab juurevõsusid. Kasvukoha nõuded: valguslembene, mullastiku suhtes väga vähenõudlik, kasvab hästi isegi liivasel ja kuival mullal.
kasvukohti. Noorelt varjutaluv, vanemas eas muutub valguselembeseks. Kasutamine haljastuses: dekoratiivpuuna. Joonis 99. Harilik toomingas (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Padus_avium_flowers.JPG) Joonis 100. Harilik toomingas Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/toomingas2.htm. 25.09.2013. 4.6 Äädikapuu (Rhus) Konkreetne liik: harilik äädikapuu (Rhus typhina) (joon. 101, joon.102) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-400 cm, laius 200-400 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laia võraga põõsaspuu. Lehed: väga suured liitlehed, kuni 55 cm. Õied või õisikud: rohekaskollased ja asuvad tihedas käbitaolises õisikus võrsete tippudes. Liigi eritunnused: punane sügisvärvus. Ei ole kuigi külmakindel. Annab juurevõsusid. Kasvukoha nõuded: valguslembene, mullastiku suhtes väga vähenõudlik, kasvab hästi isegi liivasel ja kuival mullal
Magnolia Taxus Caragana põisenelas Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu Prunus cerasus Rhus typhina Harilik kirsipuu Cotoneaster Äädikapuu scandinavicus Prunus harilik tuhkpuu Sorbaria domestica Harilik sorbifolia H. ploomipuu Crataegus pihlenelas monogyna Prunus padus üheemakane Sorbus
annaabi.ee 
