Tartu Karlova Gümnaasium Kristjan Kalve Tuumarelvad Referaat Juhendaja:õp. Silver Mägi Tartu 2009 Sisukord 1.Ajalugu 1.1Teaduslik areng 1930ndatel 1.2Manhattani projekt 1.3Nõukogude Liidu tuumarelvastus 1.4Arendus Külma Sõja ajal 2.Ehitus 2.1Tuumareaktsioon 2.2Tuumakütused 2.3Erinevad stardiplatvormid ja kandjad 3.Tuumaplahvatuse tagajärjed 3.1Plahvatus 3.2Soojuskiirgus 3.3Radiatsioon 4. Kasutatud Kirjandus 1.Ajalugu 1.1.Teaduslik Areng 1930ndatel Aastal 1898 avastasid Pierre ja Maria Curie uraani radioaktiivsuse. Aastal 1932 John Cockroft ning Ernest Walton poolitasid esmakordselt aatomituuma. Aastal 1934 patenteeris Leo Szilard aatomipommi. Kolumbia ülikool korraldas aastal 1939 esimese tuumareaktsiooni. 1.2.Manhattani Projekt Manhattani proje...
Tuumarelvad Mis on tuumarelv? Tuumarelv on lõhkeseade, mille jõud tuleneb tuumareaktsioonidest. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Tuumarelva liike Põhimõtteliselt on olemas kahte liiki tuumarelvi: oma energia põhiliselt tuumade lõhustumisest saavad relvad tuumade lõhustumist kasutavad relvad, mis saavad põhienergia tuumade ühinemisest Relvade kohaletoimetamine Esimesed tuumarelvad olid pommid nagu Nagasakile visatud "Fat Man" Selliseid pomme said kanda ainult raskepommitajad Relvade kohaletoimetamine Miniatuuriseerimis ajastuga vähenesid ka tuumalõhkepead, võimaldades neid paigaldada rakettidele Relvade kohaletoimetamine Tänu interkontinentaalsetele rakettidele on neid omavatel riikidel reaalne võimalus saata tuumalõhkepäid igasse maailma nurka Relvade kohaletoimetamine ...
· Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbmatus · Looduslike protsesside tulemusel levimine ülejäänud maailma Suurimad õnnetused Tuumaintsidentide skaala järgi (1-7): · Tsernobõli katastroof 1986 (7) · Fukushima I TEJ katastroof 2011 (7) · Plahvatus Kõstõmi jäätmehoidlas 1957 (6) · Three Miles Islandi katastroof 1979 (5) · Windscale'i katastroof 1957 (5) Ennetamine · Riikidevaheline koostöö (RAA, WHO, Euratom jm) · Tehnoloogia areng · Tuumarelvadest loobumine (Tuumarelvade tõkestamise leping 1968) · Tuumaenergiast loobumine (Sveits, Saksamaa) Eestis 15 radioaktiivsustaset jälgivat seirejaama Huvitavaid fakte · Tsernobõli sarkofaagi ehituse maksumus 2 miljardit eurot, ehitustööde lõpp 2018. aastal · Tammiku hoidla intsident 1994 ainus otsene kiiritussurm Eestis · Rahusümboli algne eesmärk võitlus tuumarelvastumise vastu Kasutatud allikad · Pilt 1. http://www.world-nuclear.org/information-
oli sõjatander Kaug-Ida. Olgugi, et Jaapani olukord oli lootusetu, ei tahtnud nad alistuda. Jaapan võttis kasutusele Kamikazed (suitsiidpiloodid), sest nende lennukid ei olud väga jätkusuutlikud ja see oli parim plaan tollel hetkel. See tegi USA sõjaväele küll kahju, aga ei hävitanud neid. USA võttis seepeale kasutusele tuumapommid, mis visati siis Hiroshima & Nagasaki. Tuumapommide ajalugu Inglise teadlased hakkasid juba enne 2. maailmasõda tuumarelvadest rääkima. 2. MS phukedes said juba kõik füüsikud aru, et tuumapommi loomine on vägagi võimalik. Õnneks ei saadud Natsi-Saksamaal teemat uurida, sest kõik head füüsikud olid kas tapetud või riigist põgenenud. Ka NSV liidus iidi uuringuid läbi. Suurbritannia oli algselt tuumapommide loomisega parimal kohal, kuid mingi hetk avastati, et projekti elluviimiseks polnud piisavalt raha, mistõttu koodusid briti ja USA parimad füüsikud kokku Ameerikasse Manhattani projekt juht oli J
oli sõjatander Kaug-Ida. Olgugi, et Jaapani olukord oli lootusetu, ei tahtnud nad alistuda. Jaapan võttis kasutusele Kamikazed (suitsiidpiloodid), sest nende lennukid ei olud väga jätkusuutlikud ja see oli parim plaan tollel hetkel. See tegi USA sõjaväele küll kahju, aga ei hävitanud neid. USA võttis seepeale kasutusele tuumapommid, mis visati siis Hiroshima & Nagasaki. Tuumapommide ajalugu Inglise teadlased hakkasid juba enne 2. maailmasõda tuumarelvadest rääkima. 2. MS phukedes said juba kõik füüsikud aru, et tuumapommi loomine on vägagi võimalik. Õnneks ei saadud Natsi-Saksamaal teemat uurida, sest kõik head füüsikud olid kas tapetud või riigist põgenenud. Ka NSV liidus iidi uuringuid läbi. Suurbritannia oli algselt tuumapommide loomisega parimal kohal, kuid mingi hetk avastati, et projekti elluviimiseks polnud piisavalt raha, mistõttu koodusid briti ja USA parimad füüsikud kokku Ameerikasse Manhattani projekt juht oli J
vastandlikku hoiakut kasvava tuumaenergia kasutamise suhtes, või isegi selle olemasoleva taseme säilitamise suhtes. Taoline opositsioon ripub kolme faktori otsas: hirm õnnetuste ees, hirm pikaajaliselt säiluvate radioaktiivsete jäätmete ees ja hirm, et tuumajõu kasutus aitab kaasa tuumarelvade vohamisele. Tuumajõu levik ei ole kuidagi viimasele aspektile kaasa aidanud. Vastupidi, suureneb nende maade hulk, mis deklareerivad tuumarelvadest loobumist. Sellal kui avalikkus ja meedia säilitavad tundelisuse iga pisemagi häire suhtes tuumaseadmetes, on tuumajaamad tegelikult küllaltki turvalised. Tuumaelektrijaamadel on suur töökogemus peaaegu 7200 reaktoriaasta kohta. Vastavalt kogemustele on kasutatud muudatusi jaamade töös ja nende juhtimises, et saavutada suurem turvalisus.Nagu iga teine energiaallikas, genereerib ka tuumajõud jäätmeid, mis tuleb õieti ladustada. Madala ja keskmise tasemega radioaktiivsete
Tuginedes eelpool kirjeldatud väidetele, järeldan, et külm sõda jäi külmaks sõjaks, sest USA ja NSV Liit pidid kulutama tohutult palju aega ja raha, et oma tahtmist kolmanda maailma riikides peale suruda. Poleks nad seda teinud, oleks neil olnud enam aega tegeleda üksteisega ja kes teab, mis siis juhtunud oleks. Külm sõda jäi külmaks sõjaks, sest USA ja NSV Liit olid teadlikud üksteise tugevast relvastusest ja tuumarelvadest. Lisaks teati ka seda, et mõlemad riigid on valmis koheselt sõjaks juhul, kui üks osapool peaks teist ründama. Lisaks võin ma välja tuua selle, et mõlemal riigil olid vägagi värsked ja koledad mälestused Teisest maailmasõjast ja ei tahetud enam midagi sellist läbi teha. Viimaseks ütlen ma seda, et nii NSV Liidul, kui USA-l polnud lihtsalt piisavalt ressursse ja aega, et üksteisega sõdida. Kuigi ma arvan, et hirm tuumarünnaku ees oli
juhtpositsiooni töötamaks diplomaatilise lahenduse suunas. Washington peaks tegutsema kahel tasandil: kahe- ja mitmepoolsel. Mitmepoolse lahenduse leidmisel oleks Venemaa Ameerika Ühendriikidele kõige paremaks partneriks, silmas pidades, et lõplik eesmärk antud küsimuse lahendamisel oleks tagada Iraani õiguspärase julgeoleku vajaduste rahuldamine, koos teiste rahvuslike huvidega vastutasuna Teherani formaalsele, tõendatavale lahtiütlemisele tuumarelvadest. Tehes koostööd nii Venemaa, Euroopa Liidu kui ka Hiinaga suudaks USA piirata tuumarelvade levikut kui ohtu ja tugevdada ÜRO julgeolekukontrolli autoriteeti. Kesk-Idas peaks USA tegema koostööd Venemaaga, et saavutada Iisraeli-Palestiina kokkulepe. Venemaa on olnud väga toetav Euroopa Liidu, ÜRO ja Ameerika Ühendriikide tegutsemise osas ja on üldiselt toetanud ka USA pingutusi rahu nimel selles regioonis. Venemaa teeb edusamme
tuuma relvadeks. Selle eesmärgiks oli hävitada USA . 1962 a. USA presidend Kennedy sai sellest plaanist teada ning takistas NL üle mere oma relvade viimist. Toimus kontrolljoon merel, kus ei lastud ühelgil laeval nende poole sõitmast. Maailm rippus juuksekarva otsas. Kennedy andis Hrustsovolile selgesti mõitsa kui ta jonni ei jätta siis ründab ta Moskvat tuumarelvadega . Hrustsov pidi taganema ning tänu tolleaegse USA presidendile jäi kaks üliriiki tuumarelvadest puutumata. 1954.a jagunes Vietnam kaheks riigiks, kus põhjapool valitses NL ja tema liitlased ja lõunapool oli USA mõju sfäär, kus valitses ebademokraatlik riigikord, seetõttu soodustas kommunismi mõju kasvada. 1964 a. astus USA Vietnami sõtta, sest neil oli hirm, et kui nad kaotavad Lõuna-Vietnami, siis kogu Ida-Aasia langeb kommunismi küüsi. Sõda muutus veriseks, ameeriklased kaotasid ning Vietnem jäi kommunismi mõjusfääri. Ma arvan, et kui
olukord, kus on juba liiga hilja midagi muuta. Õnneks on üldsuse tähelepanu üha rohkem koondumas antud teemale. Oma osa selles tendentsis on kindlasti andnud ebastabiilsete regioonide püüd end tuumarelvaga varustada. Sama on juhtunud ka kõrgemal tasemel, eelmisel aastal ilmus Wall Street Journalis kirjutis, kus neli kogenud riigimeest - George Schultzi, Henry Kissingeri, William Perry ja Sam Nunn – kutsusid üles astuma samme selle poole, et vabastada maailm tuumarelvadest. Artikkel pälvis laiema üldsuse tähelepanu ning ma loodan, et neid võetakse kuulda ja inimkonna pea pealt tõstetakse ära kirves, mis on siiani olnud iga hetk valmis kukkuma. Kuulus saksa sõjandusteoreetik Carl von Clausewitz on öelnud, et sõda on inimsuhtluse akt, mis kuulub ühiskondliku elu valdkonda. See on suurte huvide konflikt, mis leiab verise lahenduse ja ainult see eristab teda teistest. Seega sõjad ja konfliktid jäävad inimkonda igaveseks saatma, see on paratamatus
1, 1952 | First Hydrogen Bomb Test, 2011). Vesinikupommi on maailmas katsetanud ainult kuus riiki: Venemaa, USA, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa ning India. (Vaher, 2012) 1.2 Neutronipomm Erinevalt vesinikupommist on neutronipomm väikese võimsusega tuumarelv. Neutronpommi ametlik nimetus on suurendatud kiirgusjõuga relv. Pommi idee on tappa kõik elusolev, samalajal jätta linnad ja ehitised suhteliselt terveks. Neutronipommi erinevuseks teistest tuumarelvadest on neutronkiirguse suurem osakaal ning lööklaine, radioaktiivse saaste ja soojuskiirguse väiksem osakaal relva toimes. Joonis 2. Energia levik aatom- ja neutronpommi plahvatusel, 1999. Neutronipomm leiutati 1958. aastal Ameerika ühendriikide Lawrence Livermore'i Riiklikus Laboratooriumis. Neutronipommi leiutas füüsik Samuel Theodore Cohen (25.01.1921- 28.11.2010). Cohenit tuntakse ka kui neutronipommi isana. (McFadden, 2010)
hoiakut kasvava tuumaenergia kasutamise suhtes, või isegi selle olemasoleva taseme säilitamise suhtes. Taoline opositsioon ripub kolme faktori otsas: hirm õnnetuste ees, hirm pikaajaliselt säilivate radioaktiivsete jäätmete ees ja hirm, et tuumajõu kasutus aitab kaasa tuumarelvade vohamisele. Tuumajõu levik ei ole kuidagi viimasele aspektile kaasa aidanud. Vastupidi, suureneb nende maade hulk, mis deklareerivad tuumarelvadest loobumist. Sellal kui avalikkus ja meedia säilitavad tundelisuse iga pisemagi häire suhtes tuumaseadmetes, on tuumajaamad tegelikult küllaltki turvalised. Tuumaelektrijaamadel on suur töökogemus peaaegu 7200 reaktoriaasta kohta. Vastavalt kogemustele on kasutatud muudatusi jaamade töös ja nende juhtimises, et saavutada suurem turvalisus. Nagu iga teine energiaallikas, genereerib ka tuumajõud jäätmeid, mis tuleb õieti ladustada
avaliku sektori arvamus kõhklevat ja vastandlikku hoiakut kasvava tuumaenergia kasutamise suhtes, või isegi selle olemasoleva taseme säilitamise suhtes. Taoline opositsioon ripub kolme faktori otsas: hirm õnnetuste ees, hirm pikaajaliselt säilivate radioaktiivsete jäätmete ees ja hirm, et tuumajõu kasutus aitab kaasa tuumarelvade vohamisele. Tuumajõu levik ei ole kuidagi viimasele aspektile kaasa aidanud. Vastupidi, suureneb nende maade hulk, mis deklareerivad tuumarelvadest loobumist. Sellal kui avalikkus ja meedia säilitavad tundelisuse iga pisema häire suhtes tuumaseadmetes, on tuumajaamad tegelikult küllaltki turvalised. Tänaseks päevaks on tuumaenergia kasutamine maailmas üsnagi populaarne ja leviv alternatiiv, ning ka Eestis on selle võimaluse kohta väga palju arutatud. Kuid nagu iga asjaga, leiab ka selle teema suhtes vägagi erinevaid arvamusi. Vaatamata sellele, on aga ka Eesti selles valdkonnas juba
diplomaatiliste suhete sisseseadmine NATOga. ROOMA, 1991 Rooma tippkohtumise tähtsaima otsusena kiideti seal heaks alliansi strateegiline kontseptsioon. Strateegilises kontseptsioonis on NATO julgeolekupoliitika poliitilised ja sõjalised elemendid liidetud ühtseks tervikuks, kusjuures koostöö uute Kesk- ja Ida- Euroopa partneritega oli määratletud alliansi strateegia lahutamatu koostisosana. Kontseptsioon nägi ette sõltuvuse vähendamise tuumarelvadest ja oluliste muudatuste tegemise NATO ühendvägedes (sõjajõudude suuruse ja valmisoleku oluline vähendamine, mobiilsuse ja paindlikkuse suurendamine, riikidevaheliste üksuste ulatuslikum kasutuselevõtt). Samuti nähti ette abinõud NATO sõjalise juhtimisstruktuuri tõhustamiseks ja alliansi kaitsealase planeerimise süsteemi ja protseduuride kohandamiseks eelkõige tulevaste kriiside lahendamist ja rahuoperatsioone puudutavate nõuete valguses.
kasutada vett, sest see toimiks neutronite aeglustajana. Enamasti on soojuskandjaks vedel naatrium, mille temperatuur reaktorist väljumisel on tavaliselt 500...600 oC. Kiiretel neutronitel põhinevad paljundusreaktorid on osutunud vähem töökindlateks kui tavapärased surve- ja keevvesireaktorid. Pealegi on neist saadav plutoonium-tuumkütus kallim kui tavapärane rikastatud uraan ja selle tootmine on kaotanud aktuaalsuse, kuna plutooniumi võib saada likvideeritavatest tuumarelvadest. Põhilised ohutuse põhimõtted on samad kõikidele tuumajaamade tüüpidele.
Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, USA, Kanada, Portugali, Itaalia, Norra, Taani ja Islandi poolt. c) NATO artikkel 5 kohaselt käsitletakse ühe liikme ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu d) Pärast külma sõda visandati Londonis ettepanekud koostöö väljaarendamiseks Kesk-ja Ida-Euroopa riikidega poliitilises ja sõjalises tegevuses. Järgmise aasta tippkohtumisel Roomas kiideti heaks alliansi strateegiline kontseptsioon, mis nägi ette sõltuvuse vähendamist tuumarelvadest ja oluliste muudatuste tegemist NATO ühendvägedes. Aastatel 19941997 NATO laienes ja uuendas oma tegevusvaldkondi, näiteks loodi koostööprogramm "Partnerlus rahu nimel" · 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia · 2009: Albaania ja Horvaatia 19. Euroopa Liidu ajalugu. a) EL-i asutamise taust; *loodi majanduse arendamiseks parem transport riikide vahel
annaabi.ee 
