Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Aatomirelvade kasutamine teise maailmasõja ajal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis viis selleni?
Aatomirelvade kasutamine teise maailmasõja ajal #1 Aatomirelvade kasutamine teise maailmasõja ajal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kirkelauraallik Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Aatomirelvade kasutamine teise maailmasõja ajal

Mis viis selleni? 1945. a - pm sõjategevus lõppenud, Saksamaa alistatud, peamiseks vaenalseks oli sõjatander Kaug-Ida. Olgugi, et Jaapani olukord oli lootusetu, ei tahtnud nad alistuda. Jaapan võttis kasutusele Kamikazed (suitsiidpiloodid), sest nende lennukid ei olud väga jätkusuutlikud ja see oli parim plaan tollel hetkel. See tegi USA sõjaväele küll kahju, aga ei hävitanud neid. USA võttis seepeale kasutusele tuumapommid, mis visati siis Hiroshima & Nagasaki. Tuumapommide ajalugu Inglise teadlased hakkasid juba enne 2. maailmasõda tuumarelvadest rääkima. 2. MS phukedes said juba kõik füüsikud aru, et tuumapommi loomine on vägagi võimalik. Õnneks ei saadud Natsi-Saksamaal teemat uurida, sest kõik head füüsikud olid kas tapetud või riigist põgenenud. Ka NSV liidus iidi uuringuid läbi. Suurbritannia oli algselt tuumapommide loomisega parimal kohal, kuid mingi hetk avastati, et projekti elluviimiseks polnud piisavalt raha, mistõttu

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Maailm pärast Teist maailmasõda

Pariisi rahukonverents seal arutati läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning Saksamaa Euroopa Liitlaste(Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) vahel. 10. veebruar 1947 kirjutati need alla Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume. Albaania sai jälle iseseisvaks. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ­ ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman ­ USA president W. Churchill / C. Attlee ­ GB

Ajalugu
thumbnail
4
odt

Maailm kahe maailmasõja vahel

Mari Nõlvak Türi Ühisgümnaasium 12R klass Maailma kahe maailmasõja vahel 1. Miks nimetati maailmasõja kaotanud riikides Versailles' rahulepingut ,,röövellikuks rahuks" ja ,,Verailles' diktaadiks"? Kuna maailmasõda tõi endaga kaasa suurt kahju.Inimesed said lausa röövellikult kahjustada. 2. Võrrelge USA ning Prantsusmaa ja Suurbritannia välispoliitikat 1920.aastatel. Mis on sarnast? Mis erinevat? USA-Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat.Aktiivselt sekkuti sõjaliselt,poliitiliselt ja majanduslikult Kesk-ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse.1898-1988 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba ning Filipiinid.USAl kasvas huvi Vaikse okeani religiooni vastu,m

Ajalugu
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

vigaseks. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. · Maailmasõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahjtluse alla lääne tsiviliatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse. Maailm kalestus. · Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapi ehk teise maailmasõjani! Kaardid lk. 74-77, 79 II (EESTI AJALUGU II) Aasta 1917. (ptk.27) Veebruarirevolutsioon · 1917.a. Venemaa jõudnud katastroofi äärele. Idarinne varises kokku 1,5 milj sõdurit deserteeerus. Puudus kütusest, toiduainetest ja tarbekaupadest. Sõjatüdimus ja umbusaldus keisri vastu. Töölisrahutused Peterburis kasvasid revolutsiooniks · Sõjavägi läks rahva poolele üle. Nikolai II loobus troonist. Venemaast sai vabariik. Ajutine Valitsus (soovib iga hinna eest sõda jätkata). Vasakpoolsete (bolsevike,

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Hiroshima, Nagasaki pommitamine

Jaapani pommitamine 6. augustil, 1945. aastal toimus suur katastroof, mil esimest korda kasutati sõjas tuumapommi. Ameerika Ühendriigid kukutasid pommi ühte Jaapanis asuvasse linna - Hiroshimasse. Kolm päeva hiljem sai tabamuse ka Nagasaki. Hiroshima pommitamise tagajärjel sai koheselt surma ca 90 000 inimest ja ligi 70 000 inimest suri kiirituse tagajärjel. Nagasakis suri koheselt 40 000 inimest ja umbes sama palju inimesi suri hiljem vigastuste ja kiirituse tõttu. Nagasaki tuumapommi plahvatus oli võimsam, kui Hiroshimas, aga kahjustused olid jällegi väiksemad, kuna Nagasakis oli ebatasasem maastik, mis summutas tuumapommi lööklainet. Suurem osa nendest linnadest hävines. Tuumapommi plahvatus oli nii võimas ja selle tagajärjed olid nii võikad, et inimesed mõistsid, kui ohtlik on tuumapomm ja suurem osa inimestest lootis, et rohkem tuumapomme sõjas ei kasutata. Õnneks pole seni rohkem tuumapomme sõjas kasutatud, aga kuna nüüd on nee

Ajalugu



Lisainfo

Aatomirelvade kasutamine teise maailmasõja ajaakjfdaskfhishföaskdskfhdiasjö<xifszjjbgpxij<aöhnxfljgsaaÄÖNFKF<AODBHNDKP<SNBGFKJDHA<ÖDDBGKJDO<SF. SDKFHDSOJUGDDKAifd. dsagfaddÜO ANFDLJFGDSUOIPA. DNBSLJ<DGS<IPDHSJGHJ. l.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun