vanuse määramiseks ehk dateerimiseks süsiniku radioaktiivse isotoobi C-14(14C) abiga. Meetodit kasutatakse eelkõige arheoloogias, bioloogias ja geoloogias. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumalõhustumine on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. Tuumapomm- tuumakütus(plutoonium/uraan), Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, vastasel korral lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). Miks on tuumareaktsiooni eslilekutsumiseks just kõige sobivam tuuma pommitada neutronitega?-
Neutronid ei tohi neelduda aeglustamiseks kasutatavas aines.Neutronite paljunemistegur võrdub ahelreaktsiooni antud lülis osalevate neutronite arvu ja sellele eelnevas lülis osalenud neutronite arvu suhtega.Kui k 1 ,siis neutronite arv ajas kas suureneb või jab samaks ning ahelreaktsioon toimub.Kui k 1,siis neutronite arv ajas väheneb ja ahelreaktsiooni ei toimu.Plutooniumi tootminePlutoonium on uraanil töötava tuumareaktori kõrvalprodukt.Kuna plutonium on on isegi parem tuumakütus kui 235U o plutooniumi avastamine oluline muutus tuumaenergeetikas.AatompommPommi sisemuses on kaks poolkera kujulist 235U või 239Pu tükki ,mille mass on kriitilisest massist väiksem.Lõhkelaengute plahvatamisel peavad poolekrad kokku puutuma ja nende summaarne mass ületama kriitilse massi mille tulemusel algab ahelreaktsioon mille käigus vabaneb tohutu energiahulk.vesiku pommKergete tuumade sünteesil vabaneval energial põhinev pomm.Kergete tuumade sünteesiks vajalik temperatuur
Tuumaenergia 1 Tuumaenegria plussid Tuumaenergia on CO2 vaba Jäätmetekogused on väiksed Kütuse kulu on väike Tagab suures hulgas elektrit inimestele 2 Tuumaenergia miinused Tuumajaama rajamine on kallis ning aeganõudev Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad 3 Minu arvamus Minu arust pole tuumaenergia hea kuna see on vananenud tehnoloogia , ning tuumajaama riknemise tulemusel on liiga halvad tagajärjed.Ma arvan ,et inimene mõtleb edasi ning leiutab parema viisi kuidas energiat toota mis oleks loodussõbralikum , ning
TUUMAPOMM Mikko Buht Kristo Peterson 12a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Suure plahvatusjõuga lõhkekeha · Energia vabaneb Ülesehitus · Ahelreaktsioon · Vajalik kriitilise massi olemasolu · Kütus = Plutoonium- 239 · Tuumakütus tuleb viia üle kriitilise massi · Implosioon = ahelreaktsiooni käivitaja · Implosioon kestab vaid sekundi murdosa VEEL TUUMAPOMME · Termotuumapommid = vesinikpommid · Neutronpommid surmav neutronkiirgus Tilgake ajalugu : ) · 1945 New Mexico kõrbes esimene tuumapommi testimine · Tuumapommiga on hävitatud Hiroshima ja Nagasaki linnad · 27000 tuumapommi · 1970 tuumarelvade leviku tõkestamise leping PRAEGU OMAVAD TUUMAPOMMI · Prantsusmaa · USA · UK
Taastuv ja taastumatu energia Kärolin Puusild 12. klass Taastumatu energiaressurss Energiaallikas, mille kogus kasutamisel väheneb Fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas biomass Tuumakütus - selle allikas, uraanimaak, väheneb Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid Põlevkivi ehk kukersiit Eesti tähtsaim maavara - Narva, Kohtla-Järve, ja Ahtme elektrijaama Peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, (kuni 70% ulatuses) mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine, mitmesugused mineraalid Kasutatud ürgajast peale, tööstuslik tootmine 1837. aastal Prantsusmaal 19
hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. Kui tuumaelektrijaamades peaks juhtuma õnnetusi, siis on suur oht, et radioaktiivselt võivad reostuda väga suured alad. Nii juhtus näiteks Tsernobõlis. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu.
2009 aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast · USA-s 104 · Prantsusmaal 59 · Jaapanis 53 · Venemaal 31 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam · Loviisa tuumaelektrijaam · Ignalina tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud · Tuumajäätmed on radioaktiivsed kõigile elusorganismidele ohtlikud · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka tuumaelektrijaamade kasutamine võib muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu · Tuumajäätmetest saadakse materjali tuumarelvade valmistamiseks Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised · Ei eralda kasvuhoonegaase · Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe
Tuumaelektrijaamas on plussid selles et , -tuumaelektri jaam ei pruugi saastada õhku -tekib vähe tahkeid jääk aineid -tuumakütust on maailmas suhteliselt palju Aga miinused on et , -jäägid mis tekivad on radioaktiivsed ja nende lagunemine toimub sadu tuhandeid aastaid -õnetuse juhul võib radioaktiivne aine reostada suuri alasid mille taastamiseks läheb palju aega -tuumaelektrijaamade radioaktiivse jääk ainest saab teha tuumarelvasid -tuumakütus ehk enamasti uraan ei kuulu taastuvate kütuste hulka -kuna uraan ei ole taastuv kütus siis võib see rikkuda ökoloogilist tasakaalu -tuumaelektrijaama on kallis ehitada ja kallis ülal pidada. Kuna tuumaelektrijaamades kasutatakse radioaktiivseid aineid ja need ained on ohtlikud siis ma arvan ,et eestisse ei oleks vaja tuumaelektrijaama võib ka läbi rääkida teiste riikidega ja luua lepinguid et ,eesti saaks võtta teiste riikide elektrit .
veel omakorda esile ühe tuuma lõhustumise Sellise kontrollimatu ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutul hulgal kiirgust ja energiat Kuidas toimub plahvatus Aatomipommi süütamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse Selleks kasutatakse mingit muud lõhkeainet Lõhkeaine lõhkamisega viiakse kokku kaks tuumakütuse alakriitilist osakest ning nende mass ületab seejärel kriitilise piiri Kriitilise piiri ületanud tuumakütus plahvatab väga suure plahvatusjõuga andes välja väga palju energiat ja kiirgust ning omades suurt purustusjõudu Ajalugu Töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames 6. augustil 1945. aastal heideti pomm Hiroshimale ( Little Boy 15kt). Hukkus kokku 270 000 inimest (70 000 koheselt). Tuumakütuseks oli uraan-235 64kg 9. augustil 1945. aastal heideti pomm linnale Nagasaki (Fat Man 21kt). Hukkus kokku 170
veel omakorda esile ühe tuuma lõhustumise Sellise kontrollimatu ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutul hulgal kiirgust ja energiat Kuidas toimub plahvatus Aatomipommi süütamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse Selleks kasutatakse mingit muud lõhkeainet Lõhkeaine lõhkamisega viiakse kokku kaks tuumakütuse alakriitilist osakest ning nende mass ületab seejärel kriitilise piiri Kriitilise piiri ületanud tuumakütus plahvatab väga suure plahvatusjõuga andes välja väga palju energiat ja kiirgust ning omades suurt purustusjõudu Ajalugu Töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames 6. augustil 1945. aastal heideti pomm Hiroshimale ( Little Boy 15kt). Hukkus kokku 270 000 inimest (70 000 koheselt). Tuumakütuseks oli uraan-235 64kg 9. augustil 1945. aastal heideti pomm linnale Nagasaki (Fat Man 21kt). Hukkus kokku 170
selle energia hulgaga, mis Päike kogu oma eluea jooksul kiirgab. · Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. · SN 1054 Teke ja põhjused · Üksiktähe plahvatuse põhjuseks on tuumakütuse lõppemine. Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ja järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps. · Kaksiktähe korral areneb suurema massiga täht kiiremini, tema tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus täht. Kahe tähe vahelise kauguse vähenedes hakkab teise tähe aine kääbusele voolama. Aine surutakse pinna lähedal tugevalt kokku ja selle temperatuur tõuseb. Aine juurdevoolu jätkudes toimub termotuumareaktsioon ning tekib supernoova. Erinevaid supernoovasi Moodustatud röntkenkiirguse ja infrapunakiirguse spektrites tehtud piltidest. 00 6 S N1 15 7 2 SN 1 6 0 4 SN 1 9 87 A SN 9 4 D SN 19
Radioaktiivseid kiiri on kolm: alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus. Alfakiirgus on heeliumi aatomi tuumad. Beetakiirgus on elektronid ning gammakiirgus kujutab endast elektromagnetkiirgust. Need kiirgused on elusorganismidele väga ohtlikud ja need lagunevad sadu tuhandeid aastaid. Kui tuumaelektrijaamas juhtub õnnetus, siis võivad reostuda väga suured alad. Näiteks Tsernobõli tuumaplahvatus. Tuumaelektrijaamade kasutamisel on saadud materjali ka tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus pole taastuv kütus. Sellepärast võib tuumaelektrijaamade kasutamine rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Mina olen tuumaelektrijaamade vastu.
termotuumarelvas ehk vesinikupommis. Juhitava termotuumareaktsiooni käivitamiseks on seni kulunud aga rohkem energiat kui reaktsioonil saadakse. Maailmaruumis on termotuumareaktsioonid tähtede k.a päikese energiaallikaks. 5) Kirjelda tuumareaktori ehitust ja töötamist? – Tuumareaktor on seade, milles toimub juhitav ahelreaktsioon ning vabanevat soojust kasutatakse põhiliselt elektrienergia tootmiseks. Reaktori põhiosad on 1) tuumakütus, tavaliselt uraani isotoop U 235. 2) neutronite aeglusti, milleks on tavaliselt grafiit, vesi. 3) juhtvardad, mis neelavad hästi liigseid neutroneid. Juhtvarraste nihutamisega reaktori nn aktiivtsoonis on võimalik ahelreaktsiooni intensiivsust ja seega ka soojusenergia tootmist reguleerida. 4) soojuskandja (tavaliselt vesi), mis aktiivtsooni läbides kuumeneb (aurustub) ja juhitakse auruturbiini, mis omakorda paneb tööle elektrigeneraatori.
8. Mis kriitiline mass? Vähim ainekogus ahelreaktsiooni iseeneselikuks käivitamiseks. 9. Mis on tuumareaktsioon? Tuumareaktsioon on reaktsioon mille käigus tekib midagi uut, lagunemine, ühinemine või ümberpaiknemine. 10. Millised on tänapäeva tuumaelektri plussid ja miinused? + - Tuumaelekter on suhteliselt odav Tuumaelektrijaama ehitamine väga kallis Tuumakütus on odav Tuumaelektrijaamade ohtlikus Radioaktiivsete jäätmete ladustamine ja hoidmine 11. Milline on kiirguse mõju elusorganismidele? Kudede kahjustumine, sugurakkude varjatud muutused. Erinevad kiiritustõved ning haigused 12. Mis on kiiritushaigus? E kiiritustõvi on nt erutus ja peapööritus, peavalu ning iiveldus mis tekivad kas ühekordse üledoosi tõttu või pikemaajaliselt nõrgema kiirguse tõttu. 13. Mis on biodoos
o Suure plahvatusjõuga lõhkekeha. o Lõhkekeha,kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. o Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat. o Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas. o Pommis toimub kontrollimatu ahelreaktsioon. ülesehitus o Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, vastasel korral lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. o Kütusena kasutatakse plutoonium-239. o Tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. o Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). o Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. o Implosioon kestab vaid sekundi murdosa, seepärast on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi. o Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile.
Sellele lisanduvad ka looduslikud kahjud Vähendab sõltuvust ühest energiaallikast - Jääkide lagunemiseks kulub sadu tuhandeid põlevkivist aastaid Vähedab sõltuvust Venemaa energiasüsteemist Sealt oleks võimalik saada materjali tuumarelvade valmistamiseks (hüpoteetiliselt) Tekkib vähem süsihappegaasi kui põlevkivi Tuumakütus ei kuulu taastuvate energiaallikate põletamisel alla Tuumajaam tagaks pikas perspektiivis Eestile Jäätmed on vaja kuhugi panna, me ei saa alati ühe odavamatest elektrihindadest kindlad olla, et need midagi halba ei tee. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud Minu arvates võiks teha tuumareaktori Eestisse, sest nö. ,,paberi peal" näeb see hea välja. Ka
sadu tuhandeid aastaid. · Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. · Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad. · Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. · Tuumajaamde reaktoride jahutamisel kulub tohutus koguses vett, mis tõstab vee temperatuuri. Vesi pumbatakse jõkke/järve ja sellega kaasneb ka veekogu temperatuuri tõus. See võib omakorda kaasa tuua veeloomadele miitesobivaid elutingimusi. Soojem vesi soodustab taimede kasvu, mis viib veekogu kinnikasvamiseni
kaheks ligikaudu võrdse suurusega tuumaks. Nt. Tuumapommi lõhkemine 14. Sünteesireaktsiooni on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende 2 2 4 tekkimiseks vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Nt: 1 H + 1 H => 2H 15. Tuumapomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üleahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mõlemad on parajasti väikesed,et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata ehk paljunemistegur on alla ühe. Kui ainet on nii palju, et igast neutronist sünnib keskmiselt üks uus lõhustumist esilekutsuv neutron, siis on paljunemistegur võrdne ühega
maksimaalselt 304 g/t, samas on selle kihi maksimaalne paksus kõigest 1 meeter. Loode-Eesti suunas on diktüoneemakildas uraani kontsentratsioon madalam, aga kihi paksus ulatub 6 meetrini. Toolse maardla varusid peetakse 27 149 t vääriliseks. Kui aastas kaevandada 2 milj. t kilta, siis saab selle baasil toota 200 t uraani. Sellest saadav energiakogus võrdub 600 milj. t nafta põletamisega. Reaalselt tähendaks aga Eestisse tuumajaama rajamine seda, et rikastatud tuumakütus tuleb importida ja kasutatud tuumajäätmed vaheladustada ning hiljem lõppladustada. Lõppladustamispaiga ehitamine on väga kallis, seni pole veel maailmas ühtegi lõppladustuspaika valminud.
Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel. Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Kas Eesti saaks hakkama tuumaelektrijaamaga? Jah saaks küll kuna see toodab palju energiat ja saastab vähe õhku. Kuna tuumaenergia jaama tootmisvõime on suur suudaks see varustada enamus eestist elektriga. Kuidas tuumaelektrijaam töötab: http://www.tahvel.ee/Fail:Tuumaelektrijaam.swf Pildid: Tuumaelektrijaama skeem.
Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ning järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse. Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme. Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. Suurema massiga täht areneb kiiremini, tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei teki. Kui komponentide vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele kääbusele voolama. Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning selle temperatuur tõuseb. Kui aine juurdevoolu jätkudes ületab kääbuse mass 1,4 Päikese massi, algab äkiline kogu kääbust hõlmav termotuumareaktsioon ning kääbus hävib
maksimaalne paksus kõigest 1 meeter. Loode-Eesti suunas on diktüoneemakildas uraani kontsentratsioon madalam, aga kihi paksus ulatub 6 meetrini. · Toolse maardla varusid peetakse 27 149 t vääriliseks. Kui aastas kaevandada 2 milj. t kilta, siis saab selle baasil toota 200 t uraani. Sellest saadav energiakogus võrdub 600 milj. t nafta põletamisega. · Reaalselt tähendaks aga Eestisse tuumajaama rajamine seda, et rikastatud tuumakütus tuleb importida ja kasutatud tuumajäätmed vaheladustada ning hiljem lõppladustada. Lõppladustamispaiga ehitamine on väga kallis, seni pole veel maailmas ühtegi lõppladustuspaika valminud. Forsmarki tuumaelektrijaam Rootsis Tuumaelektrijaam Soomes, Olkiluotos Tuumaelektrijaam Prantsusmaal Cattenomis Hüdroelektrijaama joonis
deuteriidi. Esimese vesinikupommi plahvatus 1. novembril 1952. aastal Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium239. Uraan235(esimesed pommid) Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari cm paksusest berülliumi kihist. Tuumapommi ajaloost: Tuumarelva hakati looma Teise maailmasõja ajal USAs, kuhu oli emigreerunud suur osa maailma tippfüüsikuid.
tegelikule massile veel paljudest teguritest, mis mõjutavad neutronite võimet algatada uut tuumalõhustumist. Need tegurid on: · Neutronmürkide olemasolu tuumkütuses. Neutronmürgid on aatomituumad, mis neelavad neutroneid ilma lõhustumata (näiteks tuumkütuse mittelõhustuvad isotoobid, juba toimunud tuumalõhustumise jääkproduktid ja muud võõrelemendid tuumkütuses). · Tuumkütuse tihedus. Mida tihedamalt on tuumakütus kokku surutud, seda suurema tõenäosusega "leiab" vaba neutron lõhustuva tuuma. · olemasolu. Berülliumist vms. materjalist valmistatud neutronpeeglid suunavad tuumkütusest välja lennanud neutronid uuesti tagasi ning annavad neutronile veel ühe võimaluse leida lõhustuv tuum. · Tuumkütuse kuju. Tavaliselt vormitakse tuumkütus varrasteks (tuumareaktorites) või kerakujuliseks, et sõltumata tuumalõhustumisel vabanenud neutroni liikumise
Tekkinud vesi pumbatakse uuesti soojusvahetisse. Kondensaatorit jahutatakse veehoidlast saabuva jaheda veega. Auruturbiiniga on ühendatud vahelduvvoolugeneraator, milles mehaaniline energia muundub elektromagnetvälja energiaks. 235 Tuumkütus Koosneb põhiliselt rikastatud 235U ja 238U. 92U peab olema 2,54-2,56. Parem 239 235 tuumakütus on 94 Pu , sest vabanenud neutronite arv ületab 92U vabnevate neutronite arvu. Aatomelektrijaam - eelised: ei saasta keskkonda suitsu ega tolmuga, väike kütusekulu; puudused: võib tekkida plahvatus, keerukas radioaktiivsete jäätmete ohustustamine Enne ladustati reaktoris tekkinud radioaktiivseid aineid merre, nüüdisajal ladustatakse neid sügaval maa all asuvates hoidlates. Praegu on väljatöötamisel energiavõimendi, milles k on väiksem 1, kuid ahelreaktsiooni
kasutamise jätkamist Eestis, ei ole teadlikud selle traditsioonilise kütuse negatiivsetest omadustest. Põlevkivi saastab nii õhku, kui ka põhjavett ja tekitab hulgaliselt aherainet. Ka tuumaenergia puhul on kütusejääkidest vabanemine probleem, kuid selle tootmine on leebem atmosfäärile. Tuumaenergeetika suur miinus on töödeldud uraani hankimine. Eesti puhul oleks seda võimalik saada Venemaalt, mis aga muudaks Eesti energeetika idanaabritest sõltuvaks. Vaatamata sellele on tuumakütus palju energiaefektiivsem kui põlevkivi ning on seetõttu praktilisem. Kui uudse elektrijaama ehitamine Eestile üle jõu käib, on võimalik seda teha ka kolme Balti riigi koostööna. Kuna ka Leedu on sunnitud Ingalina elektrijaama sulgema, on uudsed lahendused igati teretulnud. Lisaks tuumaenergia kasutuselevõtmise aitaks Eesti energeetikale veel kaasa biokütuste tootmise arendamine. Biogaasi toodetakse Eestis hetkel väga vähesel määral. Tegemist on
neutronpeeglit- pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. · Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid. Ülesehitus · Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. · Uraan-235(esimesed pommid) · Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. · Määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. · Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari cm paksusest berülliumi kihist. Vesinikpomm · Vesinikpomm ehk termotuumapomm on massihävitusrelv. · Sarnaneb aatompommiga
tähendab seda, et osoonikihti hävitatakse vähem, 2). tuumajaamades tekkivad jäätmekogused on väikesed, 3). tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike, 4). tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise miinused: 1). tuumajaama rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, 2). tekkivad jäätmed on radioaktiivsed, nad on ohtlikud kõigile elusorganismidele, 3). tuumakütus on taastumatu loodusvara (ükskord uraan saab otsa) ning neid ei saa uuskasutusele võtta, 4). õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, 5). Tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine on keerukas ja kallis. Tuumasõja tagajärgede mudelid näitavad, et: 1). Tuumaseentega ülestõstetud tolmust ja tulekahjude suitsust muutuvad päevad pimedaks (tuumaöö), 2). suved jäävad ära (tuumatalv), 3). sajab musta radioaktiivset vihma.
AHELREAKTSIOON reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkamist- Toimub raskete tuumade lõhustumisel. Neutronite paljunemistegur- Neutronite paljunemistegur võrdub ahelreaktsiooni antud lülis olevate neutronite arvu ja sellele eelnevas lülis osalenud neutronite arvu suhtega. Nn- ahelreaktsiooni n-das lülis osalevate neutronite arv Nn-1- ahelreaktsiooni (n-1)-ses lülis osalenud neuronite arv k- Neutronite paljunemistegur kui k>=1, siis neutronite arv ajas kas suureneb või jääb samaks ja ahelreaktsioon toimub. Kui k<1, siis neutronite arv ajas väheneb ja ahelreaktsiooni ei toimu Neutronite paljunemistegur oleneb suurustest- 1. Soojuslike neutronite arvust, mis põhjustavad uute 235U tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni järgmises lülis 2. Tõenäosusest, et vabanenud neutronid ei neeldu 238U tuumades 3. Tõenäosusest, et neutronid ei neeldu aeglustis- grafiidi puhul p=0,84 4. Tõenäosus, et neutronid ei välju lõhustuvast ain...
vajab puhastust ja ümbertöötlemist. Kordamine: 1. Alternatiivsed taastuvad, toodavad korraga vähe energiat(vesi, tuul, päike) Traditsioonilised taastumatud, toodavad korraga palju energiat(nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi) 2. On hakatud rohkem otsima alternatiivseid kütuseid. Kivisõe tähtsus on hakatun langema, sest peale suurte naftavarude avastmist mindi üle odavkütusele. Söe tähtsus on suurenud, nafta tähtsus suurenenud. Tuumakütus madal On hakatud rohkem otsima alternatiivseid kütuseid 3. Suuremad tootjad ja tarbijad on arenenud riigid(USA, Venemaa, Põhjamere riigid). Neil on rohkem kapitali ja arenenud tehnikat töötlemiseks. 4. Taastuvad ja taastumatud, alternatiivsed ja traditsioonilised. 5. Alternatiivsed on taastuvad, traditsioonilised taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. 6. 7. Jaapan, USA ja Venemaa 8. 9
8. Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. Esimeste tuumapommide tuumkütuseks kasutati ka uraan-235, kuid sellised tuumapommid on oma massi kohta oluliselt väiksema purustusjõuga.Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Kriitiline mass ei ole tegelikult seotud tuumapommi tuumkütuse massiga, vaid määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni.Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkeaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku,
rikastada aeglustimaterjali. Kuna üksikuid survetorusid saab igaüht eraldi süsteemist välja lülitada, saab tuumkütust vahetada reaktori töötamise käigus ja selleks pole vaja reaktorit seisata. Täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR Ühendkuningriigis väljatöötatud ja ainult seal kasutatav reaktoritüüp elektrilise võimsusega 550 625 MWe. Kasutab rikastatud (2,5-3,5 % 235U) uraanoksiidist tuumakütust ja soojuskandjana süsinikdioksiidi (CO 2). Tuumakütus paikneb tablettidena vertikaalsetes roostevabast terasest torudes grafiitaeglustis. Reaktorianum toimib ühtlasi kiirguskaitsena, on valmistatud raudbetoonist ja selles asuvad ka aurugeneraatoritorud. CO2 soojuskandjana läbib reaktorisüdamiku, kuumeneb temperatuurini kuni 650°C ja läbib seejärel aurugeneraatori, kus veest tekitatakse aur teises kontuuris. Tuumakütuse tsükkel Eesti tuumaressurss Eestis leidub tuumakütuse tootmiseks kõlbikku uraani, kuid
Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Tuumakütus - Tuumakütust kasutatakse tuumaelektrijaamade tuumareaktoris energia saamiseks. Levinuim tuumakütuse allikas on uraanimaak. Uraani leidub maakoores kõikjal - kivimites, mullas ja samuti merevees. Siiani on teda majanduslikel kaalutlustel toodetud peamiselt mineraalsetest maakidest. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või tänapäeval järjest rohkem kasutatavates allmaakaevandustest
Kõige rohkem on reaktoreid Usa-s, Prantsusmaal, Jaapanis ja Venemaal. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, mis kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks. Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Tuumaelektrijaamad maailmas. Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Radioaktiivsus, nukliidi võime iseeneslikult muunduda teiseks nukliidiks. Niisugust muundumist nimet. Radioaktiivlagunemiseks ja sellega kaasnevat elementaarosakeste või aatomituumade voogu radioaktiivsuseks. Eristatakse looduslikku radioaktiivsust ja tehis radioaktiivsust(tuumareaktsioonide toimel tekkinud), põhimõttelist erinevust neil ei ole, sest
2)igal lagunemisel tekib 2-3 neutronit, mis põhjust. 2-3 lagunemist=ahelreaktsioon. Väga kiire. (Tuumaelektrijaamas hoitakse ära plahvatus neutroneid neelava aine ja juhtvarrastega.) POMM- Uraanikoguseid on kaks(mõlemad alla kriitilise massi), lõhatakse keskel pomm, mis paiskab uraaniosad kokku, ületab kr. Massi ja lõhkeb. Kriitilise massi vähendamiseks kasut.NEUTRONPEEGELDEID- hoidmaks neutroneid samas keskkonnas. Hoiab ainet kokku. TUUMAREAKTOR- tuumakütus (Uraan) (odavam, leiukohad valdavalt pol. Stab. Riikides, kulub vähe) *uraan kaevandatakse, *rikastatakse(235U) lisandeid neelavad neutronid ei lase toimida tuumareaktsioonil. Osad: · tuumakütus (Uraan, Plutoonium) · juhtvardad(materjalist, mis hoiavad reakts. Tasakaalus- 1 lagunemisel tekib siis 1 neutron) täitsa sees=neelavad kõik ära, täitsa väljas=plahvatus 1h jooksul
organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ja eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. · Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused, näiteks sõnnik, põhk ja muud jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus on üksiti ka keemiatööstuse toorained. Neist saadakse näiteks plastmassi, kunstkiude jpt. Eelistatud on maagaas ja nafta. Kütused on saadud erinevatest allikatest: · Bakterite ja vetikate biomass: nafta, maagaas, põlevkivi · Taimede tselluloos, ligniini keemiline muundumine: turvas, pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit Keskkonna saaste protsendi toob kaasa suur väävlisisaldus, mida on kõige rohkem põlevkivis, kivisöes ja mõndades naftades.
Seda kasutatakse termotuumareaktsioonides, kuid seda on raske kasutada, sest reaktsiooni toimumiseks on vaja väga kõrget temperatuuri, et osakestevaheline vastastikmõju ületada ja nad liita. Selline temperatuur on saavutatud, aga energeetikas ei saa seda kasutada, selle eelis on et radioaktiivseid jäätmeid ei teki. · Tuumareaktori ehitus Tuumareaktoris on kõige ümber tugev kate nt betoonist, mis väldib kiirguse levimist mujale. Reaktori sees on tuumakütus (tavaliselt uraan või plutoonium) ning aeglustusaine. Graniidist vardad reguleerivad vabade neutronite hulka reaktoris, et reaktsioon oleks kontrolli all ehk neutronite paljunemistegur on 1 (k=1). Varraste abil hoitakse ära k tõusmist suuremaks kui 1, sest sellega kaasneks kontrollimatu ahelreaktsioon. Tuumaprotsesside käigus vabaneva energiaga kütetakse vett mis käivitab elektrigeneraatori. · Tuumapommi ehitus
(5)Sideliinid iv) Müra ja tolm ei pääse maapinnale + 10) Miks kasutavad tuumaenergiat vaid arenenud riigid? (3)* a) See nõuab väga suuri kapitalimahutuse b) Nõuab arenenud teadust c) Tuumaelektrijaamad on ohtlikud (avariioht ja radioaktiivsed jäätmed) 11) Selgita tuumaenergia kasutamise eeliseid ja puudusi. a) Tuumakütuse energia väärtus on väga kõrge i) 1 kg uraanist (peamine tuumakütus) saadakse umbes sama palju energiat, kui 50 vagunitäiest kivisöest + b) Väikesed trantspordikulud (i-ga seotud) + c) Normaalsel reziimil töötades ei kahjusta keskkonda + d) Õnnetuse korral on tagajärjed katastroofilised – e) Mingil määral tekib soojussaaste – i) Jahutusvesi lastakse lähedale vette ja veekogu temperatuur tõuseb f) Jääkained on radioaktiivsed –
pidades oluliselt kahaneks. Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Mitmuses kutsutud ka taastumatuteks energiavarudeks ehk mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatute energiaressursside hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud vormi, mis on kütusena kasutatav. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütus, sest selle allikas - uraanimaak - kasutamise läbi väheneb. Alternatiivenergia energia, mis on toodetud fosiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päikese-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaalenergia). Fossiilsed kütused miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev
Olemas on taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi. Need moodustusid pikaajaliste ningeriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonna energiabilansis on tühiselt väike. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Eelistatud on nafta ja maagaas kui kõige odavamad ja puhtamad süsivesinike segud. Põhiosa naftast kulub siiski energia saamiseks. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsinike veel teisi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Suur väävlisisaldus (põlevkivis, kivisöes,
20. Millised osad on olulised tuumareaktoris? Kirjelda nende ülesannet. Aeglusti- vähendab neutronite kasutut neeldumist 238U-s e. Põhimassis. Kuna põhimass neelab palju kiireid neutroneid, siis tuleb neutroneid kiiresti aeglustada, mille tulemusena nende neeldumine väheneb mitmekordselt. Juhtvardad- nende nihutamisega uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivitada, hoida paraja võimsuse juures ja vajdusel seisata. Tuumakütus- tänu temale üldse reaktsioon toimuma hakkabki. 21. Milliseid reaktsioone nimetatakse sünteesireaktsioonideks? Kus need reaktsioonid esinevad? Too üks näide nende võrrandist. Sünteesireaktsioonideks nim. Reaktsiooni kus kerged tuumad ühendatakse keskmisteks. Sünteesireaktsioonis muutub raske vesinik heeliumiks. Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. 22
hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks. · Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. · Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad. · Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi · saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust · kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid · praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on
07.2007. 3 223 700 inimest, sealhulgas linnaelanikke 2066 tuhat inimest ja maaelanikke 1157,7 tuhat inimest. Suuremad linnad: · Jerevan (1 307 800 elanikku) · Vanadzor (146 700) · Gjumri (125 400) · Vagharsapat (62 200) · Hrazdan (61 300) · Abovjan (59 300) · Armavir (46 000) · Kapan (43 900) Majandus Enamik energiatootmisest sõltub Venemaalt imporditud kütustest (gaas ja tuumakütus). Armeenia ainus tuumajaam, mis asub seismiliselt aktiivses piirkonnas, toodab umbes 40% riigis tarbitavast elektrienergiast. Oluline osakaal on ka hüdroenergeetikal. Armeenia majandusele on halvasti mõjunud suletud piir Türgi ja Aserbaidzaaniga. Suurem osa kaubavahetusest käib Gruusia kaudu. Pärast Nõukogude Liidu kokkukukkumist kahanes Armeenia SKT ligi 60% võrra. Majanduskasvu näitaja on juba hulk aastaid kahekohaline. Ajalugu
Hüdroenergia Tuuleenergia Päikeseenergia Tõusu-mõõna energia Merelainede ja hoovuste energia Geotermiline energia MITTETAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Mittetaastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine. Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi Tuumakütus – materjalid, mis eraldavad energiat raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel (tuumaenergia) ja samuti kergete aatomituumade (deuteerium ja triitium) ühinemisel (termotuumaenergia) Kerged elemendid – vesinik, heelium, liitium Päikeseenergia ja inimkonna poolt toodetud energia võrdlus Maale langev 1,8•10(17) W päikeseenergia Maapinnale saabuv 1,3•10(17) W päikeseenergia Energia tootmine (1994.a) 1,2•10(13) W
Pulsar- korrapäraseid kiirgusimpulsse andev täht 25. Mis on must auk ja kuidas need tekivad?- ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et igasugune mateeria sealhulgas valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Tekib siis, kui väga suure tähe tuumakütus on lõppenud ning tähe sisemusse suuantud gravitatsioonijõu ja tuumareaktsioonidest tekkiva rõhu tasakaal saab rikutud. Täht kollapseerub, vajudes oma enese raskuse all lõkspinna taha, kogunedes ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust, selle piirkonna tihedus läheneb lõpmatusele ja seda nimetatakse singulaarsuseks.
sihtmärgiks just selle hävimise tagajärjel tekkiva katastroofi tõttu. Süürias ehitatud Al Kibari tuumareaktor, hävitati 2007. aastal Iisraelist Süüriale korraldatud õhurünnaku käigus. Jaamas tekkiva vea tõttu, mis vallandab radioaktiivsed ained loodusesse ja reostab suuri alasid väga pikaks ajaks. Jaamade olemasolu ja radioaktiivsete ainete käsitlemine on kaasa toonud ka tuumarelvade loomise, mis on sõjaliselt iga riigi õudusunenägu selle hävitusvõime tõttu. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka, seega rikub see ökosüsteemi ja viib selle tasakaalust välja. Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine. Aatomituuma püsivus sõltub prootonite ja neutronite omavahelisest suhtest, kusjuures väikestes stabiilsetes aatomites on neid võrdselt ning suurtes on neutroneid natukene rohkem. Aatomituuma püsivust hinnatakse ka tuuma seoseenergia suurusega. Lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus.
selliseid, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem (või üldse taastumatu) kui kasutamine. Taastumatud energiaallikad (kütused) - Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas (kildagaas, metaanhüdraat), põlevkivi jm. Fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid Maal 0,5–500 miljonit aastat tagasi. - Tuumakütus – materjalid, mis eraldavad energiat raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel (tuumaenergia) ja samuti kergete aatomituumade (deuteerium ja triitium) ühinemisel (termotuumaenergia). - Kerged elemendid – vesinik, heelium, liitium. . 9. Taastuvate energiaallikate liigitus. Taastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt
kraadi? o 3 · Atmosfääri alumised kümmekond km moodustavad o troposfääri · Missugused neist on enim levinud määratluse järgi saasteained: o lämmastikoksiid, lämmastikdioksiid, osoon, vääveldioksiid, ammoniaak, süsinikoksiid · Millised nim ainetest kuuluvad Kyoto protokolli alla: o Metaan, co2, dilämmastikoksiid · Järjestage kütused energiaühiku kohta vabaneva süsinikdioksiidi hulga järgi. Väiksemast: o Tuumakütus, maagaas, bensiin, kivisüsi, põlevkivi, puit · Mis ühendid põhjustavad sademete hapestumist o , co2, no2, so2 · Millised allikatest pärinevad lenduvad org ühendid: o Värvimine ja lakkimine, automootorid, -tanklad, metsad · Millised on tüüpilised ajavahemikud , mille keskmisen on kehtestatud piirnormid Eestis ja ELs: o 1h, 24h, 1 aasta · Millised neist sademetest on mõeldud heitgaaside puhastamiseks tahketest osadest: o El.filter, tsüklon
Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel. Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga
Samas on need soojuselektrijaamad ka meie kõige suuremad CO2 õhku paiskajad, mida peetakse keskkonnaohtlikuks gaasiks. Võrreldes teiste Balti riikidega on meil kõige suurem ühe kütuseliigi osakaal, samas ei sõltu me elektrienergia tootmisel välismaistest energiaallikatest. 4 2. TUUMAENERGIA Mõnes riigis toodavad elektrienergiat eespool nimetatute kõrval ka aatomielektrijaamad. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. 2009. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (53) ja Venemaa (31). Tuumaelektrijaamad on oma tööpõhimõttelt sarnased soojuselektrijaamadele, vee
annaabi.ee 
