soojusena s t, et neutronid neelduvad kütusevarrastes, aeglustis ja reaktori muudes osades, andes neile ära oma energia, mis muundub soojuseks. Eralduvat soojust rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. [4] Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat gammakiirgusena
Luuakse soodustusi vastavalt prioriteedile ja makstakse kaudselt osa kuludest kinni (nt. põlevkivi kaevandamisel põhjavee rikkumine; taastuvenergia toetused) Nt. CO2 sidumine fossiilste kütuste põletamisel tekib CO2 ja vabaneb energia, CO2 sidumisel (CO32- jm) kulub energiat Globaliseerumine e. avatud turg · "Räpase" tooraine kasutamine Madalama elatustasemega riikides on tööjõu- ja keskkonnakaitse- kulud madalamad, toodetav tooraine seeläbi odavam (süsi, uraan, nafta jmt), samas taastoodetakse piirkonnas vaesust ning rikutakse keskkonda, mis kahjustab kohaliku kogukonna edasise arengu väljavaateid (ressurss ammendatud, elukeskkond ja tervis rikutud) Nt. Kagu-Aasias suurendatakse õlipalmiistandusi troopiliste vihmametsade ja toiduainete tootmiseks kasutatavate alade arvel, aga riisikasvatuspindasid ei jätku ja toiduhinnad tõusevad, vaesus ning sotsiaalne ebavõrdsus suureneb Globaliseerumine e. avatud turg · Kõlvatu konkurents
Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda. Lisaks eraldub, nagu ka teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. [1] 1.1. Tuumaenergia tekkimine Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. [1] Uraani tuum kiirgab iseeneslikult neutroneid ja laguneb. Kui vabanenud neutron tabab uraan-235 tuuma, lõhustub ka see tuum (haarab neutroni ning liidab selle oma koosseisu, mille tõttu muutub
uraanituuma jagunemise aeglaste neutronite toimel. Frederic Joliot-Curie tuvastas uraani lagunemise kui ahelreaktsiooni. [3] 4 Mais 1941 tuli teadlane Tokutaro Hagivara (Kioto ülikool) välja mõttega termotuuma reaktsiooni võimalikkusest vesiniku tuumade vahel uraan-235 tuumade lõhestamisega purustava ahelreaktsiooni abil. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element. Hiljem avastati, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub palju energiat ja seejärel hakati välja töötama tuumarelva. (USA 1942) [3] 1.2. Maailma esimene tuumareaktor 2. detsembril 1942 käivitas rühm teadlasi füüsiku Enrico Fermi juhtimisel maailma esimese tuumareaktori. Staadioni tribüüni alla ehitatud katseseadmes teostati äärmise salastatuse õhkkonnas inimese juhitav tuumalõhustumise ahelreaktsioon
Et ahelreaktsioon ei algaks enneaegselt, paigutati reaktorit ülalt alla läbivatesse spetsiaalsetesse kanalitesse kaadmiumvardad, mida oli kerge üles tõsta ja alla lasta. Kaadmium neelas ahnelt neutroneid ega võimaldanud neil laviinitaoliselt paljuneda. Varraste järkjärgulise reaktorist väljatõmbamise teel oli võimalik väga kindlalt ja täpselt reguleerida ahelreaktsiooni algusmomenti ja kiirust ning automaatselt hoida seda mistahes soovitaval tasemel. Peale selle olid reaktoris kanalid mõõteriistade ning neutronitega pommitamiseks aktiivtsooni viidavate ainete jaoks. Reaktori töö käigus tekkis väga ohtlik, suure läbimisvõimega neutron- ja gammakiirgus, seepärast tuli reaktor ümbritseda kahe-kolme meetri paksuse betoonkestaga, nn bioloogilise kaitsega. Tuumareaktoreid kasutatakse elektrienergia tootmiseks, teaduslikel uurimistöödel rakendavate võimsate neutronivoogude tekitamiseks, mitmesuguse kiirgusintensiivsuse ja poolestusajaga
Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO 2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. Kuidas tuumaenergia tekib? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.
katse edu ühtlasi rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. Sõja olukorras ja seose tõttu tuumarelva väljatöötamisega salastati rangelt kõik tuuma valdkonna uurimised ja arendused. Erandiks oli mõningane infovahetus USA ja Ühendkuningriigi vahel ning USA tuumasaavutuste spionaaz NLiidu kasuks. Tulemusena arendas iga suurriik tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires iseseisvalt. Näiteks, käivitati NLiidu esimene reaktor F-1 Moskvas detsembris 1946 ja Ühendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis 1947. Kolmkümmend aastat Fermi reaktorist hiljem (1972) selgus, et inimene polnud siiski esimene tuumareaktori looja Maal. Juba 1,8 miljardit aastat tagasi käivitus looduses Oklo uraanirikastes settekivimites Aafrikas Gabonis vähemalt 17 tuumareaktorit. Need töötasid avariide ja olulise keskkonnasaasteta ning juhtisid end umbes miljoni aasta vältel, kuni lõpuks välja lülitusid. Esimestele katsetele järgnenud arengud
Kasutatud kirjandus....................................................................................12 Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tänapäeval annavad tuumajaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Esmakordselt toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit
milles mehaaniline energia muundub elektromagnetvälja energiaks. Aatomielektrijaama kasutegur on 33% piires. plussid: väike kütusekulu, ei saasta keskkonda suitsu ja tolmuga miinused: võib põhjustada plahvatusi, jäätmete ladustamine Jäätmeid ladestatakse sügavale maa alla, seal asuvatesse hoidlatesse. TUUMAKÜTUS Töötatakse välja sulasoolareaktorit. Miks on see parem: 1. tavalistes kuhjuvad ajapikku jäätmed reaktorituuma, uues reaktoris mitte. Soolast väljameelitatavaid gaase saab kergest kokku koguda. Jääkprodukte on võimalik jooksvalt eraldada jaama juurde ehitatud uudses keemiavabrikus. 2. Lekkimisel ei juhtu midagi sool voolab välja ja jahtub ja kuivab ning muutub soolakristallideks mida on kerge kokku koguda 3. Hajutuseks ei kasutata vett. Pole vaja karta vesiniku plahvatust 4. Pole ülerõhku 5. Tooriumi jätkuks kauemaks 6
tugevastu radioaktiivsed ning on seetõttu elusorganismidele ohtlikud. (uus) tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väiksed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata e paljunemistegur on alla ühe. Suuremas ainekoguses neutronil on uue tuuma kohtamise tõenäosus suurem. Kui ainet on koos niipalju, et igast neutronist sünnib keskmiselt üks uus lõhustumist esilekutsuv neutron, siis on paljunemistegur võrdne ühega ja kord alanud reaktsioon jätkub muutumatu kiirusega. Vastavat ainekoguse massi nim kriitiliseks massiks. Pommi lõhkemiseks surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline, selles on siis neutronite neeldmuse tingimused nii head, et paljunemistegur on üle ühe ning areneb kiirelt laienev ahelreaktsioon
1) k<1 siis ahelreaktsiooni ei teki,tekivad ainult mõned spontaansed tuumade lõhustumised. 2) k=1 siis algab ahelreaktsioon. 3) k<1.01 ja k>1 siis on ahelreaktsioon juhitav. 4) k>1.01 ahelreaktsioon ei ole juhitav ehk see on aatompomm. 5.Mis on kriitiline mass? Kriitiline mass- tuumakütuse mass, mille juures k=1 ja ahelreaktsioon tekib iseenesest. 6.Millised isotoobid võivad olla tuumapommi kütuseks ja kuidas neid saadakse? 1) Looduslik uraan - isotoobid lõhustuvad hästi aeglaste neutronitega. 2) baasil töötavad reaktorid kasutatakse rikastatud uraani,mis sõelutakse uraanimaagist välja. 3) Pu-d (plutooniumi) tootvad reaktorid seda looduslikul kujul ei esine. Seda toodetakse - st. 7.Kuidas tekib uraanist(U) plutoonium(Pu)?Võrrandid. 1) 2) 3) 8.Reaktorite liigid ja nendes kasutatavad tuumakütused. 1) baasil töötavad reaktorid.Kasutatakse rikastatud uraani. 2) Pu-d tootvad reaktorid e briiderreaktorid. 9
poolest. Tuumafüüsikas kasutatakse isotoopide jaoks tähistust 42He, kus alumine indeks näitab tuumalaengut (prootonite arvu, järjekorranumbrit perioodilisuse tabelis) ja ülemine number näitab tuumas sisalduvate prootonite ja neutronite koguarvu. Vesinikul kolm isotoopi: vesinik 11H tuum koosneb ainult ühest prootonist. Vesiniku teist isotoopi 2 1H nimetatakse deuteeriumiks ja tema tuumas on lisaks ühele prootonile ka üks neutron. Vesiniku kolmas isotoop 31H on triitium, mille tuumas on üks prooton ja kaks neutronit. Triitiumi tuum on ebastabiilne, sest prootonid ja neutronid ei ole tasakaalus. Tuumaenergia Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest, kuid tuuma mass on alati väiksem kui üksikute prootonite ja neutronite masside summa. Selle erinevuse (massidefekti) tekitab tuumaosakesi koos hoidev seoseenergia.
Seda võimaldab tavaliselt koostootmisjaama koosseisu kuuluv soojussalvesti. Tavaliselt soojussalvesti planeeritakse 10-tunnilisele nimikoormusele vastava soojustoodangu vastuvõtuks. 15.Gaasiturbiinide sisend-väljund karakteristikud 16.Tuumareaktorite tüübid ja hinnang nendele Elektrijaamades eristatakse kaht energiakandjat: soojuskandja; töötav (termodünaamiline) keha. Tuumajaamades nagu ka tavalistes soojuselektrijaamades töötavaks kehaks on vee aur. Soojuskandja ülesandeks on reaktoris vabanev soojus kanda soojusvahetisse. Soojusvahetis toimub toitevee aurustamine. Mõlemad energiakandja kontuurid peavad olema suletud kontuurid. Tuumajaamade põhiline klassifikatsioon toimubki kontuuride arvu järgi: - ühekontuurilised - kahekontuurilised - mittetäielikud kahekontuurilised - kolmekontuurilised. Ühekontuurilise tuumajaama korral soojuskandja ja töötava keha kontuurid kattuvad. Järelikult sellistes tuumajaamades auru tootmine toimub otse reaktoris. Rahvusvaheliselt
olemas neist nelja suhtes. Loodetavasti soodustab see asjaolu viimaste kiiremat väljatöötamist. Tööd on arendusjärgus ja pole selge, kas kõik valitud tüüpidest end praktikas õigustavad. Ehituskõlblikeks peaksid nad saama ajavahemikus 2010-2030. Muidugi peab GIF silmas ka teisi arenguid täiustatud reaktorikontseptsioonide väljatöötamisel. Arendatavad reaktoritüübid on · Gaasjahutusega kiire reaktor GFR - i.k. Gas-Cooled Fast Reactor · Pliijahutusega kiire reaktor LFR - Lead-Cooled Fast Reactor · Sulasoolareaktor MSR - Molten Salt Reactor · Naatriumjahutusega kiire reaktor SFR - Sodium-Cooled Fast Reactor · Ülekriitilise veega jahutatud reaktor SCWR - Supercritical-Water-Cooled Reactor · Ülikõrgtemperatuurne reaktor VHTR - Very-High-Temperature Reactor IV põlvkonna reaktoritüüpe iseloomustavad näitajad Neutron- Soojus- Temp Kütuse- Võimsu
detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam oli Obninski tuumaelektrijaam mis alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Esimene, mis oli tööstusliku võimsusega oli Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis. 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs arvuga 104, järgmisena Prantsusmaa arvuga 58, Jaapan arvuga 50ja Venemaa arvuga 32 reaktorit. Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavatti. Tuumaelektrijaamade eelisteks on see, et tekib vähe tahkeid jääkaineid, kulub vähe kütust ja ei pruugi saastada õhku. Jaamadega kaasnevad ka ohud. Suurtemateks ohtudeks on jääkained, mis on radioaktiivsed ja mis lagunevad pikkade aastate vältel. Sõja olukorras on tuumaelektrijaamad suureks sihtmärgiks just selle hävimise tagajärjel tekkiva katastroofi tõttu.
kasutamiseks muul otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides ning et tuumaelektri hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Juba on algatatud ambitsioonikad tuumaelektrijaamade arendamise programmid USA-s, Prantsusmaal, Hiinas, Indias, Jaapanis, Venemaal jm. See leiab kinnitust ehitatavate ja kavandatavate reaktorite suures arvus Maailma Tuumaassotsiatsiooni WNA 2007.a. andmetel 222 reaktorit. 3 III. Kuidas tuumaenergia tekib? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi
Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789.a avastas Martin Heinrich Klaporoth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraandioksiid, mitte puhas uraan *1841.a sai Eugen Peligot esmakordselt metallist uraani *1896 tegi Henri Becquerel avastuse, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri. Ta nimenat selle kiirguse uraankiirteks *Umbes samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et nn uraanikiired on omased ka mõnedele teistele ainetele ( nt tooriumile) ja nad nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks *1898a. Avastas abielupaar Curie veel ühe radioaktiivse elemendi polooniumi ja raadiumi *1911a. avastas E
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on
Energia Põhivõrku TUHA Tuha KUIVTUHAÄRASTUS segistid SILOD MÄRGTUHAÄRASTUSE TUHAVÄLI SULETUD SÜSTEEM Kütus katlasse Tuhapulp tuhaväljal e Tuhatranspordi vesi elektrijaama PÕHIVÕRK KÜTUSELADU Tuhk tarbijatele
analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. Tuumaenergia kasutamine maailmas Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria[1] , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks
aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983. Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. Kui selle testi jaoks vajaminevaid nõudeid valmistati 25. Aprilli päevaajal, ning kuna reaktori elektriline jõud oli drastiliselt vähenenud 50%'ni, siis üks jõujaamadest läks ootamatult töökorrast välja. Kiievi võrgustiku-kontroller nõudis et edasisest jõulangusest tuleks otsekohe
seda võrdlemisi edukalt- tuumaelektrijaamade osa planeedi ehk elektrienergiatoodangus on umbes 14%. Olkiluoto tuumaelektrijaam Soomes Eurajoel Rauma lähedal. 3 Tuumareaktsioonid Tuumareaktsioonid Tuumarektsioon on kahe aatomituuma või elemetaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumareaktsioonil vabaneb energia grammakiirgusena. Kui vabanenud neutron tabab uraan -238 tuuma, neelab uraanituum neutroni kuid ei muutu ebastabiilseks, vaid kiirates 2 elektroni (neutoneid kiirgamata) muutub uueks aineks plutooniumiks. Uraan-235 ja uraan-238 erinevad neutronite arvu poolest tuumas. Peale neutronite leidub tuumas prootoneid, mille arv on alati võrdne elemendi järjenumbriga elementide perioodilisussüsteemis (uraanil on see 92) Tuumaerektsiooni võrrand: Tuumarektsioonide võrrandeid võib kirjutada täpselt nagu keemiliste reaktsioonide võrrandeid
kaasneb? Kui neutronite või prootonite energiatasemetes on tühikud, siis püüab tuum saavutada madalaimat energiataset kiirates välja ülearuse energia gamma-kiirgusena. Selle kiirguse käigus tuuma olemus ei muutu, aga energia väheneb. 13.Milline ebastabiilsus põhjustab -lagunemise ja milline muutus sellega tuumas kaasneb? Mida kujutab endast osake? On põhjustatud sellest, et neutronite energiatasemed ületavad tunduvalt prootonite energiataseme. Selle tulemusena mõni neutron muundub prootoniks, elektroniks ja antielektron neutriinoks. Beeta-lagunemisel tekib uus tuum, mille laenguarv on ühe võrra suurenenud ja massiarv on jäänud samaks. 14.Milline ebastabiilsus põhjustab -lagunemise ja milline muutus sellega tuumas kaasneb? Mida kujutab endast osake? On põhjustatud tuuma liigsest suurusest. Alfa=He42. Alfa-lagunemise käigus tekib uus tuum, mis on esialgsest tuumast 2 prootoni ja 2 neutroni võrra väiksem. XAZ YA-Z-2 + He42 15
mis toimub temperatuuril 108°C. VESINIK(TERMOTUUMA)POMM- Külma sõja ajal katsetati. Vaja ülisuurt energiat tuumapommi plahvatust (soojus+neutronid-suur energia), kasutatakse LiD vahelist reaktsiooni (Li-tahke, hea transport. D-gaas) - kallis -energia mis vabaneb on tohutu TULEVIK- Suur projekt kasut. termotuuma reakts. Tehisting. (jaapan/FRA?) 1. termotuumareaktor, nii suur en.anda, kasutades magnetväljasid kiirendamiseks. · kasulik kütus D on odav(merevees D2O) · lähteainet kasutada pole veele ohtlik · heelium, mis tekib, pole ohtlik · ein saasta keskkonda · palju energiat(kogu EU) Miinuseks see, et nõuab ülisuuri kultusi, kõrgkvaliteetset tehnoloogiat ja tööjõudu. 2. RASKETE TUUMADE LÕHUSTUMINE- tingimused: · *vaja lähteenergiat, mis saadakse neutronitelt · *vaja lõhkujat (neutronit) (iga konkreetse isotoobi jaoks kindla energiaga neutronit)
Prootonite arv (aatomnumber ehk järjekorranumber ehk laenguarv) määrab elemendi tuumalaengu ja on võrdne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tähtsaim osake, tähistatakse tähega Z. Neutron 1920.a. hüpotees E. Rutherford 1932.a. J.Chadwick katseline tõestus (berülliumi aatomi tuumasid pommitatakse -osakestega, eralduvad neutronid) Elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil võib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tähistatakse tähega N. Suure läbitungimisvõimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks (poolestusaeg ca 12 minutit). Laenguarv Prootonite arv tuumas, tähis Z Prootonite arvu muutudes tekib uus element (näit. radioaktiivsuse, tuumareaktsioonide tulemusel). Tuuma tähis - X X keemilise elemendi tähis A massiarv (prootonite ja neutronite summa) Z prootonite arv
Kas uraani kaevandusjääkides Jah. Korraliku ja kontrollitud käitlemise puhul on minimiseeritud ohud säilib peaaegu kogu nii keskkonnale kui töötajatele. Kogu radioaktiivsus jäätmetes pärineb radioaktiivsus sadu tuhandeid algsest uraanimaagist, protsessi käigus midagi täiendavalt ei lisata. aastaid? Uraanikaevanduste ohutu sulgemine (saneerimine) tagab nende püsimise ohutuna ning väldib võimalikud kahjud. Kas uraan võib olla ohtlik Uraani kaevandamist reguleeritakse rangelt enamikus riikides ja kaevurite tervisele? kehtestatud standardid tagavad, et kahjulik mõju tervisele jääks normidega lubatu piiresse. Kas on olemas ohutu kiirituse Kuna kiirituse piirmäära ei ole võimalik teaduslikult põhjendada, siis tase? järgitakse kiirguskaitses konservatiivsuse printsiipi. Kiirituse madalad
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
19 Joonis 1.5 Elektritarbimine Eestis majandusharude kaupa ajavahemikus 19602009 9(113) Villu Vares Energia ja keskkond 30 000 Kadu sooj usvõrk udes 25 000 Muud m aj andusharud Kodum aj apidam ised Põllum aj andus
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
