3. Maastiku mitmekesisuse meetrika Olulisemad maastikumeetrika näitajad: tüübirühmade (klassi) lõikes ja maastiku tasemel. Tüübirühmade lõikes 5 • Tüübirühma pindala *Tüübirühma areaali piirid tihedus • Maastiku kogupindala * Tüübirühma areaalide keerukus • Tüübirühma osatähtsus maastikus * Tuumalade osatähtsus maastikus • Suurima areaali indeks *Tuumalade kogupindala • Areaalide arv tüübirühmiti *Tuumalade arv • Tüübirühma areaalide tihedus *Tuumalade tihedus • Areaalide keskmine pindala *Tuumalade indeks • Areaali piiride kogupikkus * Üht tüüpi naabrite keskmine vahekaugus MAASTIKU STRUKTUURI MEETRIKA kirjeldamiseks valiti välja
rabamaastikud olema ühendatud koridoridega (metsaribad jõekallastel, metsasaared põllumajandusmaastikus jne), et tagada loomadele varjevõimalusi rändel ning taimedele sobivaid kasvukohti, samuti leevendada inimtegevuse (hajureostus põldudelt) mõju keskkonnale. Kompensatsioonialade võrgustiku kujundamiseks on tarvis: tagada tuum-alade (kaitsealad, ulatuslikud metsamaastikud, rabad) kaitse ja säilimine; välja töötada vastav strateegia, säilitada ja luua tuumalade vahelised ühenduskoridorid; taastada hävitatud elupaiku ja kasvukohti. Eesti maismaa pindalast moodustab 44,1% metsamaa (1 992 400 ha), 6% looduslik rohumaa (273 200 ha) ja 7,4% sood (336 300 ha). Suur looduslike alade osakaal annab hea lähtealuse EECONET-i põhiprintsiipide rakendamiseks. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis püsinud suhteliselt kõrgel tasemel enamiku Iooduslike liikide arvukus. Hea on ka paljude selliste liikide seisund, mida
- Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool) - 1910 Vaika linnukaitseala - 1935 LKS’ga riiklik kaitse liigikaitset reguleerivad õigusaktid: LKS 2004 liigikaitse põhimõtted - Võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilimine - Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine - Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud - “Avalikustamine keelatud” - Ajaline liikumispiirang - Tuumalade (kaitsealad, hoiualad) kaitse - Hävitatud elupaikade taastamine Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel: - I kat – haruldased, hävimisohus, nt euroopa naarits, ebapärlikarp - II kat – ohustatud. Nt apteegikaan, tõugjas, harivesilik - III kat – ohustab elupaikade hävimine, nt Atlandi tuur, pähklinäpp, lagrits. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused: - Aeglane paljunemine - Mükoriisa olemasolu
Ratva raba loodusreservaat kotkaste kaitseks); 1935 Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja müügikeeld 6 liigile. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: LKS, Loomakaitseseadus, Jahiseadus, Kalapüügiseadus Liigikaitse põhimõtted: · Võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilimine · Esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealadeks ja hoiualadeks (kaitse ja säilitamine) · Soodustavad programmid: rohevõrgustik tuumalade vahele, liigikaitse laiendamine elupaikade ja maastike kaitsele · Hävitatud elupaikade taastamine · Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine · Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud · "Avalikustamine keelatud" ja ajaline liikumispiirang Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused: komplitseeritud ja
Idanemisvõimelisuse püsimine sõltuvalt liigist Pikk idanemisperiood = teiste liikide poolt lämmatamine Roheline võrgustik või ökoloogiline võrgustik? Rohealad linnades inimestele rekreatsiooniliseks kasutamiseks ja taastutvumiseks loodusega. Rohealade võrgustik, kus tuumalad on ühendatud rohekoridoride kaudu, mis peaks tagama floorale ja faunale leviku- ja liikumisteed kasvupaikade vahel tagamaks liigilise mitmekesisuse säilimist. Tuumalade minimaalpinna hindamine Liikide esinemise kindlaks tegemine uuritaval alal. Esinemissageduse hinnang järjest suuremal alal. Väljasuremispiiri kindlaks määramine. Tuumalade suuruse määramine. Metapopulatsioonide ühendusteede/vahemaade planeerimine. Fragmenteerumise arvestamine ja selle leevendamise meetmed. Konventsioonide piirmäärade saavutamine – kogu riigi pindalast 19% kaitsealadeks.
tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku keskkonda, mistõttu nad võivad hävineda. 41. Millised on liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted? Liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted on tagada tuumalade kaitse; luua rohekoridorid kaitstavate loodusobjektide vahele; taastada hävitatud elupaik; liikide kaitse laiendamine elupaikadele ja maastikele; liike tuleb kaitsta alamliigiti; loodusobjektide kaitset tuleb laiendada ökosüsteemide kaitsele; kaitsealades peavad olema esindatud kõik kasvukohatüübid ja elupaigad; kasutada rahvusvahelisi looduskaitsemeetmeid; ohjeldada võõrliike; 42. Milliste omadustega liigid arvatakse I, II ja III kategooria liikide nimestikesse
tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku keskkonda, mistõttu nad võivad hävineda. 40. Millised on liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted? Liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted on tagada tuumalade kaitse; luua rohekoridorid kaitstavate loodusobjektide vahele; taastada hävitatud elupaik; liikide kaitse laiendamine elupaikadele ja maastikele; liike tuleb kaitsta alamliigiti; loodusobjektide kaitset tuleb laiendada ökosüsteemide kaitsele; kaitsealades peavad olema esindatud kõik kasvukohatüübid ja elupaigad; kasutada rahvusvahelisi looduskaitsemeetmeid; ohjeldada võõrliike; 41. Milliste omadustega liigid arvatakse I, II ja III kategooria liikide nimestikesse
Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku keskkonda, mistõttu nad võivad hävineda. 41. Millised on liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted? Liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted on tagada tuumalade kaitse; luua rohekoridorid kaitstavate loodusobjektide vahele; taastada hävitatud elupaik; liikide kaitse laiendamine elupaikadele ja maastikele; liike tuleb kaitsta alamliigiti; loodusobjektide kaitset tuleb laiendada ökosüsteemide kaitsele; kaitsealades peavad olema esindatud kõik kasvukohatüübid ja elupaigad; kasutada rahvusvahelisi looduskaitsemeetmeid; ohjeldada võõrliike; 42. Milliste omadustega liigid arvatakse I, II ja III kategooria liikide nimestikesse
o loomakaitseseadus (LoKS, 2003) o planeerimisseadus (PlanS, 2002) o säästva arengu seadus (SäAS, 1995) o jahiseadus (JahiS, 2002) o kalapüügiseadus (KPS, 1995) liigikaitse põhimõtted: o võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilitamine o võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine o oluliste biotoopide kahjustamine on keelatud o soodustavad programmid: rohevõrgustik tuumalade vahele, liigikaitse laiendamine elupaikade ja maastike kaitsele o esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealadeks/hoiualadeks või püsielupaikadeks ja nende kaitse o korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud o hävitatud elupaikade taastamine o „avalikustamine keelatud“ o ajaline liikumispiirang
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik.
Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega "Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga". Võeti vastu ka "Kaitstavate loodusobjektide seadus", viies looduskaitseseadus Eestis. Seadusele lisati samuti kaitstavate objektide ja liikide nimistud. Kaitsealad Eestis toimivate kaitsealade süsteem on pika arengu tulemusel tekkinud võimalikult optimaalne kaitstavate objektide, koosluste, tuumalade ja ühendusteede võrgustik. Esimene looduskaitseala loodi 1910. a. Vaika saarte linnustiku kaitseks. 1935. aastaks oli loodud juba looduskaitseseaduse alusel üle viiekümne erineva kaitseala - metsade, taimeliikide, rabade, linnuliikide, geoloogiliste nähtuste ja tervisemuda kaitseks. 1994. a. Riigikogus vastuvõetud "Kaitstavate loodusobjektide seadus" käsitleb lisaks kaitsealadele ka looduse üksikobjektide, kaitsealuste liikide,
annaabi.ee 
