Pilt päikesepaneelist Biomassienergia ● Bioenergiat saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisel. ● Bioenergiat on võimalik varustada, niiviisi ei saa selle energia kasutamine kunagi otsa. ● Bioenergiaga saab asendada teisi energiaallikaid. ● Bioenergia on väga keskkonnasõbralik taastuv energia. Puit, pilliroog, turvas Tuumaenergia miinused ● Tuumajaamade ehitamine on kõige kallim valdkond. ● Tuumajaamadest tekkinud jäätmed on ohtlikud ja neid pole veel võimalik kiiresti hävitada, vaid peab hoiustama pikalt. ● .On olnud eelnevaid katastroofe(Chernobyl,Fukušiima) Põlekivi energia miinused ● Eestis hakkavad põlevkivi varud otsa saama. ● Ei anna niipalju energiat kui teised energia allikad. ● Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte. ● .Põlevkivi kaevandamisel saastatakse palju vett.Samuti saavad põlevkivi kaevanduste
väga kallis. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada. Tuumajäätmete ladustamise võimalused 1) taastöötlemine; 2) klaasistamine; 3) vaskkanistris sügavale maa sisse matmine. Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Rohkem kui poole oma elektrist saavad tuumajaamadest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergia toodangust on: Prantsusmaa (~78%) Leedu (~70%) Slovakkia ja Belgia (~55%) Rootsi (~50%) USA (~20%) Valmimas on 27 uut reaktorit 11 riigis.
arvates otstarbekas võtta kasutusele tuumaenergia. Eesti praegune garantii on oma põlevkivi, kuid selle kasutamine elektri tootmises on väga ebasõbralik keskkonna suhtes, tuumajaam lahendaks selle probleemi. Tuumaenergiat saaks ka eksportida, mis omakorda tooks kasu Eesti riigile. Lisaks veel julgeolekuaspekt. Peame end kaitsma ebasõbralike riikide soovide eest energiat relvana kasutada, näiteks gaasikraanide kinni ning lahtikeeramine. Kuna Eesti on nagunii ümbritsetud tuumajaamadest, siis ei suurendaks tuumakatastroofi ohtu ka oma tuumajaam. Muidugi on asja juures ka mõningaid miinuseid. Esiteks nõuab kõrgtehnoloogial põhinev tootmine suuri kapitalimahutusi, teiseks peab ka uraani sisse ostma (uraanivarud ei ole lõputud). Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutuks tegemine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse
kasutama. Ka selle reaktori võimsus oli väga väike, ainult 800W, aga hiljem suurendati võimsust 200kW-ni ja nii saigi sellest esimene tuumaelektrit tootev jaam aastal 1951. Tuumajaamad, mis olid 60 aastat tagasi, on väga erinevad tänapäevastega. Kui 1951. aastal suuteti reaktoriga toota energiat võimsusega 200kW, siis tänapäeval on see number 20 300MW, ehk üle 100 000 korra rohkem. Nii suurt võimsust toodab Hiinas asuv jaam nimega ,,Three Gorges Dam." Eestile on võimsatest tuumajaamadest kõige lähemal jaam ,,Krasnoyarsk Dam," mis asub Venemaal ja tootab võimsust 6 000MW. Tuumajaamade ajaloos on juhtunud kaks suurt õnnetust, plahvatus Fukushima reaktoris aastal 2011 ja plahvatus Chernobyl'i reaktoris aastal 1986. Chernobyl'i katastroof tappis kokku 125 000 inimest ja see on ka maailma ajaloo kõige kallim õnnetus, mille kahjud on umbes 200 miljardit USD. Tuumajaamade ajalugu on olnud vaatamatu mõnele katastroofile positiivne, sest
massihävitusrelvade arendamine tänapäevalgi. Mitte küll suure löögitugevuse eesmärgil, kuivõrd täpse ja piiritletud rünnakuga. Kuid kui kunagi peaks tuumasõda tulema, on sellel siiski hävitav jõud peale inim- ja tehnikakahjude ka maailma ökosüsteemile. Tuumaenergia omab väga suurt tähtsust tänapäeva ühiskonnale, kuna tegemist on tehnoloogiaharuga, mis on alles arengujärgus. Tuumajaamadest tulenev elektrienergia loob väga soodsad võimalused suurriikidele elektrienergia hankimiseks, kui ei omata/või ei taheta kasutada fossiileid kütuseid. Taastuvate alternatiivenergiaallikatena veel kasutatav tuulegeneraator teeb kokkuvõttes loodusele ja riigile rohkem kahju, kui suudab toota (kallis tehnika, müra, väike tootlikus, lühike eluiga, eelnevast tulenevalt kallis energia omahind jne), samas hüdroelektrijaamad vajavad kindlaid looduslikke eeltingimusi ehitamiseks
Geograafilise paigutuse tõttu puudub Eestil ka võimalus päikselt energiat ammutada. Tuulegeneraatorid on kallid ega suuda Eestis oma ülesannet täita. Tasase reljeefi tõttu on jõed väikse languga, mistõttu on hüdroelektrijaamade rajamine piiratud. Kõige praktilisemaks lahenduseks sellises olukorras võib pidada tuumaenergiat. Sama teed mööda on läinud ka näiteks Prantsusmaa, kes saab rohkem kui 80% oma elektrienergiast tuumajaamadest. Tuumaenergia kuulub taastumatute energiaallikate hulka. See pole kindlasti kõige loodussõbralikum lahendus, kuid praegusel momendil on tuumaenergeetika kindlasti üks võimalus, mis tasuks rakendamist. Inimestel on tuumajaamade suhtes tekkinud negatiivsed eelarvamused. Selle põhjuseks on 1986. aasta 26. aprillil toimunud aatomielektrijaama reaktori plahvatuse tagajärjel tekkinud katastroof. Sellest on möödunud 23 aastat, aga kurvad mälestused ja pikaajaline mõju
võivad surra välja, kuna nende jaoks on toidu püüdmine raskendatud ning ka elupaik n-ö sulab üles. Globaalset soojenemist mõjutavad sündmused · Tuumaenergia kasutamine aitab · Tähtis osa globaalse tugevasti vähendada soojenemise mõjutamisel on ka kasvuhoonegaasi CO inimestel. Kasutades vähem eraldumist atmosfääri, kuna energiat nõudvaid kodumasinaid seda ei eraldu tuumajaamadest ning kütuse/energia säästlikke üldse, kuid energiatootlikus on sõiduvahendeid, saame hoida ära suur. paljude gaaside eraldumist atmosfääri. Intensiivne põllundusega tegeledes kahjustame loodust, kõrbed laienevad ning CO siduvaid taimi
! Ega's riigipiir ja piirivalve radioaktiivset kiirgust pea. Kusagilt on ka kõrvu jäänud, et mingi taoline projekt on tehtud, aga kes ja millal - ei tea.Suur osa Eesti elanikest ei ole võimaliku Eesti riigi osaluse kohta tuumajaamas mingit seisukohta võtnud. Ka Euroopa on jagatud on riike, kus rahva arvamus on väga tugevalt aatomienergia vastu häälestatud ning kuhu tuumajaamasid kindlasti ei rajata. *Praegu saab Euroopa Liit kolmandiku oma energiast just tuumajaamadest, näiteks Prantsusmaa saab nii 80 protsenti kogu energiast. Eriti teravalt tõusis küsimus tuumaenergeetikast Euroopas päevakorda pärast aasta alguses lahvatanud gaasitüli Venemaaga. Tuumajaamade riske üritatakse muidugi pidevalt vähendada, kuid absoluutselt kindlaid lahendusi seni pole. Lisaks võimalikele õnnetustele on vastuseta ka küsimus, mida teha tuumajäätmetega. Praegu neid lihtsalt ladestatakse, kuid jäätmete ohutuks muutumiseks kulub aastatuhandeid
Teine kasutus- ja arendusvaldkond on sõjanduses keemiliste relvadena, mis andis ka suure tõuke tuumaenergia arendamisele II maailmasõja ajal ja tänu millele on tuumaenergeetiline tehnoloogia jõudnud tänapäevasele tasemele. Kuid kui kunagi peaks tulema uus tuumasõda, on sellel siiski hävitav jõud peale inim- ja tehnikakahjude ka maailma ökosüsteemile. Tuumaenergia omab väga suurt tähtsust tänapäeva ühiskonnale. Tuumajaamadest tulenev elektrienergia loob väga soodsad võimalused suurriikidele elektrienergia hankimiseks. Taastuvate alternatiivenergiaallikatena veel kasutatav tuulegeneraator teeb kokkuvõttes loodusele ja riigile rohkem kahju, kui suudab toota. Selle põhjustavad kallis tehnika, müra, väike tootlikus, lühike eluiga, ning sellest tulenevalt kallis energia omahind. Samas vajavad hüdroelektrijaamad kindlaid looduslikke eeltingimusi ehitamiseks
kloonida isegi inimesi. Kõigil nendel teaduslikel saavutustel on samas ka negatiivseid pooli mida ei jäta me maha mitte iseendale vaid hoopis järeltulevatele põlvkondadele, tihtipeale nendele hetkel veel ei Kasutatud Einar Vära ja Tõnu Tannberg „Lähiajalugu“ mõelda ning arvatakse, et küll ka nemad kuidagi hakkama saavad, kuid tegelikkuses peaks mõtlema reaalsetele ohtudele mis jäevad näiteks tuumajaamadest, tuumapommidest, kliimasoojenemisest ning globaliseerumisest. Näiteks avastasid 1980 ndatel aastatel teadlased suured augud Maad ümbritsevast osoonikihist, mis kaitseb meie planeeti ohtliku päikesekiirguse eest, kui nii jätkame muutub osoonikiht üha nõrgemaks ning järeltulevate põlvede jaoks on see kindlasti väga põletav probleem mille eest peaksime tegelikkuses ka meie juba hoolitsema. Minnes teadusest üle nüüd kultuurielu suurimate muudatusteni siis üheks tähtsaimaks
tuumaelektrijaamast on üsna suur.Olgugi,et tuumajaam rajataks maa-alune,kaasneks avarii korral väike maavärin ning poleks ka välistatud radioktiivsete ainete sattumine loodusesse. Teiseks miinuseks võibki pidada seda,et tekib palju radioktiivseid jäätmeid,mis on ohtlikud ja millest on raske lahti saada.Tuuleparkide suurimaks plussiks on kahtlemata see,et nad on keskkonnale täiesti ohutud ning kasutavad erinevalt tuumajaamadest taastuvenergiat.Ainsaks miinuseks võib pidada seda,et tuulegeneraatorid maksavad üsna palju,aga päris kindlasti tõu- sevad tulevikus ka tuumaenergia hinnad,kuna tuumakütust jääb maailmas aina vähemaks. Saaremaa ja Muhumaa rannaniitudele mahuks tuuleparke sedavõrd palju,et me saaks oma riigis aastaga kulutatavast energiast pea poolevõrra rohkem energiat.Seega näeksin ma kõige parema lahendusena tuulepakide rajamist,kuna saame endale vajaliku energia kätte ning saa-
See võiks olla Eestile lahendus. Seda tüüpi reaktorid on palju tõhusamad ega vaja paljusid kaitsemehhanisme, mida vajavad vesijahutusega reaktorid. Kui vaadata võimsust, siis see ulatub 120 megavatist kuni 165 megavatini, mis on omakorda atraktiivne, sest selliseid reaktoreid saab rajada moodulitena vastavalt vajadusele. Eelis on ka, et algne kapitalimahutus on väiksem ja võrreldes suure elektrijaamaga saab ta kiiremini tööle. Keskkonnamõjud õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendeist tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes
Automootoris kulutatav energia on näiteks kütuse poolt vabastatud keemiline energia, ja mootori kasulik töö on kineetiline energia, mis ajab ringi autorattaid. Termodünaamika arvutused näitavad, et sisepõlemismootori maksimaalne kasutegur ei saa olla suurem kui 40 %. Elektrimootorid on palju suurema kasuteguriga: mõned muudavad rohkem kui 90 % sissetulevast elektrienergiast tööks. Kuid siiski ei muutu rohkem kui 45 % fossiilsetest kütustest või tuumajaamadest saadud soojusest elektrienergiaks. 8 KOKKUVÕTE Termodünaamikat ei huvita aine mikroskoopiliste osiste (aatomid, molekulid) liikumise seaduspärasused. Viimastega tegeleb statistiline mehaanika, mis annab termodünaamika empiirilistele seadustele teoreetilise põhjenduse. Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Selline reaktor suudaks teha sama juba kogunenud jäätmetega - selle pärast öeldaksegi, et parim viis tuumajäätmete hoiustamiseks on ajutiselt ja maa peal. Tulevikus võib jäätmetest saada kütus. Tuumajäätmed moodustvad reaktoreid omavates riikidest kõikidest tööstuslikest toksilistest ainetest vähem kui 1%. Paljusid teisi ained tuleb samuti hoida keskkonnast eraldatuna, kuni nende toksilisus väheneb või kaob. Keskonnamõjud - õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendest tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on.
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti.
Tehiskiirgus. Kiirguse kasutamisega meditsiinis tutvume me järgmises tunnis, kuid sealt saadavad doosid on toodud tabelis käesoleva tunni lõpus. Seal on toodud dooside väärtused, mis on iseloomulikud arenenud riigile, milles meditsiinilise kiirituse osa on suuruselt teine. Mõned väiksemad doosid võivad pakkuda huvi, kuna nad iseloomustavad keskkonna saastatust. Tuumakatsetused atmosfääris lõpetati 1980. aastal ja praegu on sellest tingitud saastatus väga madal. Tuumajaamadest eralduvad radioaktiivsed väärisgaasid annavad umbes 0,003 millisiivertit aastas ja kivisöe põlemisel vabanev radioaktiivsus umbes 0,001 millisiivertit aastas. Ka osa kodumajapidamises kasutatavaid esemeid kiirgab, näiteks radioaktiivse ainega suitsuandur annab aastas 0,01 mikrosiivertit. KAITSE UL TRA VIOLETTKIIRGUSE (UV) EEST Ultraviolettkiirguse eest kaitsmiseks kasutatakse sarnaseid meetodeid kui ioniseeriva kiirguse puhul, ja nad on siin toodud selleks, et neid võrrelda.
Hiljuti on hakatud ka sütt importima. Ka sisetingimused ning linnastumine teevad hädavajalikuks puhtamate kütuste ning puhtamate tehnoloogiate vajaduse. Viimastel aastatel on need probleemid viinud tähelepanu energia säilitamisele, on tehtud reforme ja piiranguid. India on maailmas kuues energiatarbija ning ta kasutab 3.4% maailma energiast. Rohkem kui 50% India kaubandusenergiast tuleb söevarudest. Umbes 76% elektrist saadakse soojusenergiast, 21% hüdroelektrijaamadest ja 4% tuumajaamadest. Viimastel aastatel on investeeritud palju tuuleenergiasse. Kuid siiski pole umbes 400 miljonil indialasel ligipääsu elektrile. 80% India küladest on vähemalt üks elektriliin, kuid 44% maakodudest pole juurdepääsu elektrile. Elektri ülekandumise süsteemi jaoks on riik jaotatud viieks piirkonnaks. 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus Kõrvuti asjakohaste farmidega on rohkesti kõplapõllundusega pisitalundeid. Suurlinnades on
See võiks olla Eestile lahendus. Seda tüüpi reaktorid on palju tõhusamad ega vaja paljusid kaitsemehhanisme, mida vajavad vesijahutusega reaktorid. Kui vaadata võimsust, siis see ulatub 120 megavatist kuni 165 megavatini, mis on omakorda atraktiivne, sest selliseid reaktoreid saab rajada moodulitena vastavalt vajadusele. Eelis on ka, et algne kapitalimahutus on väiksem ja võrreldes suure elektrijaamaga saab ta kiiremini tööle. Keskkonnamõjud - õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendeist tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on.
Hiljuti on hakatud ka sütt importima. Ka sisetingimused ning linnastumine teevad hädavajalikuks puhtamate kütuste ning puhtamate tehnoloogiate vajaduse. Viimastel aastatel on need probleemid viinud tähelepanu energia säilitamisele, on tehtud reforme ja piiranguid. India on maailmas kuues energiatarbija ning ta kasutab 3.4% maailma energiast. Rohkem kui 50% India kaubandusenergiast tuleb söevarudest. Umbes 76% elektrist saadakse soojusenergiast, 21% hüdroelektrijaamadest ja 4% tuumajaamadest. Viimastel aastatel on investeeritud palju tuuleenergiasse. Kuid siiski pole umbes 400 miljonil indialasel ligipääsu elektrile. 80% India küladest on vähemalt üks elektriliin, kuid 44% maakodudest pole juurdepääsu elektrile. Elektri ülekandumise süsteemi jaoks on riik jaotatud viieks piirkonnaks. 8. RIIGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS 13 Kõrvuti asjakohaste farmidega on rohkesti kõplapõllundusega pisitalundeid
kogus alla 1% kõikide toksiliste jäätmete kogusest. Jagatakse rahvusvaheliselt madala, keskmise ja kõrge radioaktiivsusega jäätmeteks. Tähistatakse vastavalt low (inglise LowLevelWaste, LLW), intermediate (inglise IntermediateLevel Waste, ILW) ja highlevel(inglise HighLevel Waste, HLW). Enam tekib neid uraanimajanduses, umbes 80% uraani kaevandamisel ja nad on kaevanduste lähedale laostatud (maetud). Järgmine osa põhineb tuumajaamadest, ligi 12000 tonni aastas, tuumauurimiskeskustest ja kütuse korduskasutusest ning tuumarelva omavatel riikidel tuumapommi töötlemisel. Piiratud kogus tekib seda samuti medistsiinis, tööstuses ja uurimistöödel. Näiteks, Prantsusmaal toodetakse igal aastal 2500 kg tööstusjäätmeid elaniku kohta. Sellest 100 kg on mürgiseid ja alla 1 kg TEJ jäätmeid. Sellest ainult 100 g on pikka aega radioaktiivsena püsivaid
annaabi.ee 
