Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Granulatsioon Päikesel on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele
kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. 2. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust - 70%, heeliumist - 28% ja allesjäänud 2% moodustavad veel 68 keemilist elementi. 4. Päike pöörleb ümber oma telje, kuid diferentsiaalselt ehk ekvaatoril kiiremini
keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. 3. Kuidas Päike pöörleb ? Päikese pöörlemisperiood Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 4. Kust saab Päike energiat ? Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisel heeliumi tuumadeks väga sügaval tähe sügavuses. (Päikese tuumas, umbes 10 000 000C juures toimub kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat.) 5. Mis on päikeselaigud ? Päikeselaiguks nimetatakse tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga, keskmisest temperatuurist 1000 K madalama temperatuuriga ala, kus magentväli on 100x tugevam. Ala ümbritseb võrkjas muster- granulatsioon. 6. Päikese siseehitus:
laiuskraadidel. Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Pöörlemine kestab ekvaatoril umbes 25 päeva ja poolustel 35 päeva. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. 5. Kust Päike saab energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 10 7 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. 6. Mis on Päikeselaigud?
Päike 1. Päike tõuseb idast ja loojub läände. 2. Lapsed saavad keskmiselt kolm korda rohkem päikesekiirgust kui täiskasvanud inimesed. 3. Vihma ja päikese koostöös sündiv vikerkaar on nähtav ainult hommikuti ja pärastlõunatel. 4. Kolmandik vähijuhtumitest on päikesega seotud. 5. Betoon, liiv ja lumi peegeldavad UV kiirgust ja suurendavad päikese intensiivsust. 6. Päikesekiirgus on tugevaim ajavahemikul 10.00 ja 16.00 7. Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. 8. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat. 9. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 10. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks.
Termotuumareaktsioon Lõhustumisreaktsioon Tähendus Tuumareaktsioon, kus kergemate Raskete tuumade lõhustamine aatomituumade tuumaühinemise kergemateks tuumadeks tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad. Energia vabanemine Vabaneb suur hulk energiat Vabaneb vähem energiat Toimumine Looduses toimub ainult Toimub alati välise mõjutuse tähtedel(sh. Päikesel). tulemusena – näiteks
Päike on Päikesesüsteemi täht Andmeid Päikesest Läbimõõt - 1,4 miljonit km (109 Maa läbimõõtu) Kaugus Maast - 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik Päikese vanus - u 4.5 miljardit aastat Päikese mass - 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Kiirgusvõimsus - 3,9*1026 W Pinnatemperatuur 5800 K Sisetemperatuur 15 miljonit K Kust saab Päike energia? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Toimub veel granulatsioon. Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kromosfäär - Kroon Päikeselaigud Tumedamad kohad Päikese pinnal Seal on energiavoog Päikese pinnale
üks neutron prootoniks, neutroniks ja elektroniks, massi arv jääb samaks, laengu arv suureneb 1 võrra, eraldub energia. Iseloomusta alfa kiirgust- alfakiirgus osakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatomituumad, rasked tuumad, pos. laetud. Kaldub magnet väljast kõrvale.Millest on tingitud aatomi seoseenergia?- elektrilisest jõustMis on tuuma reaktsioon?- kahe aatomituuma kokkupõrge, mile tulemusel tekivad uued aatomituumad ja lihtained. Kokkuvõttes tuumade muutumine teisteks tuumadeks, vabaneb energia, lagunemis reaktsioon. Mis toimub kergete tuumade ühinemisel?- keregte tuumade ühinemisel tekib uus aine, vesinikupomm. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat.Mida tähendab kriitiline mass?- R.aktiivse aine minimaalne mass, mille olemasolul ahelreaktsioon saab toimuda. Kus ja mis tingimustel toimuvad termotuuma reaktsioonid?- Tt.R toimuvad suure elektronide arvuga aines, suure rõhuga, kõrgel temp. ning tuumadel on suur kiirus.Kuidas kaitsda end R.aktiivsuse eest
miljoneid kordi keemilisel reaktsioonil (näiteks põlemisel) eralduva soojushulga. Tuumareaktsioonide põhiliigid on 1) raskete tuumade lõhustumisreaktsioon ehk ahelreaktsioon, mille käigus tabab rasket tuuma, milles tuumaosakeste arv ulatub sadadesse (Näiteks U235), mingi tuumaosake, näiteks neutron. Raske tuum, mis niigi on ebastabiilne (tuumajõud ei suuda tuuma hästi koos hoida) laguneb kaheks kildtuumaks (Ba ja Kr tuumadeks). Seejuures jääb üle 2..3 neutronit, mis tabavad järgmisi uraanituumasid ning lõhustuvad ka need. Nende tuumade lõhustumisel vabanevad jälle neutronid, mis ei mahu tekkivatesse kildtuumadesse ära ning lõhustuvad omakorda uusi uraani tuumi jne. Kõik see toimub sekundi murdosa jooksul. Kuna tuumade lõhustumisel vabaneb hetkega ka väga suur energia, siis nimetatakse sellist reaktsiooni tuumaplahvatuseks.
Füüsika kontrolltöö 6. aprillil 1. Tähe energiaallikaks on termotuumareaktsioon (vesiniku tuumad liituvad heeliumi tuumadeks). 2. Tähe värvus iseloomustab temperatuuri ja tähe sees toimuvaid protsesse. 3. Tähe heledus iseloomustab suurust, kiirgusvõimet ja kaugust. 4. Tähtede massid on suhteliselt ühesugused. Nende läbimõõt, tihedus ja heledus on aga erinevad. 5. Doppleri efekt: valguse lainepikkuse muutus sõltub valgusallika kiirusest vaatleja suhtes. Eemaldudes lainepikkus suureneb, see on spektraalne punanihe. 6. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn
enne Päikese kustumist varjutusel; kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 4. Kuidas Päike pöörleb? Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. 5. Kust Päike saab energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (>107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval Päikese sisemuses. 6. Mis on Päikese laigud? Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude
Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi kuupmeetri kohta Päike on kuum Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) Millest koosneb Päike? Vesinik (73,46% massist) Heelium (24,85% massist) Ülejäänud elemendid (1,67% massist) Mis toimub Päikeses? Toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit Prootonid -> heeliumi tuumadeks Pärast kümneid, sadu tuhandeid aastaid Valguse footonid jõuavad Maale Sarnased protsessid vesinikupommides ning termotuumareaktorites Päikese omadused Plasmaolekus Pöörleb diferentsiaalselt Eri laiuskraadidel erinev Magnetvälja jõujooned põimuvad Päikeselaigud ja protuberantsid Tumedad laigud Ümbritsevatest aladest jahedamad Ilmuvad rühmadena Suured säilivad kauem Kuumad gaasipilved
Neutronite arv tuumas on N. Nukleonide arvu A nimetatakse massiarvuks A = Z + N .Tuumi, mille Z on ühesugune, kuid N erinev, nimetatakse isotoopideks. Vabanevat energiat nimetatakse seoseenergiaks. On olemas isotoope, mis iseenesest muutuvad mõneks teiseks isotoobiks. Nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks. Radioaktiivne kiirgus liigid (a, b või y kiirgus). Radioaktiivset lagunemist kirjeldab poolestusaeg: see on aeg, mille jooksul tuumade arv väheneb 2 korda. Tuumade muutumist teisteks tuumadeks nimetatakse tuumareaktsiooniks. . Kuna lagunemisakt toimub väga kiiresti (10-12 s jooksul), siis toimub ka lõhustumiste arvu plahvatuslik kasv. Seda nähtust kutsutakse ahelreaktsiooniks. Sünteesreaktsiooni tekkimiseks peavad tuumad lähenema üksteisele väga lähedale (alla 10-15 m), aga seda takistab prootonite elektrilaeng. Sellepärast tuleb tuumadele anda suur kineetiline energia, mis vastab temperatuurile ca 108 kraadi. Sellest ka reaktsiooni nimi: termotuuma reaktsioon
Suur pauk Suur pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi, kui ülitihe ja väike mateeria laiali paiskus. Kohe pärast pauku eraldus tugev vastastikmõju ja see päästis valla kiire paisumise. Temperatuur ulatus siis umbes 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temperatuur langema ja tekkisid püsivad osakesed- prootonid ja neutronid. Need osakesed hakkasid ühinema tulevaste aatomite tuumadeks. Universum oli siis ülikuum ja täidetud kiirgusega. Tasapisi hakkasid sündima ainekogumid ja struktuurid. Kui tuumad hakkasid elektrone püüdma, tekkisid esimesed ained- vesinik, seejärel heelium ja liitium. Temperatuur langes jätkuvalt ja universum hõrenes ning muutus läbipaistvaks. Nüüd said ained hakata koonduma galaktikateks ja tähtedeks. Hiljem hakkasid tähtede parved sulama protogalaktikateks, mis muutusid meile tuntud tähesüsteemiks
Tuuma laenguarv on ühtlasi elemendi järjekorranumber 9. mis on isotoop? Sama koht, ehk järjenumber neil sama, kuid erinevad üksteisest massiarvu poolest 10. millest koosneb aatomituum. Prootonitest, neutronitest 11. millega võrdub tuuma massiarv? prootonite ja neutronite summaga 12 mis on looduslik radioaktiivsus? Looduslik radioaktiivsus on keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad muutuvad teiste elementide tuumadeks. 13. mis on loodusliku radioaktiivsuse põhiliigid Alfa Beeta Gammakiirgused 14.missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumakütuseks ? uraan 235, plutoonium 239 15.mis on alfaosake? heeliumi aatomituum (kaks prootoni, kaks neutroni) 16. mis on beetaosake? suure energiaga elektron, see elektron tuli kui neutron lagunes elektroniks ja prootoniks 17.mis on gammaosake? radioaktiivne kiirgus 18.kuidas muutub tuum alfalagunemisel?
Tuuma koostis:prooton+(Z), neutron0(N)mis on looduslik radioaktiivsus? A Becquerel; keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad võivad muutuda teiste elementide tuumadeks Mis on poolestusaeg:aeg,mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Mis on isotoop:Ühe elemendi erineva massiarvuga tuumad.(võib olla erinev neutroni arv) Kriitiline mass on minimaalne aine mass, mis on vajalik ahelreaktsiooni kaivitamiseks. Paljunemistegur- Ühe tuuma lõhustumisel tekib 2neutroni, mis mõlemad neelduvad ainekoguse teistes tuumades, kutsudes esile vastavalt 2 uut õhustumist
kus ematuum erineb prootoniks üle põhiolekusse tütartuumast kahe aatominumbri võrra Varjestamine Paber Plekktahvel, 3 mm 10 cm pliid või 0,5 m foolium) betooni Termotuumareaksiooni toimumiseks on vaja suurt rõhku ja kõrget temperatuuri. Termotuumareaksiooni käigus liituvad kergemad tuumad raskemateks tuumadeks. Termotuumireaksiooni tähtsus: · Termotuumapomm · Tähed · Päika Tuumafüüsika rakendused: · Tuumapomm · Tuumareaktor · Energia tootmine
väikseima läbitungimisvõimega. β - kujutavad endast ülikiiresti liiuvate elektronide voogu. β – kiired on suurema läbitungimisvõimega kui α - kiired γ - kiired kujutavad endast elektromagnetlaineid lainepikkusega 10-13 – 10- 10 meetrit. Väga suure läbitungimisvõimega, levivad valguskiirusel (300000 km/s) kõige ohtlikum! Radioaktiivsed muundumised Radioaktiivsetel muundumistel toimub aatomituumade iseeneslik muundumine teiste elementide tuumadeks. Need muundumised alluvad nn Soddy nihkereeglile. 1) α lagunemine – tuuma laeng väheneb 2 võrra ja mass 4 ühiku võrra. Eraldub α osake, element nihkub tabelis 2 koha võrra ettepoole. 2) β lagunemine – tuuma laeng väheneb 1 võrra, element nihkub tabelis 1 koha võrra tahapoole. γ - kiirgus võib esineda nii α kui ka β lagunemisega koos, aga ka eraldi. Γ – kiirguse korral jääb tuum samaks, toimub vaid prootonite ja neutronide ümberkorraldumine tuumas.
avastamist. Mis on isotoobid? isotoobid on sama keemilise elemendi teisendid , mille tuumades on ühesugusprootonite arvu korral erinev arv neutroneid. Millest koosneb aatomituum? Positiivse laenguga prootonitest ja negatiivse laenguga neutronitest Mis on looduslik radioaktiivsus? Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuumad paiskavad välja alfaosakesi, beetaosakesi või siis gammakiirgust, muutudes ise teiste elementide tuumadeks Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid? Alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Mis on alfaosake?Alfaosake on He(heeliumi)aatomi tuum. Mis on beetaosake? Beetaosake on elektron. Mida kujutab gammakiirgus? Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikude läbimisvõime? Alfa ei lähe läbi paberi, puidu ega betooni; beeta ei lähe läbi puidu, läheb läbi paberi; gamma läheb läbi betooni, läheb läbi paberi ja puidu.
fotosfääri, seejärel aga kogu Päikese. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist; kroon -- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber -- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Nagu õppisime tuumafüüsika osas, nõuab see ühinemisreaktsioon kõrget temperatuuri ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe sisemuses. Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike
(omab energiat). Põhilised tuumareaktsioonide tüübid on järgmised: Click icon to add picture Tuumasüntees on tuumade loomine varemeksisteerinud nukleonidest. Tuumasüntees võib toimuda kas tuumaühinemise või tuumalõhustumise teel. Tuumaühinemine on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks. Näiteks toodud reaktsioon ongi tuumafusioon. Tuumalõhustumine on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks. Kui see toimub ilma välise mõjutuseta, siis nimetatakse seda spontaanseks lõhustumiseks ja tegemist ei ole tuumareaktsiooniga. Tänapäeval kasutatav tuumaenergia põhineb just tuumalõhustumise protsessil. Tuumapurunemine on reaktsioon, milles suure energiaga osake lööb raskest tuumast välja nukleone või kergemaid aatomituumi ise tuumas neeldumata. Indutseeritud gammakiirgus on tuumareaktsioon, milles peale aatomituuma osalevad ainult footonid ()
Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Pöörlemine kestab ekvaatoril umbes 25 päeva ja poolustel 35 päeva. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 5. Mis on Päikese laigud? Päikese laigud on tumedamad kohad Päikese pinnal. Temperatuur on neis kohtades ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 6
Päikese läbimõõdu kohale. Fotosfääri pind on granulaarne (koosneb graanulitest), mis ei tähenda aga tahkeid terakesi, vaid jahedama temperatuuriga (4000° C) piirkondi. 4. Pöörlemine- pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. 5. Kust saab energiat- Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. see ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. 6. Päikeselaigud- Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50 000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised
Uraan on sinine ja tal on vaevumärgatav rõngas. Neptuun on sinine valgete plekkidega. Pluuto on hall ja väike, ning tal on kaaslane. Tähe tekkimine Vesiniku aatomi tuumad liiguvad mingi keskme suunas, kogumi temperatuur tõuseb, aine tihedus suureneb, gaasiosakeste kokkutõmbumine põhjustab gaasis nii suure temperatuuri, et hakkab toimuma termotuumarektsioon ehk tuumade liitumine. Protsess võtab aega 100 000 kuni 100 000 000 aastat. Tähe elukäik Vesiniku liitumine heeliumi aatomi tuumadeks kestab 0,1-100 miljardit aastat. Tekivad ka suuremate aatommassidega aatomid (Na, Ba), kuni vesinik on otsas. Kaasneb üha suuremate osakeste koondumine ning tõuseb temperatuur, selle tõttu välised kihid paisuvad ja täht muutub suuremaks ja punasemaks. Sellist tähte nim punaseks hiiuks. Oletatakse, et Päike paisub 4,5 miljardi aasta jooksul kuni Maa orbiidini st 150 000 000 km igas suunas. 100 000 000 000 Kelvini juures pekas hakkama liituma heeliumi aatomite tuumad kuni Ni ja
Vastus: Kiirgusekvantiseloomu fotoeffekti teooria Laineline käitumine elektronide difraktsiooni eksperimendid. 8. Mis on tuumajõud ja tuumaseose energia? Vastus: Aatomituumi hoiab koos tuumajõud. Seoseenergia Tuuma osakesteks jagunemiseks kulutab teatud energiakoguse. 9. Mis on termotuumareaktsioon? Näide! Vastus: Päikese ja teiste tähtede suure kiirusvõime aluseks on termotuumareaktsioon, kus prootonid ühinevad heeliumi tuumadeks. 10. Milliseid füüsikalisi suurusi ei saa põhimõtteliselt määrata ükskõik kui täpselt? Milline seos seda näitab? Vastus: Määramatusseos näitab, et kõiki füüsikalisi suurusi ei saa pm määrata ükskõik kui täpselt. Asukoht ja impulss ning aeg ja energia on näited suurustest,mis on omavahel määramatuse kaudu seotud. 11. Mis on tuumareaktsioon? Näide! Vastus: See on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma
Koosneb peamiselt vesinikust(73%) ja heeliumist(25%).Päikese aktiivsus on Päikese kesta füüsikalise seisundi perioodiline aktiviseerumine, mis väljendub Päikese laikude ja nendega kaasnevate ilmingute (protuberantside, loidete, faklite, flokkulite) rohkenemises, krooni hiidmulli tekkes ning Päikese korpuskulaar- ja ultraviolettkiirguse samaaegses tugevnemises.Päikese pinna temperatuur on 5500 kraadi.Päikese pinnal ühinevad igal sekundil suur hulk(3,4×1038 ) prootoneid heeliumi tuumadeks ja selle käigus vabanev energia jõuab pärast kümneid kuni sadi tuhandeid aastaid ninja miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse päikese fotosfääri ja edasi kosmosesse. 3.Maa atmosfäär kui kaitsekilp ( lk. 120) Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks.Ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmsofääri osoonkiht. 4.Kasvuhooneefekt ( lk. 122)
a-kiirgus. Alfakiirgus koosneb a-osakestest, mis osutusid tuumadeks 2He4 b-kiirgus. Beetakiirgus koosneb kiiretest elektronidest või positronidest, mis liiguvad kiirusega ~c g-kiirgus. Gammakiirgus osutus eriti lühilaineliseks elektromagnetiliseks kiirguseks, mis koosneb footonitest. Footonitel puudub mass ja kõik elektromagnetilised kiirgused levivad vaakumis sama kiirusega kui valgus alfakiirgus kaks prootonit + kaks neutronit ehk He tuum Alfalagunemisel väheneb Massiarv (A) 4 võrra Laengu arv (Z) 2 võrra Tekib uue keemilise elemendi tuum
v Energia saadakse tuumareaktsioonide tulemusel tuumaelektrijaamades. v See on aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib vabaneda tuumareatksioonides. Radioaktiivsete isotoopide meetod v Radioaktiivsete isotoopide meetodit kasutatakse tehnikas, teaduses, meditsiinis, jm. v Radioaktiivne isotoop on mingi keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad muutuvad radioaktiivse lagunemise teel mingi muu keemilise elemendi tuumadeks. Selle järel tekib radioaktiivset kiirgust. v Levinumad radioaktiivse lagunemise viisid on alfalagunemine, beetalagunemine, elektronhaare ja aatomituuma lõhustumine. -lagunemine -lagunemisel kiirgab aatomituum -osakese ja gammakvandi juhul, kui tuum pärast lagunemist ergastatud olekusse jäi. -lagunemine Alfalagunemine aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed. -lagunemine -lagunemine võib olla kas või + lagunemine
ülestõusud jm rahutused toimuvad peamiselt Päikese aktiivsuse maksimumi läheduses. Päikese aktiivsus on põhjustatud tema pöörlemisest ja magnetväljast. Päikese ekvaatori läheduses on pöörlemisperiood 25 Maa ööpäeva, pooluste lähedal küünib see aga 36 ööpäevani. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese aktiivsuse tsükkel kestab umbes 11 aastat. Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. Fakte Päikesest Täppismõõtmised näitavad, et ehkki Päikese kiirgus on stabiilne, võngub tema pind perioodiga umbes 5 minutit ning amplituudiga kümne kilomeetri ringis. Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol
väheneb poole võrra. 17. Tuumareaktsioon- protsesse, kus tuumad võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda. *Tuumareaktsioonid *Raskete tuumade lõhustumine *Kergete tuumade liitumine *Süntees 18. Raskete tuumade lõhustamise reaktsioon- protsess, tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. 19. Kergete tuumade ühinemine e tuumasüntees- kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks. 20. Tuumareaktor- seade, kus toimub juhitud ahelreaktsioon, mida kontrollitakse neutronite abil. Seadet kasutatakse elektrijaamades ja elektri tootmiseks. 21. Tuumapomm- suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. 22. Neeldumisdoos- näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. 23. Kiirgusdoos- on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. 24
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Selgita mõisted: Isotoop keemiline element mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv on erinev. Looduslik radioaktiivsus tuumade iseeneslik seesmine ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuum paiskab välja osakesi (heeliumi tuum), osakesi (elektron) või - osakesi (suure energiaga valgus kvant), muutudes - ja kiirguse puhul teiste keemiliste elementide tuumadeks. Tuumajõud aatomituuma koos hoidvad lühikese mõjuraadiusega, tunduval tugevama elektrijõude või elektrilaenguvahelistest jõududest. Tuumareaktsioon reaktsioon kus tuumad ühinevad, ümber korralduvad või lagunevad. Seoseenergia liitosakese seosenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon tuumale mõjuv neutron poolitab tuuma, põrkudes tagasi ja poolitades uuesti omakorda tuumad jne
elektronmagnetiline ja nõrk vastasmõju. Elektronmagnetilist jõudu kannavad edasi footonid. Tänu nende interaktsioonidele sai võimalikuks prootoni eristamine neutronist. Aatomi tuumade teke 10 astmel -5 sekundit pärast Suurt Pauku on universum jahtunud 1 triljon K ning kvarkide triod hakkavad moodustama prootoneid ja neutroneid. Edasisel jahtumisel prootonid ja neutronid ühinevad tulevaste aatomite tuumadeks(heelium). Kergemate aatomite teke Kui temperatuur oli langenud mõne tuhande kraadini, oli elektronide liikumine aeglustunud ning kerged tuumad suutsid neid haarata. Moodustusid kergemad aatomid nagu vesinik, heelium ja liitium. Galaktikate teke Esimesed galaktikad sünnivad 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Kui universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutus läbipaistvaks, siis hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul
läbiv vool suureneb järsult. Voolu suurenemine registreeritakse registreerimisseadme poolt. Laviin kustatutatakse anoodi ja katoodi vahelist pinget vähendades ja loendur võib uut osakest lugeda 2. Wilsoni kamber Hermeetiliselt suletav anum on täidetud küllastusolekule lähedase veeauruga, kolvi kiirel allaliikumisel aur paisub adiabaatiliselt jahtub ja muutub üleküllastatuks. Kambrisse tunginud osake tekitab ioone, mis on kondensatsiooni tuumadeks, millele kondenseeruvad veepiisad. Selliselt muutub osakese tee kambris nähtavaks udujutina. Osakese jälge fotografeeritakse ja selle järgi arvutatakse laengut ja massi. 3. Mullikamber Kambris on ülekuumendatud vedelik, milles kiiresti liikuva osakese poolt tekitatud ioonidel moodustavad aurumullid tähistavad osakese teed. Saab jälgida osakeste muundumist ja tuumareaktsioone 4. Emulsioonimeetod Kihiline fotoemulsioon on laetud osakeste teel
seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Osakuste seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. Kriitiline mass aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul. Neutronite paljunemistegur - 11. Mis on termotuumareaktsioon. Kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks. Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes kiirguse korral. Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid. 12. Mis on tuumareaktor ja kuidas reguleeritakse reaktoris eralduvat soojushulka. Toimub juhitav ahelreaktsioon. Tuumkütus on reaktoris varrastena, kus iga varda mass on alla kriitilise. Reaktsiooni kiirust juhitakse juhtvardaga, mis koosneb neutroneid neelavast materjalist. Seda kõike ümbritseb aeglusti ja seda kõike omakorda mitme meetri paksune betoonsein
järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000 kg/m³ ja rõhk 3,4×1016 Pa. Vesinik muundub termotuumareaktsioonides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. PÄIKESE EHITUS, VANUS JNE. Päikese vanuseks loetakse ca 4,5 mlrd aastat. G2 kategooria tähtede vanuseks loetakse 10 mlrd aastat. Päikese pinnaks loetakse ala millest allapoole on läbipaistmatu. Sellest alates mõõdetakse kaugust päikese pinnast. Päikese valgust kiirgav kiht ulatub 320 km kõrgusele Päikese pinnast. PÄIKSESE LAIGUD JA PROTUBOLENTS l Mõnikord on Päikese pinnal tumedad laigud. Need on päikeselaigud, mis
Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused. Bohri postulaadid 1) Aatomid võivad eksisteerida nn. statsionaarsetes olekutes, kus nad energiat ei kiirga 2) Üleminekul ühest kvantolekust teise, aatom, kas kiirgab või neelab footoni või mitu footonit Tugev interaktsioon=tuumajõud tugeva interaktsiooni ülesandeks on prootonid ja neutronid tuumadeks siduda. Tuumajõud on jõud, mis mõjuvad prootonite ja neutronite vahel aatomituumas. (Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest (elektrostaatilisest) tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda.<--)
Tuumaenergia ja selle kasutamine Sandra, Triinu, Sandra, Triin, Marlin Tuumareaktsioon Esimest korda puutus inimene kokku tuumareaktsioonidega radioaktiivsuse juures, seega umbes 19. ja 20. sajandi vahetusel Ernst Rutherford oli mees, kes teostas 1919.aastal esimese tõelise tuumade muundumise. Katse tulemus oli: alfaosake ja lämmastiku tuum moodustasid põrkumisel vahepealse lühiealise fluori tuuma, mis seejärel lagunes hapniku ja vesiniku tuumadeks. Seosenergia keemias ja tuumafüüsikas Samuti nagu paljudes keemilistes reaktsioonides, toimub ka paljudes tuumareaktsioonides energia vabanemine. Tänu energia jäävuse seadusele on energia kogubilanss tasakaalus. Seoseenergia on energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Energia vabanemine toimub seosenergia arvel. Liitosakese seoseenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks(lõhkumiseks) koostisosakesteks.
mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Kokkupõrge saab toimuda siis, kui osakesed tulevad tuumale nii lähedale, et satuvad tuumajõudude mõjupiirkonda. Positiivsed osakesed suudavad tuumale läheneda vaid siis, kui sellele on antud piisavalt suur kineetiline energia. Tuumade muundumisel muutub tuumade seoseenergia. Radioaktiivsus on ühtede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks, millega kaasneb mitmesuguste osakeste kiirgamine (ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine). Gammakiired. Läbitungimisvõime on kõige suurem, isegi röntgenkiirtest suurem. Beetakiired. Elektri- ja magnetväljas on võimalik teha kindlaks, et need on valguse kiirusele lähedase kiirusega liikuvad elektronid. Alfaosakesed. Magnet- ja elektriväli kallutavad neid väga nõrgalt. Selle laeng on võrdne kahekordse elemetaarlaenguga. Alfaosakese kummagi
7. Päike on gaasiline keha, mistõttu puudub tal kindel pind, aine tihedus muutub pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme Päikese serva teravana tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis fotosfääris, mida võib samastada Päikese pinnaga. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt Päikese sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Kuna see ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja siis saab see toimuda vaid väga sügaval Päikese sisemuses (energiat tootvas tuumas). Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks (toimub kiirgusülekande tsoonis). Viimases osas väljub energia
Tuumareaktsioonides on võimalik saada suurel hulgal energiat kahes piirkonnas: kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel. Kergete tuumade ühinemine toimub väga kõrgel temperatuuril ja seda nim termotuumareaktsiooniks (tuumasüntees) RAK: *termotuumapomm e VESINIKPOMM ja termotuumareaktor, -> vesinikpommis vabaneb energia lühikese ajavahemiku jooksul, -> raskete tuumade lõhestumisel neelab tuum lisa neutroni, muutub ebastabiilseks ja lõhustub tuumadeks. Selle käigus vabaned energia, Ahelreaktsioon on nähtus, kus reaktsioon põhjustab sama reaktsiooni jätkumise naaberaatomites. Kriitiline mass on lõhustuva aine väikseim mass, mille korral tekib ahelreaktsioon. Tuuma seoseenergia on võrdne tööga, mis kulub tuuma koostisosadeks lahutamiseks. Massidefekt on erinevus tuuma massi ja selle moodustavate üksikute nukleonide masside summa vahel. Tuumamass on alati väiksem kui tuuma moodustavate osakeste massi summa.
Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Tuumareaktsioonide liigid on ka: · Raskete tuumade lõhustumine (nuclear fission) · Kergete tuumade liitumine (süntees) raskemateks tuumadeks (nuclear fusion) Ahelreaktsioon raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel. Tuumareaktsiooni Nagu keemilistel reaktsioonidel, peab ka siin olema võrrand tasakaalus - nii näide alumiste kui ülemiste indeksite summad peavad olema võrdsed mõlemal pool noolt või võrdusmärki.
Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele
läbimõõdu kohale .Temperatuur küündib 2 miljoni kraadini (Celsiuse järgi). 5.Kuidas Päike pöörleb? Päikese pöörlemist näitab tema laikude liikumine. Päike pöörleb ümber oma telje erineva kiirusega, seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. 6.Kust saab Päike energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 7.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Päikese tuumas(1/3 Päikese raadiusest) tekkiv energia: Kandub päikese sisemuses kiirgusena läbi kiirgusvööndi; Kiirgustsoonist pinnale kannavad energia graanulid (konvektsioonivööndis); Maailmaruumi kandub energia kiirgusena päikesepinnalt ja päikesetuulena. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile magnetvälja häired, atmosfääri heledust (virmalisi), annab soojus-, UV- ja raadiokiirgust. 8
biomass turvas pruunsüsi kivisüsi antratsiit 50% C 55% 65% 6873% 79% C Süsiniku allotroopsed erimid on teemant, grafiit, amorfne süsinik, karbüün ja 80date lõpus sünteesitud fullereenid. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik ehk keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust. · Räni Räni on elementide leviku poolest hapniku järel teine. Peamine mineraal on kvartsliiv SiO2 (ka mäekristall, ametüst, opaal, ahhaat üle 200 erimi) ja mitmesugused K, Na, Ca, Mg, Fe ja Al silikaadid (savi, põldpagu, asbest, vilgukivi) · Boor Boor on vähelevinud element. Looduses leidub boorhappena ja booraksi eri vormidena
3) nad on väikese mõjuraadiusega 16. Mis on seoseenegia? Seoseenegia võrdub tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks 17. Mis on massidefekt? Massidefekt tekib selle tõttu, et prootonite ja neutronite ühinemisel vabaneb energia. Massidefekt seisneb selles, et tuumamass on alati väiksem kui tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summa. 18. Milles seisneb looduslik radioaktiivsus ? Looduslik radioaktiivsus on ühtede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks, millega kaasneb mitmesuguste osakeste kiirgumine 19. Radioaktiivsete kiirte liigid . Alfa, beeta, gamma 20. Mis on alfa kiirgus, Beeta kiirgus, ja gamma kiirgus? Alfa- He- tuumad 4/2 He ,, Beeta kiirgus elektronid 0/-1 e ,, gamma kiirgus elektromagnetlained. Alfa lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja mass väheneb 4 aatommassi ühiku võrra, selle tulemusena nihkub element perioodilisuse süsteemis 2 koha võrra ettepoole. Beeta lagunemisel kaotab tuum laengu -1e ja mass ei muutu
Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Vajab suurt rõhku ja tempi. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast madalam. Energiavoog Päikese pinnale on takistatud. Laikude piirkonnas
Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Valge ollus koosneb aga närvikiududest, jätketest jm. Närvikiud seovad üksikuid närvisüsteemi osasid ja seetõttu on nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks e. juhteteedeks. Peaaju on kesknärvisüsteemi peamiseks osaks. Tema ülesandeks on kontrollida enamikke organismi talitlusi ja võimaldada inimesel arukalt mõelda ja tegutsega. Inimese peaaju kaalub umbes 1,5 kg ja see moodustab umbes ühe viiekümnendiku inimese keha kaalust
sära jääb täieliku päikesevarjutuse ajal nähtavaks. Päikese kroon: Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KUST SAAB PÄIKE OMA ENERGIA? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomituumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetatakse lihtsalt Päikese sisemuseks. Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine: Faktid päikese kohta Päike teeb ühe tiiru ümber oma kujutletava telje 25-36 päevaga. Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. Oma sündimise hetkest on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust. Seda jätkub selleks, et särada veel umbes 5 miljardit aastat. Lõpuks tarvitab ta ära kogu oma vesiniku ja
Massidefekt- Seoseenergia- energia, mis tuleb anda tuumale, et see üksikuteks nukleonideks, mida suurem on seoseenergia, seda raskem on seda lõhkuda Eriseoseenergia- seoseenergia ühe nukleoni kohta Tuumareaktsioonid- saab esile kutsuda tuuma pommitamisega teiste tuumadega ja tuumaosakestega. Tuumasüntees-aatomituumad luuakse olemasolevatestnukleonidest, tuumafusioon ehk tuumaühinemine-kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks,tuumalõhutamine-raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks Tuumaenergeetika ja tuumarelv. - aatomituuma siseenergia, mille põhjustavad tuuma tuumajõud, energeetika kohapealt elektrienergia, mida saadakse tuumaelektrijaamades tänu tuumareaktsioonidele, seda saab kasutada elektrienergiana, tuumaelektrijaamade pluss see, et ei paisataõhku kahjulikke gaase, tuumameditsiin-visuaalmeditsiin(ultraheli) ja teraapia(kiirutusravi). Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamise, mõjutegurid lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivnekiirgus
(Kaevats, Varrak, 1994) 2.2 Peamised leiukohad Pliid võib leiduda nii kosmoses kui ka maa peal. Kosmoses toimuvad erinevad protsessid, mille käigus tekib plii. Kosmoses toimub kaks protsessi - Aeglane (slow-s) ja kiire (rapid-r). Mõlemad protsessid toimuvad tähtede sees või nende ümber. Aeglases (s) protsessis toimub plii loomine aastate või sajandite vältel. Pika aja jooksul muutuvad vähem stabiilsed tuumad beetakiirguse all stabiilseteks tuumadeks. Beetakiirguse abil moodustub plii isotoop massiga 204, 205, jne. Kiires (r) protsessis toimub plii loomine enne tuuma langundamist. Selliseid tekkeid saab juhtuda Supernovas või kahe neutron tähe ühendumisel. Kiire protsess ei võimalda nii palju plii tegemist, kui aeglane protsess, sest kiire protsess lõpeb, kui tuumas on 126 neutroni ja rohkem juurde ei mahu. Maal on haruldane leida puhast pliid. Plii on tekkinud teiste metallide mineraalidest. Plii
annaabi.ee 
