-kasutatakse alkoholi valmistamisel, pagaritööstuses taigna kergitamisel parasiitseened_nahahaigused kuidas toitub seen? seente tähtsus looduses – kitiinist kest teeb sooled puhtaks -koguvad mürkaineid endasse -kultuuritaimede parasiit(vähendab saaki) majavamm – pole parasiit, toitub surnud puust BAKTER: (heterotroofid. pole tuuma. 1 kromosoom, haploidne) Eeltuumsed e prokarüoodid (tuumaaine) Üherakulised e ainuraksed poolduvad (kromosoomid e tuumaaine e DNA KAHEKORDISTUB) EHITUS: -lima(kapsel) –(kaitse, hõlbustab liikumist) -tsütoplasma -(raku)kest (kaitseb) -vibur(liiguvad) -membraan (kaitse, info edastamine, transport) -DNA rõngas e PLASMIID (võib olla mitu) -ribosoomid(valkude süntees, membraan -tuumaaine e DNA e kromosoom (AINULT 1) puudub) -gaasivakuool
Tsütoplasma membraan − ümbritseb kõikide rakkude tsütoplasmasid. Ta koosneb 50% ulatuses lipiididest ja 50% ulatuses proteiinidest. Tsütoplasmal on järgnevad funktsioonid: laseb läbi vajalikke toitaineid; eritab ensüüme; vajalik raku hingamiseks ja energia tootmiseks. Mesosoomid− võtavad osa DNA replikatsioonist ning bakteri pooldumisest kaheks tütarrakuks. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. Rakusein Rakusein (ehk rakukest) − asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest. Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C
ribosoomid ning milles toimub valgu süntees. 6. Mesosoomidest Mesosoomid leiti paljunevatel bakteritel vaheseina vööndis. Nad võivad olla tsisterni-, kanali-, või põiekesekujulised. Nad vastutavad süsivesikute lipiidide jt. rakuseina koostisosade sünteesi eest kui ka raku kasvu ja paljunemise eest. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti rakus enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. 7. Tsütoplasmast See on bakteri osa ilma rakuseina ja plasmamembraanita. Ta on kolloidsüsteem. Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud
Raku membraanil on tsütokroomid (rauda sisaldavad heemiühendid) ja nad esinevad endoplasmaatilises ruumis. Lisaks on seal ka dehüdrogenaasid ja ATP-aas. Need aitavd aeroobsetel mikroobidel läbi viia hingamist. Bakteriraku tsütoplasma membraan Mesosoomid -- rakumembraani sisesopistused, mis võtavad osa DNA replikatsioonist ning bakteri pooldumisest kaheks tütarrakuks. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. Rakusein Rakusein (ehk rakukest) - asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest. Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a)
Piimhappebaktereid kasutatakse hapendatud piimatoodete valmistamiseks, bakterite abil toodetakse mitmeid ravimeid, vitamiine vaktsiine, tõvestavatest bakteritest valmistatakse bakterioloogilist relva, bakteritega valmistatakse silo, väetist ja tõrjutakse taimekahjureid. 17. Missuguseid organisme on viirused võimelised nakatama? Viirused on võimelised nakatama kõiki organisme, kellel on elutunnused. 18. Joonista bakter ja viita joonisel: vibur, rakukest, tuumaaine, ribosoomid. 19. Kes/mis on viirus? Viirus on üliväike bioobjekt, mis asub eluta ja elusa looduse piirimail. 20. Arutle, kuidas saad ennast kaitsta erinevate viirushaiguste ja bakteriaalsete haiguste eest. Ma saan vaktsineerida teatud haiguste vastu. Oluline on tugevdada organismi ja vähendada kokkupuudet viirushaigega ning viirustega saastunud esemetega. Arvan, et tähtis on tarbida kohalikke toiduaineid ja alati aedviljad puhastada. 21
24.Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides. 25.Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. .Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 29.Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Lk.94 1.Mis on Linnutee?
Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn). Osadel kaetud limaga(kõige peal limakapsel, mis hoiab niiskust)
24.Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides. 25.Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. .Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 29.Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Lk.94 1.Mis on Linnutee?
sarnasust). Bakterirakk: Eeltuumne organism puudub rakutuum. Ei sisalda eukarüootstele rakkudele omaseid membraanseid organelle. Taimerakk: Taimerakku ümbritseb rakukest, mis koosneb tselluloosist. Taimerakus esinevad plastiidid, keskvakuoolid. Seenerakk: neid on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Seenerakul on kest, mis koosneb kitiinist Sarnasused: kuigi bakterirakul puudub rakutuum, on neil siiski olemas tuumaaine, mis teistel on ümbritsetud rakutuumaga. Kõigis rakutüüpides esineb DNA. 4. ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1) Selgitage mõisteid autotroofid ja heterotroofid, tooge kummagi kohta 3 näidet. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutavad valgusenergiat. Autotroofid on enamik taimi, bakterite hulgas on tsüanobakterid ja protistide seas vetikad.
et tähe kokkutõmbumisel vabaneva potentsiaalse energia arvel) (Ernst Öpik!). 25. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjelda seda tähte. Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 27. Millisesse masside vahemikku kuuluvad ,,normaalsed" peajada tähed? ,,Normaalsed peajada" tähed kuuluvad 0,1 kuni 50 Päikese massi vahemikku. 28
Massi? Tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu. Massi saab hinnata kaksiktähtede gravitatsiooniseaduse abil. 24. Millest tekivad tähed? Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. 25. Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides. 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada - noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 27. Mis on Linnutee? Linnutee on nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba, millesse kuulub Päike oma planeetidega. 28. Kirjelda meie Galaktikat.
kujul, millele kinnituvad ribosoomid ning milles toimub valgu süntees. 6. Mesosoomidest Mesosoomid tulevad nähtavale paljunevatel bakteritel vaheseina vööndis. Nad võivad olla tsisterni-, kanali-, või põiekesekujulised. Nad vastutavad süsivesikute lipiidide jt. rakuseina koostisosade sünteesi eest kui ka raku kasvu ja paljunemise eest. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti rakus enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. 7. Tsütoplasmast See on bakteri osa ilma rakuseina ja plasmamembraanita. Ta on kolloidsüsteem. Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena
kujul, millele kinnituvad ribosoomid ning milles toimub valgu süntees. 6. Mesosoomidest Mesosoomid tulevad nähtavale paljunevatel bakteritel vaheseina vööndis. Nad võivad olla tsisterni-, kanali-, või põiekesekujulised. Nad vastutavad süsivesikute lipiidide jt. rakuseina koostisosade sünteesi eest kui ka raku kasvu ja paljunemise eest. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti rakus enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. 7. Tsütoplasmast See on bakteri osa ilma rakuseina ja plasmamembraanita. Ta on kolloidsüsteem. Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena
hüpokroomsed erütrotsüüdid. Regeneratiivsed punalibled viitavad erütropoeesi intensiivistumisele: polükromatofiilsed erütrotsüüdid, retikulotsüüdid, normoblastid. NB! Füsioloogilistes tingimustes esineb tuumadega erütrotsüüte veres seal ja kassil. Erütropoeesi muutuse tunnuseks loetakse neil normoblastoosi. Raskemate aneemiate korral leitakse erütrotsüütides ka: Jolly kehakesi perifeerse asetsusega tuumaaine jäägid Cabot' ringe tuumakesta jäänustega erütrotsüüdid. ANEEMIATE VORMID Rauavaegusaneemia kõige sagedasem. Tingitud rauavaegusest toidus, imendumishäiretest seedetraktist või kroonilisest verekaotusest. On hüpokroomne mikrotsütaarne aneemia. Megaloblastiline aneemia ebanormaalselt suurte erütrotsüütide (megalotsüütide) ja nende valmimata eelastmete (megaloblastide) esinemine veres ja luuüdis. Hiidrakkude moodustumise põhjuseks on erütrotsüütide kasvufaktorite,
annaabi.ee 
