oli ■ Oskar Kruus oli üks esimesi, kes hakkas koguma pagulaskirjanike materjale PAGULASKIRJANIKUD ■ Marie Under ■ Artur Adson ■ August Gailit ■ Karl Ristikivi ■ Gustav Suits ■ Johannes Aavik KALJU LEPIK ■ Sündis 7. oktoobril 1920. aastal Järvamaal Koeru alevikus ■ Eesti luuletaja ■ Alghariduse sai Koeru algkoolist ■ 1935–1939 Tallinna Kaubanduskool KALJU LEPIK ■ 1940. aastal asutas koos Enn Keraga kirjandus- ja kunstirühmituse „Tuulisui“ TUULISUI Kirjanduselt ja kunstilt nõuti rahvuslikkust, kunstikavatslikkust, realismi ja üldinimlike väärtuste kaitsmist ■ 1939-1941 Tartu Kommertsgümnaasium ■ 1942. aastal läks edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda – Eesti ja Põhjamaade ajalugu ja KALJU LEPIK ■ 1944. aastal põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus õppis Stockholmi Ülikoolis – arheoloogia ja etnograafia ■ Rootsis töötas algselt Mörby haigla köögis, hiljem raadiovabrikus
Välismaise EKLi liige Rootsi Kirjanike Liidu liige Rootsi PENklubi liige Eesti PENklubi liige Surm Suri Stockholmis Maetud Lidingö kalmistule Tegevus R. Kolk hakkas luuletama kooliaastatel, värsse avaldati 1938 "Õpilaslehes" ja 1942 "Postimehes" Soomes "Kodutee" ja "Eesti Looming" Rootsis koguteoses "Homse nimel" 1943 I auhind lugu "Vanas kõrtsis" 1945 liitus kirjandusrühmitusega "Tuulisui", ajakirja "Radikaaldemokraat" asutaja ja "Sõna" toimetaja. Tegevus Aastast 1950 väljaannete "Tulimuld" ja "Teataja" kaastööline 195692 toimetas poliitikaajakirja "Side". Võru murre R. Kolga esimene luulekogu "Ütsik täht" kirjutatud võru murdes domineerib ka kogus "Kõiv akna all" R. Kolk arendab edasi eesti murdeluule traditsioone Murdekeel on taandunud hilisemates kogudes
· Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus · Sisseeelamisprobleemidest · Paadiromaanid nn põgenemisteosed : kodumaalt lahkumisest, ebakindlus.. · Uus põlvkond toob luulesse muudatusi, katsetavad vormiuuendustega, piltluule, sürrealism · Isiklikud hingehädad, perekond, loodus
Kalju Lepik Keily Vollmann 9b 7. Oktoober 1920 30. mai 1999 · Sündis Koerus 1920 ja suri Tallinnas 1999 · 1928-1934 Koeru algkool · 1935-1939 Tartu Kaubanduskool · 1940 asutas Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse "Tuulisui" (Kalju Lepik kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse) · 1942-1943 Tartu Ülikool filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · 1943 astus ta Eest Leegioni · 1944 põgenes Rootsi, kus õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat · 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees Looming · Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal
Kalju lepik sündis 7. Oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, kontoriametniku pojana. /--Uus slaid--/ Hariduskäik 19281934 Koeru algkool 19351939 Tartu Kaubanduskool 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. /--Uus slaid--/ o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja
1935- Tartu Kaubanduskool 1939 1939- Tartu Kommertsgümnaasium 1941 Tartu Ülikool (Filosoofiataduskonna Põhjamaade ajalugu 1942- ja arheoloogia.) 1943 o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni
patriootlikud teemad, paguluse üldised soovid ja lootused Gustav Suits (1883-1956) kogu "Tuli ja tuul" (1950) mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud arbujad ja nende kaasaegsed: Bernhard Kangro (1910-1994) Karl Ristikivi (1912-1977) 17 luulekogu paguluses "Inimese teekond" (1972) Loodusluuletaja inimene võõras, muutunud maailmas nn kadunud põlvkond: Kalju Lepik (1920-1999) "Tuulisui" rühmituse kokkukutsuja vastupanuluule, kirjanik võõras maailmas, maapaos olemise mõtestamine traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996) murdekeelsus luule sõjast ja erootikast, autobiograafil. ja ajaluule "Ütsik täht" (1946) sonett, riimileidlikkus Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist
Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). Kalju Lepik (1920-1999) Luuletaja isamaaluule, modernsus, poliitilisus Kujundlikkus vorm-eksperiment Vabavärss, rühmitus Tuulisui, tõde ja ausus Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke
Nõu, I. Ivask jt.) *Lahkuti: Rootsi(u 22 000), Saksamaale (40 000) , Kanadasse (17 000) , Ameerikasse (16 000) , Inglismaale (6000), Austraaliasse (6000). *eksiilkeskus Rootsi *Mida saadeti korda välismaal? · 1944 Soomes kirjastus Orto loomine · 1945 Välismaine Eesti kirjanike Liit · 1950-1994 Eesti Kirjanike Kooperatiiv · Eesti keelsete ajakirjade välja andmine ( Eesti Looming, Mana) · Rühmitused: Tuulisui *Teemad, millest kijutati: kodueesti, okupeerimine, üleelamised, lahkumisteeond, paguluse argipäev, müstika 2.Kodu-Eesti kirjandus: *nõukogude ideoloogia *kirjanduse hävitamine *vaikimine(paljud kirjanikud ei kirjutanud enam) *ridade vahele peitmine * Tõlgiti ainult vene ja teiste nõukogude rahvaste kirjandust. *J. Smuul , A. Jakobson, R. Sirge jt 3.Tagalakultuur: *kunstiansamblite loomine *pea-zanr-lüürika, luuletuste kirjutamine *kirjanik pidi olema riigi teenistuses
Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982
Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 7. Oktoobril 1920. aastal Järvamaal Koerus alevikus. Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse „Tuulisui“. 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982
Ametnik Kuninglikus Statistika Keskbüroos Esselte trükikojas trükkija abi Ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär Raadiovabrik Mörby haigla köök Kalju lepik Kalju Lepik sündis 7. oktoobril 1920. aastal Järvamaal Koerus alevikus. Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tartu Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis lühemat aega Stockholmi Ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982
Laaban on koostanud ka ,,Rroosi Selaviste sõnastiku" Kalju Lepik 1920- 1999 Sündis Koerus. Lapsepõlvekodu juures kasvasid kaks suurt pihlakat- pihlamarjad on Lepiku luules sageli esinev motiiv. Haridustee: 1. Tartu Kaubanduskeskkool (alates 1935) 2. Tartu Ülikool (ajalugu & arheoloogia; jäi pooleli seoses mobilisat- siooniga sõjaväkke) 1940. aastast alates kuulus rühmitusse ,,Tuulisui". 1944. aastal põgenes Rootsi, kus alguses oli köögitööline, hiljem töötas raamatupidajana. Lepik oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees ja paljude pagulasorganisatsioonide liige. Loomingu märksõnaks on modernsus ning Lepiku looming on kriitiliselt aus. 1. vabavärss 2. absurd 3. kontrast 4. assotsiatsiatiivsus 5. geomeetrilised elemendid Sisus domineerivad: 1. ajapoliitiline vastasseis 2
Kirjanikud, kes ära minnes olid 20 ja nooremad: Lepik, Laaban, Kangro, Kalk, Viirlaid Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena: Toona, Ivask, Laaman Isikud, kes sündisid pagulused peale sõda: Ilves Kirjanduslikud organisatsioonid 1950-1994 tegutses Rootsis eesti kirjanike ühisettevõttena ,,Eesti Kirjanike Kooperatiiv" Mõned pagulaskirjanikud avaldavad Eestis teoseid Ajakirjad 4 nr. Kirjanduslikku ajakirja ,, Eesti Looming" ,,Tuulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 välja kirjandus ja kultuuriajakirja ,,Sõna"! 1950 asutati Eesti kirjanike Kooperatiivi poolt ajakiri ,,Tulimuld" 1957 alustas Grünthal Rootsis ajakirja ,,Mana" Temaatika pagulasproosas Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Pagulasluule temaatika Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus!
filosoofiateaduskeskkonnas, oli Saksa armees.1944. aastast elas sõjapõgenikuna Rootsis, kus jätkas õpinguid Stockholmi ülikoolis. Töötas 1945-1946 Stockholmis Mörby haigla köögis. 1946-1954 raadiovabrikus, trükikojas. Aastast 1966 Balti Arhiivi juhataja. Kuulus ka üliõpilasseltsi ,,Põhjala". Elatist teenis peamiselt raamatupidajana ning arhivaarina. Tema esimesed luuletused avaldati ajakirjanduses keskkoolipäevil. 1940 asutas Tartu kirjandus- ja kunstirühmituse ,,Tuulisui". Juhtis ajakirja ,,Sõna" ja oli ka ,,Kodukolle" toimetuse sekretär. Aitas välja anda ajakirja ,,Kodutee". Võttis osa radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse ,,Eesti Raamat" asutamisest. Oli pikemat aega Välismaise EKL-i juhatuses, aastast 1982 kuni surmani esimees. Rootsi Kirjanike Liidu ja PEN-klubi liige. Suri Tallinnas, maetud samas Metsakalmistusele. Kalju Lepiku looming
Marie Under poeetiliselt lihtne ja rahvuslähedane luule. Patriootlikud teemad. Karl Ristikivi napp luulelooming koondub ,,Inimese teekond" (1972). modernistlik luule. Ivar Grünthal luuletas sõjast ja erootikast, vormiliselt virtuooslik. Ta on originaalne ja vitaalne. Raimond Kolk rikastas luulet murdekeelsusega. Debüteeris võrumurdelise luulekoguga ,,Üksik täht" (1946) 22. Kalju Lepiku luule. Asutas 1940.a Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse "Tuulisui" ning jätkas pärast sõda selle juhtimist Stockholmis. Rühmituse koguteos ,,Homse nimel" (1945) selles on Kalju Lepiku palju eteldud luuletus ,,Kisendad, kodumaa!". Lepiku enda esimesed kogud olid ,,Nägu koduaknas" (1946) ja ,,Mängumees" (1948), mis sisaldavad kahte tüüpi tekste: teadlikku antiestetismi ja jõulist vastupanu. Nendes on grotesksed olupildid ja pagulasäng. Traditsiooniline värss, kasutab ka liikuvat rütmikat ja teisi stroofivorme.
jutustuste tsükkel "Meie aja kangelane", Oskar Lutsu (18871953) Tootsi- lugude tsükkel: "Kevade", "Suvi", "Tootsi pulm", "Sügise" jt. tsastuska vene folkloorizanr, tavaliselt neljarealine päevakajaline lauluke, mis on laadilt lähedane kupleele. Tsastuskasid iseloomustab terav keelekasutus, kujundlikkus, huumor, aktuaalsus.Näiteks: Moskva tuli Fidel Castro, ütles vene keeles: "Trastu!" Hrustsov surus siis ta kätt, ütles: "Tere, Kuuba pätt!" "Tuulisui" kirjandus- ja kunstirühmitus, mille asutas 1940. aastal rühm gümnaasiumiõpilasi K. Lepiku ja E. Kera algatusel. Rühmituse tegevus hakkas vilja kandma pärast sõda Rootsis. Rühmituse eesmärk oli " sügav tõde ja ausus, kunstitaotlus vormis, oma kodumaa ja rahva ning tema pärimuste austamine". Rühmitus oli Eesti pagulaskonna kultuurielu omalaadne aktiviseerija. "Tuulisui" avaldas koguteose "Homse nimel" (1945) ja andis välja kultuuriajakirja "Sõna" (19451950).
Pagulaskirjanduse keskusteks kujunesid Rootsi ja Kanada. Võõrsil ja kodumaal kirjutatu erinesid teineteisest: a) Eestis hinnati kirjanduspärandit ümber b) Võõrsil kuulutati eestluse kestvust ja loodeti, et kunagi saab Eesti vabaks Pagulaskirjanduses eristatakse mitut põlvkonda: a) Siurulased nagu Gailit, Visnapuu, Adson ja Under b) Uusrealistid nagu Kivikas, Krusten, Mälk c) Arbujad nagu Kangro, Ristikivi ja Helbemäe d) Rühmituse Tuulisui liikmed nagu Viirlaid, R. Kolt, Grünthal Kodumaalt põgenenud kirjanikud jätkasid esialgu kirjutamist 1930.ndate uusrealismi vaimus. Võõrsil kirjutajate ainevaldkonnas oli olulisel kohal okupatsiooniaeg, sõjasündmused ja kodumaalt põgenemine. Läänes andsid 50ndatel aastatel tooni modernistlikud suunad (Kafka, Woolf, Joyce). Ka eesti kirjanikud võõrsil hakkasid oma esitluslaadi muutma (Ristikivi, Kangro, Laaban). Pagulaskirjanduses andis tooni rahvusliku identiteedi problemaatika
Trükiarvud on suhteliselt suured, laias laastus parematel aastatel suuremad, kui praegu Eestis. Lundis hakkab ilmuma 1950. a ajakiri Tulimuld. Tulimuld püüab hoida end poliitilistest küsimustest kaugel, aga pagulus on niikunii pol olukord ja seisukohavõtud on üsna paratamatud. Kui iseloomustada asendit pol asendis, siis see on ikkagi kesktee ajakiri. 1957 Mana esimene peatoimetaja I. Grünthal siis Hellar Grabbi 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit A. Mälk, K. Lepik, E. Nõu Tuulisui Kalju Lepik, Raimond Kolk jt. Tekkis juba üliõpilasajal, Rootsis taaselustub ja omandab oma kirjandusliku rolli. 2000 Eesti Kirjanike Liidu Stockholmi osakond Kunst: pallaslik värvikultuur hakkab kalduma abstraktsuse suunas. 1940-50ndatel võib tähendada seda, et mingit suurt muutust esteetilises plaanis ei ole. Kohe pärast MS suurt muutust ei näe, pigem võime näha tagasipöördumisi natuke vanema traditsiooni poole. Hennoste: hiiliv modernism pagulaskultuur on alalhoidlik ja
tagasi. Samuti tulevad ka mõned tekstid, mis märgivad Alveri kinnitust traditsioonile pärast Underi surma kirjutatud pühendusluuletus; tagasipöördumine Arbujate aja poole kahes luuletuses, mis moodustavad väikese tsükli ,,Arbujate aeg". Ta kinnitab, et ta on sealt tulnud ja sinna kuulunud. Ustavus oma kultuurile ja kunstiideaalidele tuleb välja ka siin. 10.Loeng Rootsi (Stockholm, Lund) Kanada (Toronto) USA · Tuulisui Kalju Lepik, Raimond Kolk jt alustas tööd juba Eestis. Antakse välja oma koguteoseid ja samalajal luuakse kirjastusi. · 1951 Eesti Kirjanike Kooperatiiv (Lund) Bernard Kangro Ei saa öelda, et see ei olnud äriliselt kaval. Esimene oluline nõks on see, et Kangro hakkab kiiresti välja töötama levitamisvõrgustikku. On üks väike kirjastus Lundis ja sealt lähevad teosed üle terve maailma
annaabi.ee 
