SOOJUSE KANDUMINE LIIKUVA AINEGA Veronika ja Liisi 7.KL Sisukord Soojuse liikumine Konvektsiooni kasutamine majade kütmisel Konvektsioon maa sees Maa siseehitus Tuuline ja tuuletu ilm Pilte Soojuse Liikumine Liigub tuulega Liikumiseta oleks ekvaatoril palav Liikuv vesi Konvektsioon- soojuse kandumine liikuva ainega Konvektsiooni Kasutamine Majade Kütmisel Voolav vesi kannab leegi soojuse radiaatorile Õhu ringlemine Konvektsioon maa sees Soojus kandub maakoorele magma vooluga Magma paneb maakoore liikuma Laamad Maa siseehitus
tuulepotentsiaal · Pikk rannikujoon: intensiivne tsüklonaalne tegevus · Palju saari, Peipsi järve äärne ala · Keskm. tuulekiirus 4...5 m/s · Kõige tuulisem kuu detsember (saartel 7 m/s) Perspektiivsed paigad tuuleparkideks Eestis tegutsevad tuulefarmid Pakri tuulepark 18,4 MW Viru-Nigula tuulepark 24 MW Virtsu I tuulepark 1,2 MW Virtsu II tuulepark 6,9 MW Probleemid · Tuul on vahelduv energiaallikas · Tuuletu ilma korral tarvis varuvõimsusi elektrivõrku · Pikaajalise väga külma ja tuuletu ilma korral vajalik välist varustamist energiaga (2-3% tuuliku võimsusest) sisemiseks soojendamiseks · Madalad temperatuurid talvel ja jää akumuleerumine · Suurte energiatihedusega aladel (nt Hiiumaa) pole elektriliine (hõre asustus) Kuid: · Seda siis kui tuuleenergia moodustab väh. 20% kogu elektritoodangust · Tuuleenergia kõrgperiood kattub elektrivajaduse kõrgperioodiga (talvel)
сводка погоды - ilmateade, прогоз погоды - ilmaennustus, лето – suvi, осень – sügis, зима – talv, весна – kevad, погода – ilm, хорошая погода - hea ilm, плохая погодa - halb ilm, тёплая- soe, холодная – külm, жаркая – palav, прохлдая – halb, ветреная – tuuline, безветра – tuuletu, туманная – pilves, ясна – selge, пасмурная – sombune, дождливая - vihmane, солнечная- päikesepaisteline, облачная- pilvine, безоблачная- pilvitu, переменчивая- muutuv, устойчивая- püsiv, неустойчивая- ebapüsiv, благоприятная- soodne, неблагоприятная- ebasoodne, штормовой - tormituul, уроган- raju, шторм- torm, орkан- orkaan,
Nt Patagoonia, Surmaorg, Suur nõgu, Gobi 4) Mandrite siseosas * Asub kaugel niisketest õhumassidest Nt - Gobi 3. Kõrbekliima * Suur temperatuuri kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-50 kraadi) * Kõrge õhutemperatuur (maksimum 59 kraadi) * Päiksepaisteline ilm * Sademete vähesus ja ebakorrapärasus * Suur aurumine ja väike õhuniiskus * Sageli puhub tugev tuul või on tuuletu 4. Kliimavöötmed * Troopiline * Lähistroopiline * Parasvööde 5. Kõrbetaimede kohastumine 1) Juured * Pikad, sügavale tungivad juured * Hästi arenenud pindmine juurestik * Maa-alused säilitusorganid 2) Vars * Paks * Lihakas * Puitunud 3) Lehed * Pisikesed * Nahkjad * Paksud * Okkad Kaitseks lühieataimedele
Vabaringlus toimub raskusjõu mõjul sundringlus toimub pumba mõjul 33. Mille mõjul ringleb küttesüsteemis vesi vabatsirkulatsiooni korral? Liikumise mõjul, raskusjõu erinemise tõttu. Raskusjõu mõjul. 34. Miks paneb raskusjõud vee ringlema küttesüsteemis? JOONIS! Igale kuupsentimeetrile laias ja kitsas torus mõjub erineva suurusega raskusjõud. 35. Miks tuulise ilmaga tundub õhutemperatuur olevat madalam kui sama õhutemperatuuriga tuuletu ilma korral? Tuulise ilmaga viiakse meie keha juurest soojust ära, seega nahapind jahtub ja tunnemegi jahedust. 36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? kaotab 80%soojusest, ülejäänud läheb naha kaudu ja hingamise kaudu 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad? Soojuskiirgus ja nähtav valgus 38. Kuidas kujutada keha soojenemist kiirguse toimel? 39. Kuidas liigitatakse soojuskiirgus?
(Raskusjõu mõjul), raskusjõudude erinevus paneb vee ringlema, külma vee kuupmeetrile(ruumalaühikule) mõjub suurem raskusjõud kui sooja vee kuupmeetrile (ruumalaühikule). Esineb küttesüsteemis. 34. Miks paneb raskusjõud vee ringlema küttesüsteemis? Raskusjõudude erinevus, soe vesi kergem tõuseb pinnale, külm raskem vajub alla. 35. Miks tuulise ilmaga tundub õhutemperatuur olevat madalam kui sama õhutemperatuuriga tuuletu ilma korral? Tunneme naha jahtumise järgi, mida suurem on naha ja nahapinna juures oleva õhukihi temperatuuride erinevus, seda jahedam õhk tundub. Tuulise ilmaga viiakse õhukiht nahalt minema. Vaikse ilmaga jääb see kiht naha juurde 36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? Umbes 80%, ülejäänud soojusjuhtivus, aurumine, konvektsioon 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad?
KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid. Semikooloniga eraldatakse Omavahel lõdvemini seotud liitlause osalaused, eriti kui komal on neis osalauseis juba muid ülesandeid täita, nt Ilm oli palav, tuuletu; asfalt kleepus taldadele; kõik teelised olid kurnatud, janused. MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE 1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt Vanemad rügasid hommikust õhtuni rikkust ei toonud aga kumbki neist koju. 2) pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke, nt. Meie uus sekretär kuidas ta nimi nüüd oligi? näeb päris hea välja JUTUMÄRKIDESSE PANNAKSE 1) otsekõne ja tsitaat, nt ,,Mis te minu uue saaniga teinud olete
rüsijääks. Rüsijää kohal huilgab kord lumetorm, kord sähvivad taevas virmaliste sinakad lindid. Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab silmapiir helendama. Jääkõrbe kohale tõuseb päike. Nüüd ringleb ta jäävälja kohal, selle serva puutumata. Tiirleb nagu lind, kes pika talve jooksul on lendamise unustanud. Suviti eemalduvad jääväljad mandrist. Ainult üksikud jääkeeled jooksevad üle rannalähedase laevatee, ähvardades seda sulgeda. Arktika suvi on lühike ja tuuletu. Mööda jäist vett kiirustavad laevad - sügiseks on vaja toimetada lastid kohale ja varjuda sadamaisse. Ookeanis, selle saartel ja rannikul on arktiline kliima. Seda iseloomustab aastaringne madal temperatuur, mis siiski väga madalale ei lange. Ookeani pinnatemperatuur on üsna püsiv, sest tohutud veekihid, isegi kui nad on jääga kaetud, eraldavad soojust ega luba temperatuuril langeda nii madalale kui Antarktikas. Seetõttu on ookeani pinnatemperatuur
nähtamatute esemete moonutatud ja kiiresti muutuvaid kujutusi. Kõrbekliima iseärasused on: 1. SUUR TEMPERATUURI KÕIKUMINE ÖÖPÄEVA JA AASTA JOOKSUL (30 -900 C) 2. KÕRGE ÕHUTEMPERARUUR (ABSOLUUTNE MAKSIMUM 590 C ). 3. PÄIKESELINE ILM (50-80 % PÄEVADEST ) 4. SADEMETE VÄHESUS ( KESKMINE 50- 175 MM/A ; ABSOLUUTNE MIINIMUM 10-15 MM/ A) JA EBAKORRAPÄRASUS. 5. SUUR AURUMINE JA VÄIKE ÕHUNIISKUS 6. SAGELI PUHUB TUGEV TUUL VÕI ON TUULETU Kõrbetaimestik Kõige levinum ja elusolendeile kõige soodsam kõrbetüüp on liivakõrb. Kõige teravamaks momendiks tema veevarustus, sellest sõltub taimestiku iseloom, eriti selle ehitus ja aastaajalised muutused. Sellest küljest on liivakõrb kõige soodsam, kuna niiskusevarud on selles tunduvalt suuremad kui savi- ja soolakõrbetes. Liival on tähelepanuväärne võime imeda endasse atmosfääri niiskust ja veeldada seda. Seda soodustab suur temperatuuride vahe.
Taevakehadele anti ülijumala olek - Ilmar v-o hiljem Uku. Kumb on tugevam, kas päike või kuu? Äike - Pikne, taevasokk, tillid. Kivikirves (kivistunud välk) on kõige maagilisem. Äikese ülesandeks võib-olla tappa kinnijäänud hingi. Keeld - puu all seista - joosta - tikke olla - piksepuitu olla - tulioksaga puitu olla - raud ligi olla Peab - aknad, uksed kinni - tuli põlema - kassid, koerad välja Tuul - tuuletu ilm, tuul on pesas + tuulepesa > luudik või hallis taevas sinine viirg. Tuulepilved, tuulesõlmed (Linda põlle paelad läksid lahti). Vile > Tuul - Vanaisa, vanamees, vanaätt. Tuuleveski. Kuu > moonday Ära alusta midagi esmaspäeval. Kuu poole ei tohi kusta. Kuuvalgel ei töödata. Kuuvalgusel pesemine oli kasulik (vihtlemine). Vanimad ja kaueim kasutusel olnud loitsud. Kuutõbi - seestunud võime. Kuu - naissugu. Eesti pärimuses mees. Taevaga on ülijumala teema.
KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid. Semikooloniga eraldatakse Omavahel lõdvemini seotud liitlause osalaused, eriti kui komal on neis osalauseis juba muid ülesandeid täita, nt Ilm oli palav, tuuletu; asfalt kleepus taldadele; kõik teelised olid kurnatud, janused. MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE 1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt Vanemad rügasid hommikust õhtuni rikkust ei toonud aga kumbki neist koju. 2) pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke, nt. Meie uus sekretär kuidas ta nimi nüüd oligi? näeb päris hea välja JUTUMÄRKIDESSE PANNAKSE 1) otsekõne ja tsitaat, nt ,,Mis te minu uue saaniga teinud olete
KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid. Semikooloniga eraldatakse Omavahel lõdvemini seotud liitlause osalaused, eriti kui komal on neis osalauseis juba muid ülesandeid täita, nt Ilm oli palav, tuuletu; asfalt kleepus taldadele; kõik teelised olid kurnatud, janused. MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE 1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt Vanemad rügasid hommikust õhtuni rikkust ei toonud aga kumbki neist koju. 2) pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke, nt. Meie uus sekretär kuidas ta nimi nüüd oligi? näeb päris hea välja JUTUMÄRKIDESSE PANNAKSE 1) otsekõne ja tsitaat, nt ,,Mis te minu uue saaniga teinud olete
nähtavale juurde loetu, kogu sündmuste ja ideederohke pikk elu, otsida tehtu üle rahulolu. Või vastupidi, kibestumust luhtumistest? Vaatamata kõigile segavaile asjaoludele on Rodini ja Düreri idee-kujud Suburgile lähedased; pole isegi vahet, kas võtta Suburgi-poolselt poseerimiszesti selle foto tarvis n-ö programmilisena või harjumuslikkusest tingitud automatismina. Ka mediteerijakuju rahu võiks leida, kuigi tuuletu leegi absoluutne vertikaal on kaldu ja toetatud. Millise mõtlejana ent Suburg Linda lehekülgedel avaldub? Kui (ühekülgset) vaimu-keskne ta on? Ka Sirje Olesk on formuleerinud tutvustavaks kokkuvõtteks, et Linda oli idealistlikult vaimu hariv, mitte praktilisi naiselikke tarkusi jagav. Siinne essee, nagu eespool juba korduvalt otseselt ja kaudsemalt on formuleeritud, ei taha sellele vastu vaielda, kuid mainigem siiski ajakirja sellist püsirubriiki nagu Juhatused sisemises
Frondi nimi tuleb sellest, kumb õhumass peale tungib. Reeglina sisaldab tsüklon nii sooja kui ka külma fronti. ANTITSÜKLON ehk kõrgrõhkkond. Tuulte suund seespoolt väljapoole. Antitsüklon on tsüklonist suurem. Keskmes laskuv õhuvool. · Suvel tulevad antitsüklonid idast, kagust ja lõunast. Toovad kaasa pilvitu ja sooja ilma. · Talvel tulevad antitsüklonid põhjast, kirdest ja idast. Toovad kaasa külma, päikesepaistelise, tuuletu ilma. Mõnikord tulevad nii tsüklonid kui antitsüklonid suvalisest suunast. PILET 17 1. Linnad. Linnastumine. Linnastumisega kaasnevad probleemid. LINNA MÄÄRATLEMINE Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus. Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed ja ettevõtted. Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne
..5 meetrit (langevast puust eemaldumise tee tuleb rajada enne langetamise alustamist). Eriti tähelepanelik tuleb olla, kui langeva puu alla peaks jääma kive, kände või muid tüvesid kõrvale paiskavaid esemeid. Õige langetus vähendab puude rippuma jäämise võimalust ja kergendab tunduvalt järgnevaid töid. Langetamise erandjuhud ja ohtlikud langetusolukorrad Kui normaalse võra ja sirgeltkasvava puu langetamine tuuletu ilmaga ning õigete töövõtetega ei valmista erilist raskust, siis segava külg- või vastukalde ja tuule korral on vaja rakendada erivõtteid, suunamaks puud kindlalt soovitud poole. Otsekasvaval puul jäetakse pideriba ühtlase laiusega ja langetuslabidas asetatakse diametraalselt langetussuuna vastasküljele. Külgkaldega ja külgtuule korral peab pideriba jääma kiilukujuline, teravikuga puu kalde poole, langetuslabidas asetatakse samuti langetussuuna teljest kalde poole
eneseusku. II MATERIAALNE BAAS 2.1. Välistingimustega arvestamine Tabelist on näha, et suusatamiseks igati soodsad on A-tsooni olud. B-tsoon on suusatunni jaoks mõnevõrra ohtlik, algklassi suusatunni jaoks liiga lülm. Nooremad lapsed võivad suusatama minna üksnes lühikeseks ajaks ja majade lähedale. Tegevus olgu suhteliselt intensiivne ja pausideta. Tuule tugevus TEMPERATUUR 0 m/sek - tuuletu + 5° 0° - 5° - 10° - 15° - 20° - 25° 2 m/sek - nõrk + 2° - 2° - 7° - 12° - 18° - 23° - 28° 4,5 m/sek - mõõdukas - 2° - 8° - 14° - 20° - 26° - 32° - 38° 6,5 m/sek - keskmine - 4° - 11° - 18° - 25° - 32° - 38° - 45° 9 m/sek - tugev - 6° - 14° - 21° - 28° - 36° - 42° - 49° 11 m/sek - väga tugev - 8° - 16° - 23° - 31° - 38° - 46° - 53°
annaabi.ee 
