pinge 220 V. Aina populaarsemaks muutub loodustsäästev elektritootmine. Seda tehakse tänu tuule ja vee voolu energiale. Maailma võimasim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on Lõuna- Ameerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Kõige rohkem tuulepark on Ameerikas. Texases asub maailma suurim tuulepark, mille võimsus on 735 MW. Võrdluseks Eestis 2002. a Virtsu ehitatud tuulepargi võimsus on 1,8 MW. Hiiumaale plaanitakse ehitada maailma suurimat tuuleparki, kus oleks umbes 1000 tuulikut. Hiiumaal on väga hea keskmine tuule kiirus. See on umbes 7 m/s, mis on tuulikutele väga soodne tuul. Praegu on Eestis 5 väikest tuuleparki. Tuulepark Texases Elektrit kasutatakse igapäevaelus palju. Statistika järgi kasutatakse 26% elektrist transpordile, 24% kodudes, 30% tööstuses ja 20% äris. Kodudes kasutatakse 33% küttes, 5% jahutuseks,
suureneb biomassi osatähtsus. Eestis on ka väga head võimalused tuuleenergiaks. Kui Eestit geoloogilisest küljelt vaadata, on ta valdavalt lame, seega tuultele üsnagi soodne. Samuti ümbritseb Eestit kahest küljest suured ja tuulised veekogud. Tuuleenergia on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase ning koormab keskkonda palju vähem kui teised energiaallikad. Eestis on praegu töös neli tuuleparki- Aulepa, Narva, Virtsu ja Ruhnu tuulepark; lõpusirgel on valmimas veel kolm tuuleparki. Tuuleenergia tehnoloogia areneb kiiresti, turbiinid muutuvad odavamaks ja võimsamaks, seega arvan, et tuulenergial on suur tulevik Eesti aladel. Nimelt on võimalusi veel hüdro- ning päikseseenergial. Eestis on rohkesti jõgesid, tugevaima vooluga on Narva jõgi, mille voolu jõul saab tekitada energiat. Kuigi hüdroenergia potensiaal
Fourth level Fifth level 2012. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 126 elektrituulikut 2012. aastal tootsid tuulikud 448 GWh energiat, mis on umbes 5,5% kogu elektritarbimisest. Hetkel on ehituse lõpufaasis kolm tuuleparki kolme tuulikuga Ojaküla tuulepark ,kahe tuulikuga Tamba tuulepark ning kolme tuulikuga Mäli tuulepark . 2012. aastal maksti tuuleparkidele toetuseks 14,1 miljonit eurot, mis moodustab kogu taastuvenergia toetussummast 22,5%.
tuulegeneraatorite püstitamiseks. Tuulejaamades paneb tuul pöörlema suure tiiviku ja see omakorda generaatori. Eestis toodetakse tuule abil kuni 1% elektrienergiast. Taanit varustab elektriga 6500 tuulegeneraatorit, mis katab 14% riigi aastasest elektrienergia vajadusest. Aastaks 2030 plaanib Taani viia kogu taastuvate energiaallikate osa 50 protsendini. Soome loodab samaks ajaks jõuda 10 protsendini. Eestis on umbes 7-8 tuuleparki, kus on rohkem kui üks elektrituulik, millele lisaks on ka mõned üksikud tuulikud. Suurimad tuulepargi rajajad Eestis on ettevõte 4energia ja Eesti Energia. 4energiale kuuluvad juba töötavad Parki ja Viru-Nigula tuulepargid. Samal ettevõtel on plaan rajada Hiiumaa lähistele Eesti esimest avamere tuuleparki, mille nimeks saab Hiiumaa Offshore. Eesti Energia arendab seni suurimat maismaa tuuleparki Baltikumis, milleks on Aulepa tuulepark. Lisaks on tuulepargid veel
veepumpades. Elektrienergiaks seda muundavad tuulegeneraatorid. Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal[1]. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias. USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaudu 14
väga kahjulik . Eesti jaoks on elektrituru kaitsmine välismaise konkurentsi eest riigi julgeoleku küsimus. Kui me loobume oma põlevkivi kasutamisest, peaksime hakkama elektrit mujalt sisse ostma ja sattuksime sõltuvusse välisriikidest. Tulevikus , saab põlevkivi 100 aasta pärast arvatavasti otsa ja siis peaks hakkama mõtlema muudele võimalustele , kuidas saada elektrit . Paar võimalust meil Eestis on siiski juba olemas . PõhjaEestisse ehitatakse juba praegu tuuleparki , et siis saaks osa elektrienergiast sealt . Samas toodetakse Narvas ka vee baasil elektrienergiat , aga hetkel ei suuda vesi kogu Eestile elektrit anda , aga võibolla koos tuulepargiga saaks siiski Eesti oma vajaliku elektri . Põlevkivi kasutatakse keemiatööstuse toorainena . Tooraine all kuuluvad igasugused lakid , värvid , lahustid jne . Põlevkivi kihid on aina sügavamal ja kaevandamine läheb järjest kallimaks . Kui põlevkivi
aastaga. Üldiselt iseloomustas 2008. aastat reisijate langus. Veo- ja sõiduautode hulk vähenes 11%, reisibusside hulk vähenes 15% ja kaubarongide nõudlus 4% võrreldes aastaga 2007. Samas kui reisirongi kasutanud inimeste hulk kasvas 10%, millega ületati 9 miljoni reisija piir. Eurotunnelit loetakse kõige keskkonnasõbralikumaks viisiks, kuidas läbida La Manche väina. 2008. aastal vähendas tunnel õhkupaiskunud kasvuhoonegaaside hulka kahekordselt. Samuti plaanivad nad ehitada kolm tuuleparki Prantsusmaa poolele ning vähendada energia ja vee tarbimist, samuti suurendada prügi taaskasutust. Selle kõige tõttu ulatuvad tunneli hooldamiskulud üle 300 miljoni euro aastas.
tuuleparke ning püstitada järjekordseid tuulegeneraatoreid. Hetkel toodame energiat enamasti põlevkivist, mille kaevandamine vähendab meie maavarasi ning mille töötlemine saastab tohutul määral õhku. Minu arvates on selline energia tootmise viis vananenud ning oleks aeg toota energiat taastuvatest allikatest ja mõelda innovaatilisemalt. Eestis on 2016 aasta seisuga antud sisse taotlused arendamaks üheksat tuuleparki, millest enamus ei ole veel saanud kaitseministeeriumi poolt ehitusluba. Taotlused arendamiseks on sisse andnud ka kaks meretuuleparki, millest üks peaks tulema Loode-Eestisse ja teine Liivi lahte (Tuuleenergia assotsastsioon, 2016). Loode- Eestisse loodava tuulepargi looja on Nelja Energia AS, kelle missiooniks on luua energiat just taastuvenergiallikatest. Nelja Energia AS soovib rajada Hiiumaa rannikust 12 km kaugusele meretuulepargi koguvõimsusega 700 kuni 1100 MW, mis
või mehhaanilisel teel (pumpjaamad, kus vesi pumbatakse kõrgel olevasse veehoidlasse, mida saab hiljem kasutada veejõujaamas). Mõlemal juhul läheb muundamisel energiat kaduma. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA-s, Taanis, Hispaanias, ja Indias. Maailma suurim tuulepark asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Need on ühendatud ühtsesse energiavõrku, tootes 1,2 % California osariigi elektrienergiast. Ka Eestis on 7-8 tuuleparki, kus on rohkem kui üks elektrituulik, millele lisaks on ka mõned üksikud tuulikud. Suurimad tuulepargi rajajad Eestis on ettevõte 4energia ja Eesti Energia. Eesti Energia arendab hetkel seni suurimat maismaa tuuleparki Baltikumis, milleks on Aulepa tuulepark. Üks tähtis alternatiivenergiaallikas on veel geotermaalenergia ehk maa sisene energia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia
3 · Suuremal osal tuuleturbiinidest on kolm laba näoga tuule suunas, tuul paneb labad pöörlema, mis omakorda paneb pöörlema telje, telg on generaatoriga ühenduses ja nõnda toodetaksegi elektrit; · Generaator on masin, mis toodab mehhaanilisest energiast elektrienergiat, erinevalt elektrimootorist, mis töötab vastupidi. 4. Olukord Eestis: · Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis, tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula; · Lähemate aastate jooksul võiks nende arv mitmekordistuda, kuid ükski tuulik ei tööta ilma tavajaamade toetuseta ja tuuleenergia on vaesele Eesti riigi kodanikule ülejõukäivalt kallis; · Eesti saartel ja rannikualadel, samuti avatud maastikuga sisemaal on tuuletingimused piisavalt head;
· Asub Vahemere ääres. · Rannajoone pikkus 7600 km. · Suure auramise ja väheste sademete tõttu on Vahemere vesi soolasem kui Atlandi ookeanis. ELEKTRIENERGEETIKA · Ainus Euroopa riik, mis pärast Tsernobõli katastroofi oma tuumajaamad lammutas. · Nüüdsest impordib elektrit. · Eelmine aasta 53% energiast maagaasist, 17% kivisöest, 14% hüdroenergiast. · Tuuleenergia osakaal on suurem Sitsiilias. (25 tuuleparki ja 2% saare elektrist) MASINA- JA KEEMIATÖÖSTUS · Eksporditakse. · Toodetakse peamiselt Piemonte ja Lombardia piirkondades. AUTOTÖÖSTUS · Eksporditakse kalleid luksusautosid (Lamborghini) · Suurim autotootja Fiat, mis asutati 1899 a. · Toodetakse kõrgtehnoloogiaseadmeid, veoautosid, motorollereid, mootorrattaid
kinnitatud 19. sajandi Ameerikast pärineb pilt samalaadsest tõmbejõul töötavast tuulikus. www.4energia.ee/index.php/article/139 19. sajandi Ameerikast pärinev Pärsia rõhtteljega tuuliku koopia. Riidekuivatina ilmselt imeline Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis.Pärast seda on vastav tehnika kiirestiarenenud. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW.Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Kuidas töötab tuulegeneraator? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. 1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. 2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori. 3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust.
mingil määral loodusele kahjulikuks, sest see oli tookord ainus alternatiivne energialiik, mis aitas vähendada põlevkivienergeetikast tulenevat saastamist. Hüdroenergia hoiab põlevkivi kokku. Keila- Joa hüdroelektrijaam on ehitatud Keila jõele Keila Joa kõrvale. Hüdrojaam on ühendatud energiasüsteemiga läbi Keila-Joa. Peale Keila-Joa küdroelektirjaama on Eestis ka näiteks Linnamäe hüdroelektrijaam. Eesti tulevikuks peetakse energia salvestamist metanooli abil, Peipsi tuuleparki. Metanooli saab kasutada teatud kütuseelementides elektritootmisel, samuti õnnestub metanoolist kütusetanklas odavalt vesinikku sünteesida. Metanooli-kütuseelementide areng on algusfaasis, aga on huvipakkuv selle poolest, et nendes toimuv keemiline protsess on põhimõtteliselt pööratav metanoolist toodetakse elektrit ning teisalt on võimalik elektri abiga süsihappegaasist ja veest metanooli toota. Metanooli omakorda õnnestub lihtsasti muuta dimetüüleetriks, mida saab kasutada
vagunitäie põlevkivi põletamist. Tuuleenergia kasutamisel on aga oma miinused. Tuul ei allu inimese tahtele ja seda energiat ei pruugi tulla piisavas koguses just siis, kui meil seda kõige rohkem vaja on. Tuulevaikuse puhul tuleb leida elektrienergia kuskilt mujalt või tuulega toodetav kuidagi salvestada. Eestis kahjuks need salvestamise võimalused praktiliselt puuduvad. Tuuleenergia saamiseks on tarvis hiiglaslikke tuulegeneraatoreid. Üks soodsamaid kohti tuuleparki rajada on Hiiumaa lähedale merre. Kuidas see aga mõjub elanikele, kui lummav vaade merele, mis jookseb kuni silmapiirini, on rikutud? Kui käiakse välismaal, siis tuuleparke nähes võetakse kohe kaamerad välja ja kukutakse pildistama, et lahe ja nii. Aga kui Eestisse tahetakse rajada, siis on kohe möll ja protest lahti, et õudsad elukad ja kodukoha lähedale küll ei tahaks. Tegelikult olekski parem, kui see tootmine oleks meil üle Eesti laiali ja kõigi silme all, mitte
alternatiivne energialiik, mis aitas vähendada põlevkivienergeetikast tulenevat saastamist. Hüdroenergia hoiab põlevkivi kokku. Keila-Joa hüdroelektrijaam on ehitatud Keila jõele Keila Joa kõrvale. Hüdrojaam on ühendatud energiasüsteemiga läbi Keila-Joa. Peale Keila-Joa hüdroelektrijaama on Eestis ka näiteks Linnamäe hüdroelektrijaam. Eesti tulevikuks peetakse energia salvestamist metanooli abil, Peipsi tuuleparki. Metanooli saab kasutada teatud kütuseelementides elektritootmisel, samuti õnnestub metanoolist kütusetanklas odavalt vesinikku sünteesida. Metanooli-kütuseelementide areng on algusfaasis, aga on huvipakkuv selle poolest, et nendes toimuv keemiline protsess on põhimõtteliselt pööratav metanoolist toodetakse elektrit ning teisalt on võimalik elektri abiga süsihappegaasist ja veest metanooli toota. Metanooli omakorda õnnestub lihtsasti
sealsamas leiab kasutamist ka elektri tootmisel tekkiv jääksoojus. See suurendaks oluliselt kütuste kasutamise efektiivsust. Selline tehnoloogia ei välistaks sugugi ka põlevkivist toodetud gaasi kasutamist hajutatud energiatootmisel. Samas suureneks kordades põlevkivi energeetilise kasutamise tõhusus. Videod: https://www.youtube.com/watch?v=X0O7sTktxYw https://www.youtube.com/watch?v=T5MCP17oiSA Teile ülesanne Esimeses videos näidati Aseriaru tuuleparki ehitust. Meie küsime teilt mis Te arvate palju läks see kõik maksma ??? Kasutatud kirjandus: http://epl.delfi.ee/news/kultuur/millistalternatiivene http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrienergia_tootmine TÄNAME TEID TÄHELEPANU EEST !!!
Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis. Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud. Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja ViruNigula. Üldine Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste
Eraldi väärib arutlust muidugi teema kas riigimonopol üldse peaks oma rahvast koorides mingit kasumit teenima. Eesti Energia pärsib selgelt tuuleenergia arengut ning osadel puhkudel ei ole tootjale nõus isegi elektri eest täishinda maksma , tuues aluseks, et Eesti Energia ostab taastuvelektrit vaid võrgukadude ulatuses. Sinna juurde on väga imelik lugeda uudist, nagu planeeritaks Narva elektrijaamade tuhaväljadele Eesti suurimat, 50 MW võimsusega, tuuleparki ehitada. Ruhnu tuulepargi projekt võib isegi läbi minna, sest nemad ei osta oma elektrit põhivõrgust, vaid toodavad ise diiselgeneraatoriga. Viimasena tahaks ära mainida 200 MW projekti hispaanlaste poolt, eks näis kas nad suudavad Eesti Energia ümber veenda või mitte. Kasutatud materjal 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power 2. http://www.wwindea.org/ 3. "The Skeptical Environmentalist" Bjørn Lomborg 4. http://72.36.212.11/prod/180-1.pdf 5
tuuleenegiat Egpitlased, umbes 5000 aastat tagasi. Sel ajal kasutati tuult laevapurjedes Niiluse ühelt kaldalt teisele sõitmiseks. Esimene tuuleveski ehitati Babüloonias umbes 2000 eKr. Tuulegeneraatorid muutusid populaarseks 1970. aastatel, kui maailmas levis naftakriis, sest see sundis tuuleenergia kasutamisele uuesti mõtlema. Pärast naftakriisi on vastav tehnika kiiresti arenenud. 1997. aatal ehitati Eesti esimene tuulegeneraator Hiiumaale. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu, mis oli ka Eesti esimene tuulepark, Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Tuuleenergia vahetab välja fossiilkütused Tänu elektrituulikute vähesele kütusetarbimisele ning madalatele käitamis- ja hoolduskiludele on tuuleenergia piirkulu minimaalne. Seetõttu tõrjutakse turult välja kulukamad ja saastavamad elektritootmise tehnoloogiad ja nende kahjulikud CO 2 heitmed ning vahetatakse need tuuleenergia vastu välja.
Veel langevad päikesekiired madalalt talvel ja varjud ulatuvad kaugele, kuid sel ajal on Eestis päikesepaistet vähe. Nii kardavadki inimesed, et tiiviku pöörlemisest tekkiva varju vilkumine toas mõjub närvisüsteemile halvasti. Tuulikute mõju inimeste tervisele on uuritud Taanis, Saksamaal, Hispaanias ja ei ole leitud nende erilist mõju inimestele. Neid tulemusi kasutavad ka meie keskkonnaeksperdid. Ka inimeste arusaamad maastiku ilust on erisugused. Selle tõttu tuleb iga tuuleparki kavandades kaaluda, kuidas sobitada tuulikud võimalikult hästi maastikuga. Sageli unustatakse, et tuulikute õige paigutusega saab unikaalsete 4 loodusmälestiste läheduses ilusad vaated säilitada. Looduslike objektidega võrreldes hiiglaslikud (sageli kuni saja meetri kõrgused) tuulikud sulanduvad maastikku paremini, kui
2012. aastal alustas tööd Narva tuulepark, mis koosneb 18 tuulikust. Narva tuulepargi võimsus on 39 megavatti. Suurima võimsusega tuulepark asub Paldiskis ning tuulepargi võimsus on 45 megavatti. 2012. aastal tootsid 126 tuulikut 5,5% kogu Eesti elektritarbimisest. Tabelis 1 (vaata Lisa 1.) on väljatootud nimistu Eestis töötavadest tuuleparkidest ja sealsete tuulikute tootmishulk. 2013. aasta esimeses pooles on valmimisjärgus kolm tuuleparki- kolme tuulikuga Ojaküla tuulepark 6,9 megavatti, kahe tuulikuga Tamba tuulepark 6 megavatti ja kolme tuulikuga Mäli tuulepark 12 megavatti. Tuuleparkide ehitamine nõuab suuri investeeringuid ning Tamba ja Mäli tuulepargid ehitatakse Keskonna Investeeringute Keskuse investeeringute raames. 1997. aastal 9. septembril paigaldati Eesti esimene tuulegeneraator Hiiumaale Tahkuna poolsaarele. Tuuliku võimsus on 0,15 megavatti, tema kõrgus on 30 meetrit ja tiiviku läbimõõt 22 meetrit
pea muretsema ome tervise üle. 5. TUULEENERGIA HETKESEIS 5.1. TUULENEERGIA MUJAL MAAILMAS 2013. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 130 elektrituulikut koguvõimsusega 285,9 MW. 2013. aastal lisandus juurde 10,5 MW (Ojaküla tuulepark Lääne-Virumaal – 6,9 MW; Nasva tuulik II Saaremaal–3,6MW). Meie andmetel aastal 2013 tootsid tuulikud 515 GWh energiat, millest 76% sai taastuvenergia toetust. Hetkel on ehituse lõpufaasis kaks tuuleparki: kahe tuulikuga Tamba tuulepark (6 MW) ja kolme tuulikuga Mäli tuulepark (12 MW) Pärnumaal. Lisaks on installeerimise lõpufaasis Eleoni (3 MW) tuulik Sõrve sääres Saaremaal ning Aburi tuulik (1,8MW) Lääne-Viru maakonnas. 2012. aastal maksti tuuleparkidele toetuseks 14,1 miljonit eurot, mis moodustab kogu taastuvenergia toetussummast 22,5%. Lisatud väiketuulikute koguvõimsus Elektrilevi võrku oli 2013. aastal 150,6 kW. Kokku lisandus 15 väiketuulikut,
a) päikeseenergia b) hüdroenergia c) tuuleenergia d) biokütus e) geotermaalenergia f) kõigi ressursside kooskasutus g) muu Kui vastasite "muus" siis palun täpsustage: 4. Kas tunnete muret taastuvenergia tuleviku üle? 5. Millised on taastuvenergia plussid teie jaoks? 6. Millised on taastuvenergia miinused teie jaoks? 7. Kas peate taastuvenergiat liiga kalliks? 8. Kas nõustuksite, kui teie elukoha lähedusse tahetaks tuuleparki rajada? Kui vastasite "ei" siis palun põhjendage: 9. Taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses a) võiks olla suurem b) on piisav c) võiks olla väiksem d) ei oska öelda 27 Resümeed EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Holger Kilumets
annaabi.ee 
