jumikad, pujud, maltsalised, stepis stepirohi, stepi-aruhein, haguhein Loomad : antiloobid, euroopa piisonid, ulukhobused, stepis - suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, hüpiklased, preerias ameerika piison, koiott, rohtlahaukur, pampas viskatsa, puuma, nandu, vöölased Inimtegevus : põllumajandus, karjakasvatus, Probleemid : liigse karjakasvatamise ja põlluharimisega kurnatakse pinnas ära ning see allub kergelt vee- ja tuuleerosioonile Poolkõrbed ja kõrbed Geograafiline asend : Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias Kliimavööde : parasvöötme lõunaosa, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Mullad : Taimed : kaktused, kalligoonumid, saksauulid, tamariskid, agaavid, aaloed, piimalilled, velvitsiad, kõrbetarnad, pujud, kaameliastlad, arbuusid, melonid, datlipalmid Loomad : suslikud, liivarotid, hüpikud, kobrad, gürsad, eefad, kaamelid Inimtegevus : rändkarjakasvatus, põlluharimine vähesel määral, maavarad, turism
kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakarjakasvatusega. 9. Lähisekvatoriaalne vööde On aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutavatel aladel puuvilla või hirssi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee või tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse peamiselt veisekarjakasvatusega. Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuuritaimede mitmeksesisus on suur: kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. 10. Ekvatoriaalne vööde
paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud. Sellisel viisil on aga kulu kogunenud paksu kihina, mis ei lase kõigil taimedel uueneda ning stepp kaotab oma kirevuse ja liigirikkuse. Liigse pinnase kurnamise puhul muutub taimkatte väga hõredaks. Taimkatteta pinnas allub kergesti vee- ja tuuleerosioonile. Erosiooni vältimiseks istutatakse põldude vahele metsa- ja põõsastikeribasid ning jäetakse osa põllulappe üles kündmata. Põua ajal ohustavad rohtlate taimestikku tulekahjud, mis võivad hävitada kogu maapealse taimkatte. Taimede juured siiski säilivad ning põlemisel tekkinud tuhk on mullale hea väetis. Looduslikku loodust hävines palju Tsernobõli katastroofis, millest ma eespool juba kirjutasin. Omaette probleem on lekkiv sarkofaag, mis vajab väga suuri ja koheseid
Lõuna-Korea. Lähistroopiline talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis; mullad on viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni; Hispaania, Portugal, Itaalia. Troopiline datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu; kõrbed, oaasid; Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Lähisekvatoriaalne hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog, kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog; väheviljakas mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti; Guatemala, India, Tai. Ekvatoriaalne maniokk, banaan, kakaopuu, kautsukipuu, õlipalm; peaaegu viljatud mullad; Guyana, Suriname, Kamerun. 3.Loetle tegureid ( looduslikud 4 ja majanduslikud 4 ), mis mõjutavad põllumajanduslikku tootmist. 1. Looduslikud tegurid: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 4
sorgot ja põuastel aladel ka hirssi. Riigi keskosas on kõrgemad alade, kus sademete hulk on väiksem ja mis sobivad karjamaadeks. Seal kasvatatakse peamiselt veiseid ja kitsi. Madalamatel aladel tegeletakse taimekasvatusega. Põllumajanduseks on sobimatu Nigeri delta oma märgaladega (Forcados on sademeid 3760 mm aastas). Peamiselt on nigeerias väheviljakad punased ferraliit-mullad, mis alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile ning kuivavad ruttu. Nigeeria põhjaosas tegeletakse peamiselt niisutamisega ja Guinea lahe rannikul kuivendamisega. Põllumajandusega pole võimalik tegeleda Nigeri delta märgalal ja seda ümbritsevas metsas. Kapitali on vaid väikemajandite jaoks, mis annavad ka põhiosa kaubatoodangust. Rahvastikust on põllumajanduses hõivatud 70%. Nigeerias on levinud segatalud ja istandused, vähemal määral ka rantsod, kus kasvatatakse kitsi ja veiseid
mägine ning ebatasane ja sisemaal on enamus maad täis Amazonase madalikku. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatavat maad ainult 7%. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% karjamaadeks ja 10% põllumaaks. Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad. Põhjaosas on ka kõvalehise metsa ja võsa ferraliit-, rusk-, pruun- ja punamullad. Mullad on väheviljakad, mis tõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt. Ebaühtlaste sademete tõttu tuleb niisutada põlde, et suurendada saagikust. Põllumajandusega tegeleb 8% rahvastikust ja see hõlmab umbes 35% riigi ekspordist. Brasiilia on maailma kõige suurim kohviubade, kakaoubade ja teiste troopikaliste puuviljade (mandariinid, banaanid, sidrunid, laimid jne) kasvataja. Põhja-Brasiilias on suur ala kaetud metsaga, seega seal põllumajanduse ja karjakasvatusega ei tegeleta seega tegeletakse
5.Loomastik: antiloopid, piison, saiga, suurhüpik, suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, koiott, puuma, nandu. 6.Inimtegevus: Üles haritud rohtlad. Kütimine, karilooma kasvatamine, tööstus(nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaag), maa harimine. Nimetatakse viljaaidaks. Niiskemates kohtades mais ja kuivemates nisu. Põhiliselt kasvatatakse karjades: veiseid, lambai Maa liigsest ülesharimisest ja ülekarjadamisest pinnas allub kergelt vee ja tuuleerosioonile. Kõrbed 1. Asend: Pöörijoonte läheduses. Mandrite kuivades sisepiirkondadesse, neid on ka külmade merehoovuste naabruses. Esindatud- Põhja-Ameerikas, Lõuna- Ameerikas, Euraasias, Aafrikas ja Austraalias. 2.Kliima: Parasvõõtme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöödmes. Aasta sademete hulk alla 250 mm ja seegi kogus langeb põhiliselt talve kuudel. Sajab vahel kuiva vihma, sademed auravad õhus, jõudmata maapinnale
suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. · Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee-ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse peamiselt veisekasvatusega. Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi kolm saaki, seega on koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur: kasvatatakse maniokki,
Kasvatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, teepõõsast jms. Troopilises kliimavöötmes laiuvad maailma suurimad kõrbed. Kasvatakse suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes langevad sademed ebaühtlaselt. 1. Lühikese vihmaperioodiga savannides on sageli ikaldusi. Kasvatakse hirssi, maapähklit ja sisalit. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee ja tuuleerosioonile või kivistutvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse veisekasvatusega. 2. Pika vihmaperioodiga savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapählit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ja peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks ebasobivad. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kohvi ja kakaopuu
LÄHISEKVATORIAALNE On aastaringselt soe, kuid sademeid langeb ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga VÖÖDE (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Vegetatsiooniperiood 12 kuud! Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. 2-3 saaki aastas! Pika perioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutavatelt maadelt saab aastas isegi kolm saaki. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur.
on 16-24 °C ning aasta keskmine sademete hulk on 1000- 2000 ml (Amazonase vihmametsades isegi kuni 3000 ml). Vegetatsiooniperioodi pikkus kestab alla 6 kuu ja saake aastas saab 2 (niisketel aladel ka 3). c. Mullad. Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad. Põhjaosas on ka kõvalehise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Mullad on väheviljakad, mistõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt. d. Maaparandustööd(niisutamine, kuivendamine). Kuna Brasiilias langevad sademed ebaühtlaselt, niisutatakse põllumaid, et suurendada saagikust. Igal pool Brasiilias ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega, sellepärast, et Brasiilia reljeef on väga ebatasane ja üle riigi on nii madalikke kui ka kõrgendikke. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a. Kapitali olemasolu
ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud. Sellisel viisil on aga kulu kogunenud paksu kihina, mis ei lase kõigil taimedel uueneda ning stepp kaotab oma kirevuse ja liigirikkuse. Liigse pinnase kurnamise puhul muutub taimkatte väga hõredaks. Taimkatteta pinnas allub kergesti vee- ja tuuleerosioonile. Erosiooni vältimiseks istutatakse põldude vahele metsa- ja põõsastikeribasid ning jäetakse osa põllulappe üles kündmata. Põua ajal ohustavad rohtlate taimestikku tulekahjud, mis võivad hävitada kogu maapealse taimkatte. Taimede juured siiski säilivad ning põlemisel tekkinud tuhk on mullale hea väetis. Looduslikku loodust hävines palju Tsernobõli katastroofis, millest ma eespool juba kirjutasin.
Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. (Egiptus, Saudi-Araabia, Algeeria) 6. Lähisekvatoriaalne vööde- aastaringselt soe, kuid ebaühtlased sademed. (Brasiilia, Nigeeria, India) 6.1 Lühike vihmaperiood (alla kuue kuu)- savannides põua tõttu sageli ikandused, kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsalt. Savannikarjamaadel tegeletakse enamasti veisekasvatusega. 6.2 Pikk vihmaperiood (üle kuue kuu)- savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutatavatel maadel saab aastas isegi 3 saaki, seega on koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad pole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väheseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur: maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, puuvill, kohvipuu, teeõõsas. 7
(Amazonase vihmametsasades isegi kuni 3000 ml). Vegetatsiooniperioodi pikkus kestab alla 6 kuu ja saake aastas saab 2 (niisketel aladel ka 3). c. Mullad(peamised mullad, muldade viljakus) Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad. Põhjaosas on ka kõvalehise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Mullad on väheviljakad, mis tõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt. d. Maaparandustööd(niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis arvatavasti tehakse. Kuna Brasiilias langevad sademed ebaühtlaselt, niisutatakse põllumaid, et suurendada saagikust e. Kas igal pool selles riigis on vüimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda Ei ole, sellepärast, et Brasiilia reljeef on väga ebatasane ja üle riigi on nii madalikke kui ka kõrgendikke. 2
ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud. Sellisel viisil on aga kulu kogunenud paksu kihina, mis ei lase kõigil taimedel uueneda ning stepp kaotab oma kirevuse ja liigirikkuse. Liigse pinnase kurnamise puhul muutub taimkatte väga hõredaks. Taimkatteta pinnas allub kergesti vee- ja tuuleerosioonile. Erosiooni vältimiseks istutatakse põldude vahele metsa- ja põõsastikeribasid ning jäetakse osa põllulappe üles kündmata. Põua ajal ohustavad rohtlate taimestikku tulekahjud, mis võivad hävitada kogu maapealse taimkatte. Taimede juured siiski säilivad ning põlemisel tekkinud tuhk on mullale hea väetis. Rahvastik Ukrainas elab 46, 7 miljonit inimest. See tähendab , et ühel ruutkilomeetril elab 77 inimest. Inimestest on 73% ukrainlased, 22% venelased , 4% muudest
Kasvatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, teepõõsast jms. Troopilises kliimavöötmes laiuvad maailma suurimad kõrbed. Kasvatakse suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes langevad sademed ebaühtlaselt. 1. Lühikese vihmaperioodiga savannides on sageli ikaldusi. Kasvatakse hirssi, maapähklit ja sisalit. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee ja tuuleerosioonile või kivistutvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse veisekasvatusega. 2. Pika vihmaperioodiga savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapählit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ja peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks ebasobivad. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kohvi ja kakaopuu
laienemist Saheli piirkonnas. 1) Kiiresti kasvav rahvastik vajab järjest rohkem põllumaad, looduslik taimkate hävib; erosioon. 2) Mullad vaesuvad toitainetest/kurnatakse, sest põllumaad on pidevas kasutuses, kuid neid ei väetata. 3) Kasvav rahvastik vajab rohkem küttepuitu; looduslik taimkate hävib; erosioon. 4) Ülekarjatamine, loomad hävitavad taimkatte ja trambivad pinnase lahti, mis allub kergesti vee- ja tuuleerosioonile. 5) Monokultuuride kasvatamine vähendab muldade viljakust. 6) Põldude niisutamisega kaasneb pinnase sooldumine, sest suure aurumise tõttu ladestuvad soolad mulda jms. Üks sobiv näide andis 1 punkti. Sagedasemad eksimused: ilma selgitust lisamata kirjutati skeemilt kõrbestumist põhjustavaid tegureid vastusesse. Väga vähesed oskavad seostada ülekarjatamist erosiooniga. Ülesande nr 24 tulemused
annaabi.ee 
