Z membraan müosiini molekul Lihaste kontraktsioon lõõgastunud · Sarkomeeri pikkus lüheneb kontraktsioonil · Aktiinist filament libiseb A vöödi keskosa suunas · H vöödi ja I vöödi laius lüheneb, samas A vöödi laius ei muutu kontrahheerunud T-tuubulid ja sarkoplasmaatiline retiikulum · A-I ühenduste tasandil moodustab sarkolemm sissesopistusi - transversaartuubuleid (T-tuubulid) · Sarkoplasmaatiline retiikulum (sile endoplasmaatiline retiikulum) moodustab võrgustiku müofibrillide ümber ulatudes ühest A-I ühendusest teiseni ja lõpeb laienenud tsisternidega - terminaaltsisternid (lõõgastuse ajal akumuleerivad kaltsiumi ioone, Ca++ vabanemine vallandab kontraktsiooni)
Endoplasmaatiline retiikulum ER e. tsütoplasmavõrgustik · Organell; · Kõigis eukarüootsetes(päristuumsetes) rakkudes. · Jaguneb kolmeks : siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks. Struktuur · ER-i moodustavad ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. · Koos moodustavad võrgustiku. · Paiknevad ribosoomid Karedapinnaline ER (muudavadki karedaks), mis osalevad valgusünteesil. · Lisaks : ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Siledapinnaline ER · Koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. · See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil.
· Loomarakkudes · Koosneb kahest tsentrioolist, mille ehitusmaterjaliks on mikrotuublid. · Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbuvad raku jagunemisel ajal kromosoome lahku. Endoplasmaatiline retiikulum (ER) · Organell mis esineb kõigis eukarüootsetes (päristuumsetes) rakkudes · Jaguneb kolmeks: siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks · Struktuur moodustavad ühekordse membraaringa ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. Koos moodustavad võrgustiku. Endosoomid ja lüsosoomid. Sütoplasmavõrgustik · Karedapinnaline ER paiknevad ribosoomid, mis osalevad valgussünteesil. · Siledapinnaline ER Koosneb harunevatest torukestest ka nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. Sünteesitakse teatud süsivesikute ja lipiidide. Ca kogumine ja säilitamine. Golgi kompleks 1. Tsütoplasmavõrgustikult saabunud materjali sorteerimine 2. Nende ühendite biokeemiline muutmine 3
on ajuripats), neid koos nimetatakse neurohumoraalseks regulatsiooniks. 14. Eritusorganid loomariigis •Varieeruvad suurel hulgal •Kuid enamasti on tegemist suure hulga tuubulitega, kus paiknevad kohastunud apikaal ja basaalpinnaga rakud. Protonefriid: leekrakud e solenotsüüdid: • Protonefriid – Umbsete otsadega tuubulite süsteem. –Esineb lameussidel, mõnedel keriloomadel, mõnedel rõngussidel ja limustel. •Tuubulid ulatuvad üle terve keha –Väikseimad tuubulid lõppevad umbse leekrakuga –Beating of cilia moves water and solutes through flame cells –Wastes are secreted through pores called nephridopores •Need tuubulid eritavad lahjendatud vedelikke. Metanefriidid: •Ehk avatoruneerud •Nt rõngussidel –Igas lülis avatud otsaga metanefriidide paar –Contain a ciliated funnel called a nephrostome –Wastes pass through a coiled collecting tubule –Passed into bladder and then are secreted from nephridopores.
Vakuoolid moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust ja liitudes moodustavad tsentraalvakuooli. Ülesanded: · Vee ja rakumahla säilitamine · Turgori e. siserõhu tagamine TSÜTOSKELETT Raku tugi- ja liikumissüsteem, mis on omapärane kõigile rakkudele. Valgulised fibrillid, mis ühendavad kõiki osi. (niitjad valgud-tugi ja liikumissüsteem) jaotus vastavalt valgulise kiu läbimõõdust. · fibrillid · Mikroflamendid · tuubulid Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni: 1) tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks, 2) viburite vi ripsmetega varustatud rakus on nad aga basaalkehaks, kust vastavad moodustised välja kasvavad. Vibur * tsütoskeleti üks osa, moodustuvad mikrotuubulitest (torujad, moodustavad spiraalse moodustise). *vibur koosneb 9 paarist ringjalt paiknevatest tuubulitest ja kümnes paar on keskel.
rakuosad ühtseks tervikuks. lagundamine. Tagada rakku Mitokonder sattunud võõra orgaanilise koosnevad sildeast aine lõhustamine. Toimub välismembraanist ja rakusisene seedimine. kurrulisest sisemembraanist. Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärili...
ribosoomid, maatriks (mitokondri sisu) ÜLESANNE Energia tootmine = rakuhingamine = ATP süntees = „rakuaku“ KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS - Mitokondrite arv rakus sõltub raku energiavajadusest 17. Tsütoskelett EHITUS Erineva jämedusega valgulised niidikesed ehk filamendid, fibrillid ja tuubulid ÜLESANNE Toestab rakku Liigutab rakku ja rakuosi Osaleb fagotsütoosil - Vöötlihasraku talitus: lihastes paiknevad müofibrillid muudavad oma kuju närviimpulsi toimel - lihaskontraktsioon 18. Tsentrosoom EHITUS Koosneb kahest risti asetsevast tsentrioolist, mis koosnevad mikrotuubulitest ÜLESANDED Osaleb raku jagunemisel
Mitokonder. Ümara või pulkja kujuga. See on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemine moodustab korrapäraseid sopistusi ehk harjakesi ehk kristasid, välimine on sile. Membraanide vahele jääb plasma – maatriks, milles leidub vett, lahustunud aineid, RNAd, ribosoome. Ülesandeks raku varustamine energiaga (viiakse lõpule glükoosi jm lagundamine, selleks vajatakse hapnikku). Tsütoskelett. Valguliste eri suurusega torukeste (jämedamat tuubulid, peenemad fibrillid), süsteem, mis hoiab paigal rakustruktuurid. 4. Loomaraku eripärad. Tsentrosoom. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, kumbki tsentriool koosneb üheksast mikrotuubulist. Need on vajalikud raku jagunemisel, neist lähtuvad kääviniidid osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. 5. Taimeraku eripärad. Täiskasvanud taimerakk on alati kandiline. Rakukest.
2) Hüdrostaatlise rõh tõus Lõpliku uriini teke Toimub tagasiimendumise teel neerutorukeste süsteemis. Tagasiimendumine algab kohe proksimaalsetes tuubulites, jätkub Henle lingus, siis distaalsed tuubulid, lõpeb kogumistorukestes. Glc ja aminohapped imenduvad tagasi kohe proksis. Kui glc-tase ei ületa seda läve, siis glc imendub täielikult tagasi. Glc küllastab neerutorukesed. Kui kõik torukesed küllastunud, sinna ei mahu enam glc, ülejäänu Henlesse, aga seal ei ole glc transporivaid torukesi, jääb lõplikku uriini,
10. Nefroni ehitus Nefroni alaosad: Põhiühik on nefron, mis koosneb glomeerulist ja teda ümbritsevast kihnust ja tuubulite süsteemist- proksimaalne vään- ja sirgtuubul, ülejuhteosa, distaalne- sirg- ja vääntuubul, kogumistorukesed. Neerukehake koosneb verekapillaaride päsmakesest ehk glomeerulustest ja seda ümbritsevast päsmakesekapslist. Päsmakese kapillaaride vahel on mesangium. Kihnu sisemise lestme moodustavad podotsüüdid. 1) Proksimaalsed tuubulid a. Vähe rakke b. Diameeter 40-60 mikromeetrit c. Raku basaalses osas mitokondrid d. Apikaalsel pinnal harjasääris e. Rakud suured, kõrged, ebaselgete piirjoontega 2) Distaalsed tuubulid a. Väiksem diameeter b. Raku piirid selged, rakud madalamad c. Organellid hästi arenenud d. Vähesel hulgal mikrohatte 3) Ülejuhteosa a. 10-15 mirkomeetrit diameeter b
südamelihaskiududeks ja lisaks juhivad nad erutuslainet ühest kardiomüotsüüdist teise Vaheketastes esinevad nii rakke kooshoidvad desmosoomid kui ka kommunikatiivsed aukliidused Südamelihaskoes eristame samuti heledaid ja tumedaid ristivööte, mis on tingitud kontraktsiilsete filamentide paigutusest T-tuubulite ja sarkoplasmaatilise võrgustiku paigutus ei ole nii korrapärane – T-tuubulid arvukamad ja laiemad, sarkoplasmaatiline võrgustik, eriti terminaaltsisternid ei ole eriti välja kujunenud lihastriaadist südamelihaskoes rääkida ei saa (sarkoplasmaatilise võrgusitiku terminaaltsistern ja T-tuubul moodustavad kaksikstruktuuri – diaadi) Mitokondrid on südamelihaskius väga arvukad hõlmates 40% sarkoplasma mahust, mis rõhutab kestva aeroobse metabolismi
Võtan kaks 1,5ml- tuubi ning pipeteerin mõlemasse 1,55ml lahust. Pipeteerin alles jäänud lahuse 200µl kaupa PCR plaadi aukudesse. Tulemus: Sain 7,5 auku täidetud, kuigi oleks pidanud jätkuma 12 tuubi jaoks. Viga tuli sellest, et detergenti pipeteerides jäid sisse õhumullid, mida tegelikkuses ei oleks tohtinud seal olla. II HARJUTUS Eesmärk: Õppida silma järgi hindama pipeteeritava koguse mahtu. Materjalid: Erinevate veekogustega tuubulid Töö käik: Esimeses tuubulis on 200µl Hinnata silmaga, mis kogused on järgnevates tuubulites. Tulemused: Minu arvatud Tegelik 200 µl 170µl 150µl 120µl 100µl 80µl 500µl 130µl 120µl
satelliitrakupõhiselt. Regenereerunud lihastel on rakutuumad kiu keskel. Kui trauma on suurem, tungib skeletilihasesse sidekude ja tekib sidekoline arm (paralleelselt toimub satelliitrakkude parandus ja sidekoe teke, viimane on kiirem). Südamelihaskude Rakud on samamoodi ristivöödilised, tuumad paiknvad kiu keskel, moodustavad kolmemõõtmelise võrgustiku, rakkude vahel on ühendusdiskid. Nende vahel on interdigitatsioone, desmosoome, vähesed neksused. T-tuubulid on siin Z-membraani tasandil, selgeid lõpptsisterne ja seega ka triaade pole. Südamel on lisaks juhtesüsteem rakud, mis on spetsialireerunud impulsi ülekandele, mitte kontraktsioonile Südamelihases satelliitrakud puuduvad, vigastuse korral tekib sidekoeline arm. Silelihaskude Pikad peened käävjad rakud, mis on omavahel nihkes. Tuum paikneb raku keskel laiemas osas tsentraalselt. Lihasraku suurus 10-600 mikromeetrit. Filamendid sarnmased, aga ei paikne nii
pronefrilised torukesed taandarenevad, juha kaudaalne osa säilub ning annab aluse Wolffi ehk nefrilisele juhale. Wolffi juha indutseerib pronefrosest kaudaalselt uute torukeste moodustumise juha kõrval paiknevas mesenhüümis. Need torukesed diferentseeruvad nefroniteks ja nõnda tekib mesonefros ehk keskneer. Uute torukeste moodustumisega kaudaalses osas toimub samal ajal anterioorses osas nende lagundamine. Osad mesonefrilised tuubulid säiluvad ning osalevad hiljem isaste suguteede arengus. Nefrilise juha jõudmisel kaudaalsesse piirkonda metanefrilisse mesenhüümi indutseeritakse kusejuha punga teke, millega algab metanefrose areng. Metanefros on amniootide pärisneer. Nefriline juha suubub kloaaki (imetajatel embrüonaalne struktuur) · Mis on kardiogeenne mesoderm? Tekib tavalisest mesodermist; diferentseerumise tagavad südamesirbi piirkonna
Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubuleid, põhjustades mikrotuubulite paindumise üksteise suhtes. Düneiini liikumine on ATP-käivitatud. Skeletilihase ehitus Koosneb lihaskiududest, mida katab sarkolemm. Iga kiud sisaldab sadu müofribille. Iga müofribill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga, mis on sarkolemmi pikendust. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Tuubulid on vajalikud närviimpulsside levimiseks, SR on Ca-ioonide depooks. Sarkomeeri ehitus ja töö Sarkomeer koosneb paksudest filamentidest (müosiin) ja peenikestest filamentidest (aktiini polümeerid). Kui Ca-ioonid vabanevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, siis võimaldavad need aktiini polümeerivad haakuvad müosiiniga ning hakkavad mööda müosiini liikuma. Selle tulemusena peened filamendid tungivad paksude filamentide vahele
glükoosivarudena maksas ja lihastes. Suhkrud on eluslooduses kõige levinumad orgaanilised ühendid üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos). 29. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Tsütoplasmavõrgustiku moodustavad ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. Omavahel ühenduses moodustavad nad võrgustiku. Võrgustiku sisse jäävat valendikku nimetatakse ER luumeniks. Luumen moodustab sageli rohkem kui 10% raku ruumalast ning raku tsütosoolist eraldab seda ERi membraan. Tsütoplasmaatilise retiikulumi ühekihiline membraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi. Karedapinnaline ER Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega, mistõttu on
Skeletilihase raku struktuur Pikk mitmetuumaline kiud (fiiber) Milleks on vajalikud t-tuubulid ja SR? Morfoloogia on kohandatud Ca2+ vabanemise ja sidumise hõlbustamiseks! · Närviimpulsid, jõudes lihasesse, kutsuvad esile aktsioonipotentsiaali, mis levib t-tuubulite võrgustiku kaudu üle kogu sarkolemmi membraani ja lihaskiu · Signaal läbib triaadi hargmiku ja indutseerib Ca2+ ioonide vabanemise SR-st · Ca2+ ioonid seonduvad kiudude sidumissaitidega ja indutseerivad kontraktsiooni. Lõdvestumise korral pumbatakse Ca2+ tagasi SR. Skeletilihase molekulaarne struktuur
Tubuliini assambleerumisel moodustuvad lineaarsed protofilamendid, igas mikrotuubulis on 13 protofilamenti, mis moodustavad seest nsa struktuuri. Üldiselt mikrotuubulid funktsioneerivad tsütoplasmas igaüks omaette, aktiinifilamendid seevastu on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Sarnaselt aktiini filamentidele esineb tubuliini protofilamentidel struktuurne polaarsus, + ja -ots. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali ning agregeeruvad uuesti, moodustades kääviniidistiku. See moodustub väga kiiresti ning sama kiiresti ka laguneb pärast mitoosi lppu, millest nähtub, et see on väga labiilne struktuur. Mikrotuubulite osalus organellide ja vesiikulite transpordis. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on
taandarenevad, juha kaudaalne osa säilub ning annab aluse Wolffi ehk nefrilisele juhale. Wolffi juha indutseerib pronefrosest kaudaalselt uute torukeste moodustumise juha kõrval paiknevas mesenhüümis. Need torukesed diferentseeruvad nefroniteks ja nõnda tekib mesonefros ehk keskneer. Uute torukeste moodustumisega kaudaalses osas toimub samal ajal anterioorses osas mesonefriliste torukeste lagundamine. Osad mesonefrilised tuubulid säiluvad ning osalevad hiljem isaste suguteede arengus. Nefrilise juha jõudmisel kaudaalsesse piirkonda – metanefrilisse mesenhüümi – indutseeritakse kusejuha punga teke, millega algab metanefrose areng. Nefriline juha suubub kloaaki (imetajatel embrüonaalne struktuur). Kui Wolffi juha pikeneb metanefrilisse mesenhüümi, siis sealt tulevad signaalid indutseerivad Wolffi juha epiteeli välja sopistuma. Seda sopistist nimetatakse kusejuha pungaks. GDNF
Tubuliini assambleerumisel moodustuvad lineaarsed protofilamendid, igas mikrotuubulis on 13 protofilamenti, mis moodustavad seest nsa struktuuri. Üldiselt mikrotuubulid funktsioneerivad tsütoplasmas igaüks omaette, aktiinifilamendid seevastu on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Sarnaselt aktiini filamentidele esineb tubuliini protofilamentidel struktuurne polaarsus, + ja -ots. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali ning agregeeruvad uuesti, moodustades kääviniidistiku. See moodustub väga kiiresti ning sama kiiresti ka laguneb pärast mitoosi lppu, millest nähtub, et see on väga labiilne struktuur. Mikrotuubulite osalus organellide ja vesiikulite transpordis. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune)
Sarnaselt aktiini filamentidele esineb tubuliini protofilamentidel struktuurne polaarsus, + ja -ots. Raku tsütoplasmas olevad mikrotuubulid lähtuvad radiaalselt tuuma lähedal paiknevast raku tsentrist e. tsentrosoomist. Loomsetel rakkudel sisaldab tsentrosoom kahte tsentriooli, taime rakkudel on rakutsentriks teatud amorfset ainet sisaldav piirkond, kus tsentrioole ei ole. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali ning agregeeruvad uuesti, moodustades kääviniidistiku. Kääviniidistiku moodustumist on vōimalik blokeerida mitmete ainetega, mis seostuvad tubuliini dimeeridega ja takistavad tubuliini agregatsiooni. Näit. kolhitsiin, koltsemiid, vinblastiin, vinkristiin on tuntud kui mitoosi mürgid. Taksool seevastu seostub mikrotuubuliga ja ei lase sel enam depolümeriseeruda. Mikrotuubulid eksisteerivad ühes kahes vōimalikust seisundist: nad kas kasvavad pidevalt vōi
annaabi.ee 
