2. Piirtulu võrdub piirkuluga Hinnakujundaja on firma, mis omab teatavat mõju oma toodangu hinna üle Kuna monopol võib valida hinda, on monopol hinnakujundaja. Reegel: kui hind katab keskmise muutuvkulu, jätkab firma tegevust. Kui ei, siis lõpetab monopol ajutiselt tegevuse. Hinnadiskriminatsioon on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest. Hinnadiskriminatsiooni tingimused: Esiteks, firmal peab olema turuvõim oma toodangu hinna üle. See tähendab, et firmal peab olema negatiivse tõusuga nõudluskõver. Selline turuvõim on monopolil, aga pole täieliku konkurentsi firmal Teiseks, firmal peab olema vähemalt kaks gruppi tarbijaid, kellel on erinev nõudluse hinnaelastsus. Kolmandaks, firma peab odavalt eristama erinevaid tarbijaid. Neljandaks, firma peab suutma neid tarbijaid, kes kõige vähem maksavad,
võimalikkuse radadele; ● Kahanev tulu RD-st on seotud praeguste teadmiste hulgaga (piiratusega). 6. Mis on monopoli poolt rakendatav hinnadiskrimineerimine? Selle tingimused, kasu ja üks näide. (2 p.). ● Hinnadiskrimineerimine on tavaelus sagedane juhus. Hinnadiskrimineerimisega müüakse sama toodet erinevatele tarbijagruppidele erineva hinnaga või erinevate hindade rakendamist sama kauba erinevatele kogustele. ● Tingimused: firmal peab olema teatud turuvõim; vähemalt kaks tarbijate rühma erineva nõudluse hinnaelastsusega; firma peab suutma teha vahet erinevate tarbijate vahel; firma peab suutma hoida tarbijaid, kes kõige vähem maksvad, takistama kaupa edasi müümast kõrgemat hinda maksvatele tarbijatele. ● Kasuks oleks monopoli hinnadiskrimineerimise puhul ei ole erinevusi toodete toomis- või transpordikuludes, kuid ta suudab tänu sellele saada suurema koguse tootmise läbi
(Tarbija hinnavaru- summa, mida on tarbija nõus antud koguse eest maksma, miinus tegelikult makstav summa.) Hinna diskriminatsioon- toodangu müümine erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamine erineva kaubakoguse eest. Hüvist müüakse kõrgema hinnaga tarbijale, kelle hinnaelastus on väiksem. Kogu tarbija hinnavaru muudetakse monopoli majanduskasumiks. Madalamat hinda maksavad tarbijad, kes tulid turule tänu hinna diskriminatsioonile. Eeldused: teatud turuvõim, vähemalt kaks gruppi tarbijaid, tarbijate eristamine kerge vaevaga Tagajärjed: kasumi, koguse ja efektiivsuse suurendamine §10 MONOPOLISTLIK KONKURENTS Tunnused: palju tootjaid, diferentseeritud kaup aga palju lähedasi asendajaid, sisenemisbarjäärid madalad, turuosa väike, tegutsetakse teistest sõltumatult, oluline roll hinnavälisel konkurentsil Diferentseerimise aluseks on füüsikalised omadused, müügipaikade asukoht, kaubaga kaasnevad teenused ja imago.
• Teadus-, nõuande- ja lobiasutused 2.3.7. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid • Euroopa Liit, EKP, ESM • Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) • Maailma Pank (WP) • Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) • Majanduskoostöö ja arenguorganisatsioon (OECD) • ÜRO majandusorg.-d (UNDP, UNEP jt.) • FAO, WFP, WHO, ILO, WIPO, IOM, OPEC jt. NAFTA, ASEAN, BRICS, SRÜ jt 2.8. Majanduspoliitika otsustusmeh. • Turg (iseregulatsioon, turuvõim) • Demokraatia (enamuskoalitsiooni võim) • Bürokraatia (ametnike võim) • Läbirääkimised (kõigi huvipoolte kompromiss) 3.1. Makro-ja mikropoliitikad • Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika - Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika:
· Tkt tarbija hinnavaru on kolmnurk Aepe · Monopolil on tarbija hinnavaru kolmnurk Ecp1 · Tarbijate hinnnavaru väheneb monopoli puhul osa Tkt hinnavarust läheb monopoli kasumiks, ga kolmnurka CBA nimetatakse puhtaks heaolukahjuks, selle põhjuseks on monopoli kõrgem hind ja väiksem tootmismaht. 5. Hinnadiskriminatsioon Toodangu müümine erinnevate tarbijatele erinevate hinnaga · Erinev hind erinevate kaubakoguste eest · Firmal peab olema turuvõim · Erineva hinnaelastsusega tarbija · On võimalik tarbija eristada · Tarbija (odavama hinnaga ei saa kaupa kallimalt edasi müüa. · Hinnadiskriminatsioon onn 2 maj tagajärge · 1. Monopol saab kasumit suurendada diskrim, kasutades · Tabel 9.1 monopoli kulud ja tulud · Kui ei kasuta hinnadiskrm opt kogus Q=10, SEST MR=3,00, MC=2,72,P=5,25,TR=52,50, TC=40 ja kasum = 12,5,eelnenut iselm joonis 9.8
Puhas heaolukahju ehk puhaskahjum näitab, kui palju väheneb tarbijate heaolu seetõttu, et tootmismaht on vähenenud. Hinnadiskriminatsioon Hinnadiskriminatsiooniks nimetatakse olukorda, kui toodangut müüakse erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erinevat kogust müüakse erineva hinnaga, ning see pole seotud tootmis- ega transpordikulude erinevustega (erinevad kinopiletitehinnad, elektrihinnad päeval ja öösel). Selleks, et hinnadiskriminatsiooni kasutada, peab firmal olema teatud turuvõim ehk kontroll oma toodangu hinna üle, mis tähendab, et firmal peab olema negatiivse tõusuga nõudluskõver. Teiseks peab olema vähemalt kaks gruppi tarbijaid, kellel on erinev nõudluse hinnaelastsus. Kolmandaks peab firma suutma teha vähese vaevaga vahet erinevate tarbijate vahel. Neljandaks peavad firmad suutma tarbijaid, kes kõige vähem maksavad, takistama kaupa edasi müümast tarbijale, kes kõrgemat hinda maksavad. Hinnadiskriminatsiooni tagajärjed: monopol suudab oma
Menüükulud Ettevõtted ei soovi kliente sagedaste hinnamuutustega häirida Eeldused: Ettevõtetel on hindade määramisel teatav vabadus (monopolistlik konkurents vms) Kui varasemalt oleme rääkinud ettevõtetest rääkinud oleme eeldanud täiskonkurenti ehk turul kujunevad tasakaaluhinnad ja ükski üksiktootja ei saa omatoodengu hinda vabalt kujundada see on nö turutasakaalu poolt ette antud Siin eeldame aga mitte täiskonkurentsi vaid mingit turgu, kus evl on mingil määral turuvõim olemas ja nad saavad mingil määral hinda teatud piirides ise kujundada Üksiku ettevõtte soovitatav hind on : P=P+alfa (Y-Ykatusega) kui alfa on suurem kui 0 P-majanduse üldine hinnatase makrotasandil Küsitav hind sõltub ka sellest milline on kogutoodangu lõhe Kui Y on tegelik tootmismaht ja Y katusega on potentsiaalne tootmismaht siis nende erinevust nim kogutoodangu lõheks Oletame et meil on 2 tüüpi ev: Paindlike hindadega (vt valem ülal)
Kaubandusettevõte ja turu hind. Arvestades ühelt poolt nende seoste keerukust ja teiselt poolt selle problemaatika käsitlemist nii mikroökonoomikas kui ka turunduses, on siinkohal põhjalikumast selgitusest loobutud. . Kaubandusettevõte ja tururuum. Arvestades asjaolu, et see problemaatika kuulub ettevõtte asukohapoliitika, ruumiõpetuse ja ruumipoliitika spetsiifilistesse valdkondadesse, ei ole siinkohal seda aspekti selgitatud. Kaubandusettevõte ja turuvõim. Turuvõimu saab selgitada nii rahvamajanduse kui ettevõttemajanduse tasandilt. Esimesel juhul on tegemist kaubanduse nõudlusvõimuga, teisel juhul kaubandusettevõtte ja selle erinevate äripartnerite võimusuhetega. Turuvõimu aspekti saab selgitada pakkumis- ja nõudlusvõimu kaudu (vt. joonis 6). Joonisel on esitatud pakkumis- ja nõudlusvõimu 6 tüüpi. Tüüp 1 Pakkuja PV Nõudja
(3) võib olla turul kujunenud hinnaliider, kelle käitumise põhjal korrigeerivad oma hindu ka kõik teised tootjad (ehk üks tootja määrab hinna turul tervikuna). 4) Monopol (tunnused, kujunemine, reguleerimine). Täieliku konkurentsiga turule on vastandiks monopoolne turg, mille korral on tootmisharus ainult üks ettevõte ning selle ettevõtte poolt toodetaval hüvisel puuduvad lähedased asendushüvised. Monopolile on omane turuvõim, s. t. võimet tõsta hindu tasakaaluhinnast kõrgemale (seejuures toodangut vähendades) Viimasest eeldusest lähtuvalt ei saa käsitleda mitte igat tootmisharu, kus tegutseb ainult üks tootja, monopolina. Kui tegemist oleks ainukese tootjaga ühe riigi piires, ent sel tootjal tuleb konkureerida ka välismaise lähedase asenduskaubaga, siis ei saaks kohalikku tootjat pidada monopoliks (kuigi antud riigis võib tegemist olla selle toote ainuvalmistajaga). Seega kohtab monopoli
Aitab sõlmida suhteid teiste gruppidega. Riigi tasemel toimus juba 15–16 saj, inkade impeeriumis — maksud sõltuvalt alalt pealinnale, see jagas laiali. Ka sotsialistlikes ja natuke kapitalistlikes riikides näit maksudena teede ja bürokraatia ülalpidamiseks. Ühiskonnas, kus ei eksisteeri kaupade ülejääki, toimub õiglane ressursside jaota- mine. Ülejäägi korral eksisteerib tunduvalt suuremat ebavõrdsust. 9.1.3 Erinevate majandussüsteemide kontaktid Suur lääne turuvõim mõjutab eelindustriaalseid ühiskondi, lõhub traditsioonilised süs- teemid. Paljud endised kütid ja korilased on sunnitud tööle minema raha eest istandus- tesse. 9.2 Majandusetnoloogia Peamine iseloomujoon — mitmete etnoloogide interpreteeringul paljude erinevatest kultuurinähtustest baseeruvad majandusel. Nii religiooni kui kunsti püütakse seletada majanduse abil. Peamiselt on seda teinud marxistlikud etnoloogid, aga ka USA majan- dusantropoloogid (kultuurimaterjalistid)
Hinnakõrgend on vajalik selleks, et katta kulud, mida ei saa otseselt siduda konkreetse kaubaühikuga, ja kindlustada firmale kasum. o Mänguteooria Mänguteooria vaatleb oligopolistlikku käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat. · Oligopol kasutab hinnadiskriminatsiooni, sest hinnadiskriminatsiooni kasutab iga firma millel on selleks piisav turuvõim (nt Tele 2, Elisa, EMT erinevad paketid). · Monopolistliku konkurentsi firmad ja oligopoolsed firmad konkureerivad sageli uurimis-/ arendustegevusele baseerudes, tõstes oma toodete kvaliteeti või atraktiivsust, parandades teenindust ja reklaamialast tegevust. Seda nim. hinnaväliseks konkurenstiks. · Äriseadustik: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või
annaabi.ee 
