Toitainete suhtes nõudlikumad liigid kasvavad madalsoos ja soometsades, vähemnõudlikud siirdesoos ja rabametsades ning kõige leplikumad rabas ja rabametsades. Valguslembesed taimed vajavad kasvamiseks happelist keskkonda ja suurendavad ise keskkonna happesust, lubjasisaldus pinnases mõjub sageli hävitavalt. Eestis kasvab 37 liiki, kellest sagedasemad on 15. Liikide määramine keeruline ja nõuab mikroskoopi. Huvitavat: · Palju kasutusalasid on peamiselt turbasammaldest tekkival turbakihil. Sellest tehakse kütteks toorturvast või briketti, samuti sobib turvas loomadele allapanekuks ja töödelduna taimedele kasvupinnaseks. · Turvas on tooraineks keemiatööstusele. · Vett võib turbasammal endasse imeda 10 20 korda rohkem, kui ta ise kaalub. Turbasammal sobib hästi aknaklaaside vahele liigset niiskust imama. · Suure veeimamisvõime tõttu on turbasammalt rahvameditsiinis kasutatud vati asemel.
• Eostest areneb soodsates tingimustes uus taim. EOSED EOSED ARENEVAD EOSKUPRAS. EOSEID ON MITMESUGUSE KUJUGA. TURBASAMBLAD ja TURVAS • Turbasamblad kasvavad tipust ja kõdunevad alt. • Erinevat värvi. • Risoidid puuduvad. • Raba jahedas, liigniiskes ja happelises keskkonnas sammal laguneb vaid osaliselt ja muutub turbaks. • Turbakihi aastane juurdekasv on ~ 1 mm Sammaltaimede tähtsus • Turbasammaldest (jm taimsest materjalist) tekib turvas, mis on tähtsaks loodusvaraks. • Toodavad fotosünteesi käigus O₂-te. • Säilitavad mulla niiskust. • Tekitavad kasvupinnast teistele taimedele. Kokkuvõte – sammalde tunnused 1. Sammaldel on varred ja lehed, seega on tegemist kõrgemate taimedega; 2. Sammaldel on juurte asemel risoidid; 3. Puudub juhtkude – soonteta taimed; 4. Samblad on eostaimed; Küsimused ja ülesanded
Neist Eestis kasvab ligikaudu 530 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. TÄHTSUS Sageli moodustavad sammaltaimed maapinnal lausalise katte. Samblavaip takistab vihma ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele. Osaliselt kõdunenud turbasammaldest moodustub turvas, mida kasutatakse tööstuses ja põllumajanduses. Siin on mõned näited sammaltaimedest: Soosammal Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda tahuksamblalised, perekonda soosammal. Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest. Värvus puhas kuni kollakasroheline, alusel pruunikas. Püstine mitteharunenud või harvem veidi harunenud vars. Enamasti on varred tihedalt üksteise kõrval
puunottidele ja haokubudele. Mukri raba on kujunema hakanud preboriaalse kliimastaadiumi lõpul (umbes 10 000 9000 aastat tagasi) järve soostumisel ning on Eesti vanimaid soid. Raba ehk kõrgsoo on soo arengu viimane staadium. Seega on kõik rabad sood, aga kõik sood ei ole rabad. Raba on liigivaene, kuid väga stabiilne kooslus põhjuseks suur isereguleeruvus ja suhteline autonoomsus ümbritsevate alade aine- ja energiaringe suhtes. See tuleneb suurel määral turbasammaldest, kes toituvad sadeveest ning suudavad palju vett vastu võtta ja endas hoida. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on aga seisev ning sisaldab vähe mineraalaineid ja hapnikku. Humiinainete sisalduse tõttu on rabavesi pruunikas ja happelise reaktsiooniga. Just vähese mineraalainesisalduse tõttu ei kustuta rabavesi hästi janu, ehkki on puhas ja seda võib juua. Viru Raba Viru raba matkarada on 3,4 kilomeetri pikkune, kulgeb enamasti mööda laudteed ja on
Muide, turbasamblad muudavad oma elukeskkonda veel happelisemaks ja tõrjuvad niimoodi enda kõrvalt teised taimed minema. Nii näemegi turbarabas vaid väheseid teisi taimi: soovildikut, raba-karusammalt, jõhvikat, küüvitsat, nokkheina ja veel mõningaid. Kuidas turvas tekib? Nagu teada, pole sammaldel juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammaldest. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid paksenevad aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi
Turvast võib kasutada lihtsalt küttematerjalina: kas nii, nagu ta rabast üles võttes on, või siis tihedaks briketiks kokkupressituna. Kuid hoopis suurem väärtus on turbal keemiatööstuse toorainena või turbamudal tervistavate vannide tegemisel. Kuidas turvas tekib? Nagu teada, pole sammaldel juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammaldest. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud
Karihiired on rabades laialt levinud, kuhu sattub toiduotsinguil ka rebane, kellele sobivaks toiduks nad on. Rabajärvedes leidub nii hauge kui ka ahvenaid, Suurematele haugidele on väiksed ahvenad tavaline toit. Samas konkureerivad haug ja ahven toidu ja elupaikade pärast. Rästik ja rabakonn on tavalised raba elanikud, rabakonnad on rästikute tavaliseks toiduks. konkurents Warnstrofi turbasammal ja kitsaleheline turbasammal on kaks paljudest turbasammaldest, kelle koduks on rabad, nad konkureerivad peamiselt toiteainete ja elupaikade pärast Uruhiir ja leethiired konkureerivad rabades, olles sarnaste eluviisidega, toidu ja elupaikade pärast. Rästik ja nastik on rabades elutsevad roomajad, kes konkureerivad toidu ja elupaikade pärast (söövad võiksemaid imetajaid ja kahepaikseid) Rohukonn ja rabakonn toituvad mõlemad peamiselt putukatest ja konkureerivad
Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Eesti loodust ilmestavad peamiselt lehtsamblad. Neist rabadele on iseloomulikud turbasamblad. Maksasammaldest on enam levinud helvik. Sageli moodustavad sammaltaimed maapinnal lausalise katte. Samblavaip takistab vihma- ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele. Osaliselt kõdunenud turbasammaldest moodustub turvas, mida kasutatakse tööstuses ja põllumajanduses. [Sammaltaimed] 10 Sõnajalgtaimed Sõnajalgtaimedel on tõelised lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja
Nõmmemetsad – kuivadel liivmuldadel kasvavad männikud Palumets – pohlametsad, ka mustikametsad Laanemets – muld viljakas vett läbilaskev puist, peamiselt kuusk, raie järel kaasikud ja haavikud Salumetsad – kõige viljakam muld. Lehtpuu enamusega metsad või kuusikud. Soovikumetsad – perioodiliselt liigniisked lehtpuu enamusega segametsad Rabastuv mets – liigniiske muld, rohke sinikas ja karusammal alustaimestikuna SOOMETSAD: Samblasoomets – peamiselt turbasammaldest koosnev sammal Rohusoo mets – rohttaimedest Kõdusoomets – iseloomustab intensiivne kuivendus KAASAEGSED ENERGEETIKAPROBLEEMID Ulatuse järgi jagatakse kaasaegsed keskkonnaprobleemid:Globaalsed;Piirkondlikud; Kohalikud. Keskkonnalikkumise alguseks loetakse 70.ndaid aastaid. Lõppes külm sõda, lagundati Berliini müür, Ida-Euroopa liitus EU-ga (ühelt poolt). Teiselt poolt ilmnevad suured keskkonnakatast-roofid: a) kõrbe pealetung Aafrikas;
suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus, kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust.
Need surnud rakud on veemahutiteks. Rakukesti toestavad spiraalsed või rõngasjad paksendused. Lisaks sellele on rakukestades väikesed avad (poorid), mille kaudu pääseb vesi rakkudesse. Kuival ajal tungib surnud rakkudesse õhk ja turbasambla elutegevus aeglustub. Kuidas turvas tekib? Nagu teada, pole sammaldel juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammaldest. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud
Samblarindes algul lehtsamblad, pärast turbasamblad. 2.2.2. raba kkt.- alustaimestik atmosfäärse toitumisega. Turbakiht akumuleerib suurel hulgal sademevett ning põua ajal kuivab sellest läbi vaid õhuke pindmine kiht. Puurindes valitseb mänd, puhma-rohurindes lisaks sookailule, sinikale, kanarbikule, kukemarjale jm. ka jõhvikas, murakas, huulhein. Samblarinne valdavalt turbasammaldest. Levinud väikeste aladena kõikides Eesti osades. 2.2.3. Kõdusoometsade tüübirühm- on kujunenud sügavaturbalistest lagedatest või hõreda puurindega madal- ja siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusena. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad looduslikult uuenenud männid ja kased, mis enamasti kasvasid kiduralt samal kohal juba enne kuivendust. Järgmistes metsapõlvkondades võib ülekaalu omandada kuusk.
Liiv ja kruus on tekkinud põhiliselt Kvaternaaris tuule, mandrijää ja selle sulamise toimel. Tehnoloogiline liiv on tekkinud Devonis, selle tähtsamad maardlad on Piusa ja Kaku. Ehitusliiva kaevandatakse Männikul, Kuusalus, Pannjärvel, Vooremäel. Mitu liivamaardlat asub ka merepõhjas (Hiiu-madala, Prangli, Naissaare). Kruusa kasutatakse teedeehitusel, maapinna tõstmisel ja nõgude täitmisel. ((Foto: Paekivi kaevandamine Harku karjääris.)) Turvas on taimejäänustest (turbasammaldest) koosnev orgaaniline sete. See on oluline maavara, mida on juba ammustest aegadest kasutatud kütusena. Eesti asub soode tekkeks soodsas kliimavöötmes ja seetõttu leidub seda maavara rohkesti - sood hõlmavad ligi viiendiku maismaast. Turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, kuid võib ulatuda ka kuni 10 meetrini. Turvas on vajalik kütteturba (briketi), lautadesse alusturba ja väetise tootmiseks. --- 37 Turvas kasvab aeglaselt, umbes millimeeter aastas, tema kaevandamine ei tohiks ületada
annaabi.ee 
