3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntult – tundmatule“. Aktiivsus – aktiivne osavõtt treeningutest ja võistlustest, ühisüritustest. Näitlikkus – eeskuju kasutamine (ettenäitamine, videomagnetofoni kasutamine, kinogrammid, plakatid jt.). Mitmekülgsus – lähtumine organismi terviklikkusest kehaliste võimete arendamisel, selle olulisus noortetreeningus. Kordamine – korduvate mõjustuste vajalikkus kehaliste võimete ja tehniliste oskuste arendamisel. Eakohasus – treeningu ja
terviku mõju oli siiski piiratud regionaalse iseloomu tõttu, mis rõhutas jõu arengut ja natsionalismi. Siiski paljud koolid lülitasid saksa võimlemissüsteemile omaseid harjutusi õppekavadesse. Mõned võimlemisriistad nagu rööbaspuud, rõngad ja poom on jäänud olulisteks võimlemises. Divergentse meetodi tunnused, peamised lähtepunktid *Õppija otsib mitmesuguseid lahendusi *Kergesti seostatav teiste meetoditega * Õppilastevahelised suhted head, kuna õpiprotsessis liigutakse tuntult tundmatule * Meetod on rakendatav kõikidel tegevusaladel, põhioskuste, taktika ja strateegia kujundamisel *Õpetaja aksepteerib õpilase võimeid genereerida uusi ideid antud ülesande raames või antud alal * Õpetaja kavandab ülesandeid , mille lahendamine toob välja õpilase tunnetuslikud ja teadumuslikud võimed Hindamissüsteemi kriteeriumid *Tegutsemisvalmidus ja kaasatöötamine tunnis, tahe ennast arendada. - Õpilane saabub tundi korrektses sportlikus riietuses ja jalanõudes
Algas laste ideelis-poliitiline kasvatus, poliitilisel propagandal oli õppekavas tähtis koht. Kasvatuses oli põhirõhk kollektiivsusel ja ühenäolisusel. Samas olid mõningad laste õpetamise põhimõtted sellised, mis on aktsepteeritavad ka täna, nagu näiteks - lapsele pakutavad elementaarsed teadmised peavad lähtuma teda ümbritsevast elust, loodusest, inimeste tööst, ühiskondlikest sündmusist, kasutades meetodit: ligemalt kaugemale, lihtsalt keerulisemale, tuntult tundmatule. Lapsi võeti lasteasutusse vastu alates teisest elukuust. Hooajatööde perioodil, hiljem kogu aasta jooksul, oli lasteaed avatud ööpäevaringselt. Sellega viidi koduse kasvatuse osakaal miinimumini. Vaatamata sellele pöörati suur tähelepanu lasteasutuse ja lastevanemate koostööle. Koostöö aluseks olid perekonna ja lasteasutuse ühised ülesanded laste kommunistlikul kasvatamisel. Rõhutati, et juhtiv koht selles kuulub lasteaiale. Laste kasvatamisel ja õpetamisel
hüppab." (samas 158) Kui laps väljendab huvi mõne sõna vastu, ükskõik mis põhjusel, siis nüüd on soovitatav kirjuatada see sõna trükitähtedega lapse jaoks välja ja lisada tema sõnavarale. Laps tunneb erilist uhkust ja rõõmu tema enda küsitud sõnade lugemaõppimisest. (samas:160) Neljas aste lauseehituse sõnavara Siiani on lapsele näidatud vaid üksikuid sõnu, kuid kuna õppimise põhimeetodiks on minek tuntult tundmatule, alustatakse seda astet samuti üksikute sõnadega . selle 12 gruppi sõnad on eriti olulised, sest neist moodustatkse viiendas astmes laused. Neistsamadest lausetest moodustatakse kuuendas astmes raamat. (Doman 1992:160- 161) Nüüd on vaja muretseda raamat, mida hakatakse kasutama lapse lugemaõpetamisel ja mille materjal tuleb tagantpoolt etepoole läbi töötada, alates kuuendast astmest kuni neljanda astmeni
erinevused põhjustavad võõrkeeleõppimisel suuri probleeme. Audiolingvaalse meetodi kasutamiseks sisustati keelestuudioid, kus õpilased kuulasid helilindilt dialooge. Osaoskusi arendati kindlas järjekorras: kuulamine, kõnelemine, lugemine, kirjutamine. Meetodit on kasutatud nii laste kui ka täiskasvanute õpetamisel. Kognitiivse õpetamise eesmärk on arendada õppijais samasuguseid oskusi nagu emakeelena rääkijateski. Õpiprotsessis liigutakse tuntult tundmatule ja tuginetakse õpilaste teadmistele emakeele kohta. Et kõik õppijad ei õpi ühtviisi, siis peab õpetaja arvestama erinevate õpistiilidega ja püüdma kasutada mitmeid tajumisviise: kuulmist, nägemist, kompimist ja liikumist. Võrdselt püütakse arendada kõiki osaoskusi. Kognitiivsel meetodil ( ingl The Cognitive Approach) ei ole nii selgeid metoodilisi põhimõtteid kui teistel metoditel. (Kingisepp, Sõrmus 2000: 10-15, 17, 19, 42)
Õpetaja võib siin anda ka järgmisi ülesandeid: „Pane lauale niisama palju pliiatseid, kui õpiku pildil on ... .” 5 GEOMEETRIA Kuup ja ruut Tööraamat lk 4 ja 5 Kuubi pinnalaotuse näitvahendi valmistamiseks leiab õpetaja raa- matu lisast. I klassi alguses tutvutakse mitmesuguste geomeetriliste kujundite- ga. Laps puutub erinevate ruumikujunditega kokku kõikjal. Nii on siin lihtne järgida printsiipi tuntult tundmatule. Kõigepealt vaadeldakse kuupi ja ruutu. Sellesse tundi palub õpetaja lastel kaasa võtta mänguklotse. On needki ju kuubikujulised. Kuubi ja ruudu suured pildid leiab õpetaja tabelite kogumikust „Tähtsad tehted”. 1. Tutvutakse kuubiga. Vaadeldakse kuubi tahke. Kuupi lauale asetades tõdetakse, et kuupi on hea lauale panna, kuna kuubi tahud on tasased ja siledad. Seejärel loendatakse kuubi tahke. Kuubil on kuus tahku.
o Mitteverbaalne suhtlus: hääl (keskmine tugevus, vaheta tempot rääkimisel, korda olulist, väldi köhatusi, häälda sõnalõpud välja, väldi hääle valjenemist argumenteerimisel) , silmside (suuna pilguga iga lause mõnele kuulajale), pausid, poos, zestid, miimika, riietus, häälitsused, huvi, huumor · Sõnumi edastamise printsiibid: o Üksikult üldisele o Konkreentselt abstraktsele o Lähedaselt kaugemale o Tuntult tundmatule · Sagedased printsiibid: o Aja kokkuhoid o Aja raiskamine o Informatsiooni üleküllus o Informatsiooni puudujääk o Liiga formaalne o Sõnumi suunamine valele tasemele · Uudiskünnis: o Sündmuse värskus, päevakajalisus o Geograafiline lähedus o Sündmuse mõjukus o Osalejate prominentsus o Sündmuste konfliktsus o Sündmuste erakordsus
3.3. KLASSIKALISED SÕIDUVIISID 3.3.1. Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis 3.3.2. Paaristõukelised sõiduviisid 3.4. UISUSÕIDUVIISID 3.4.1. Uisuviiside õpetamine 3.5 TÕUSUVIISID 3.6. LASKUMISED 3.6.4. Ebatasasuste ja takistuste ületamine 3.7. PIDURDUSVIISID 3.8. PÖÖRDEVIISID IV SUUSALAAGRI KODUKORD V ÜHEPÄEVA SUUSAMATK I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus. Suusatamise õpetamisel tuleb järgida põhimõtet, et mindaks kergemalt raskemale, tuntult tundmatule. Suusa tunnetamist alustatakse kõige lihtsamatest paigalpööretest, liikumist astesammust lamedal tõusul (sarnane käimisele). Harjutused raskenevad liigutuste keerukamaks muutumisel ja liikumiskiiruse suurenemisel. Kuni lihtsam ja kergem element pole omandatud, ei ole õige keerukama ja raskema õpetamisele asuda. Õpetusrea mõne astme vahelejätmine võib negatiivselt mõjuda hilisemate elementide omandamisele. 1.2. Jõukohasus
mist, jäljendamist, III ja IV taset iseloomustavad võime analüüsiks, üldistamiseks, iseseisvate otsustuste vastuvõtmiseks. SÜSTEMAATILISUS Süstemaatilisuse aluseks peetakse regulaarsust ja järjestikkust. Süstemaatilisus määrab ka omandamise kindluse. Süstemaatilisus realiseerub kõige näitlikumalt õppeprotsessi planeerimises, kus kasutatakse didaktilisi reegleid, nagu: 1) tuntult tundmatule, 2) kergemalt raskemale, lihtsalt keerulisemale, 3) teadmiselt vilumusele teadmineettekujutusoskusvilumus, 4) põhiliselt detailidele, 5) üksikult üldisele, 6) üldiselt üksikule. TEADLIKKUS JA AKTIIVSUS Inimese tegevuse aluseks on idee, mõte ning mingi vajaduse rahuldamine. Enne kui vajadus saab tegevuse aluseks, peab ta olema teadvustatud. Kaugeltki mitte
survet avaldama Hurda ajalookäsitluse pärast. Oma rolli mängis aga ilmselt ka Hurda pettumine lugejates, kes tema poolt pakutut sugugi nii vaimustatult vastu ei võtnud, nagu Hurt arvatavasti oli lootnud. Lugejatele, kes olid harjunud Jannseni muheda külamehestiiliga, võis tõesti harjumatuna tunduda Hurda tõsine, koolmeisterlik kirjutamislaad, tema viis sihipäraselt õpetada, minnes järk-järgult üle kergemalt raskemale, tuntult tundmatule. Pärast artikli "Söögist ja joogist" ilmumist, mille esimene osa väga põhjalikult rääkis sellest, mis piimast sünnib ja saab, olevat lisalehte koguni piimaleheks kutsuma hakatud. Kreutzwald mainib kirjades Koidulale, et Hurda kirjutised olevat raskepärased, isegi ebahuvitavad ja et Hurt minevat uue kirjaviisi kasutamises liialt oma iseäralikku rada. Toetudes sellele, mida ja kuidas pakkus Hurt lugejatele EP lisas, võib umbkaudu ette
visuaalsete märkide tähtsust: kirjutades võtmepunktid tahvlile; ehitades mõisted üles, liikudes Kui õpilased lobisevad, võime kasutada ka lühikesi kirjeldavaid vihjeid/reeglite meeldetuletusi, põhimõistetelt abistavate punktideni või kasutades „hästi tuntult vähem tuntule“ kandumise nagu näiteks: „Melissa (...), Chantelle (...), te lobisete. Praegu on ühise õpetamise aeg (...).“ Vahel põhimõtet. Ammu enne nüüdisaegseid rõhuasetusi „mitmekülgsele intelligentsusele“, visuaal- piisab „kirjeldavast vihjest“. Mõnede õpilaste puhul on vaja lisada lühike, lihtne juhis: „Silmad sele, auditoorsele ja kinesteetilisele õppimisele ning vasaku/parema ajupoolkera õppimisele ja kõrvad siiapoole (...). Tänan
annaabi.ee 
