kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo- koeratubakas, ussilakk, võsaülane jt.) kasvavad ka teistes salumetsa rühmades, seevastu tõeliste salumetsade tunnusliigid saluilmeliste segametsade alustaimestikus siiski puuduvad. Ajakirjast "Eesti Loodus" Veebruar 1984 Mets-kuukress on salumetsa haruldus.
kihistumata poolhuumustoiteline järv (Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost , 1997). Tänavjärv asub keset sood, ent on osaliselt liivikalda ja -põhjaga, järv on ida-lääne suunas piklik ning võrdlemisi suur (136,9 ha). Tänavjärv on Eesti suurimaid soojärvi. Kaugemas tulevikus võib ennustada tema kinnikasvamist. Tänavjarv on omapärane veekogu, kus kasvab haruldast vesilobeeliat ja järv- lahnarohtu, mis mõlemad on vähetoiteliste järvede tunnusliigid ja mida leidub Eestis vaid kümmekonnas järves( Eesti loodus, 2008 ). Vee nõrga puhverdusvõime tõttu on ta kergesti reostuv 5 ja bioloogiliselt tasakaalust väljaviidav. Tänavjärve lähistel kõige ilmekamalt avaldub Suursoo omapära, mis seisneb nõmme ja raba vaheldumises. Teisi veekogusid kaitsealal: Soo-otsa peakraav, Vedama oja, Veskijõgi, Pilli järv, Nõva Veskijärv,
Euroopa Nõukogu direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta – nn loodusdirektiiv – ja euroopa nõukogu direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv Eestis looduskaitseseadus. 28. Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks – lk 221 29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliik – liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. -tunnusliigid, katusliigid, lipuliigid, tugiliigid (lk 238-239) 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses – lk 255 Kas maksimaalset liigirikkust saab tagada pigem ühel suurel looduskaitsealal või pigem paljudel väiksematel, kuid kokku sama suure üldpindalaga kaitstavatel aladel. Looduskaitse mapp 2010 31. Vanimad looduskaitse alla olevad alad Eestis
püsimiseks vajalikke tingimusi. Elupaiga headust saab hinnata keskkonnamahutavuse kaudu, küll vaid (lokaal)populatsiooni tasemel ja suures mastaabis. Keskkonnamahutavus tähistab püsivat arvukust tingimustes, kus populatsioon tarbib ressursse samal määral, kui need looduslikult uuenevad. Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata seal elavate liikide põhjal, kas elupaigas on esindatud sellele iseloomulikud liigid (nt tunnusliigid). Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata ka ressursside rohkuse põhjal elupaigas, kui ressursse on palju, siis elupaik on tõenäoliselt parem. Milline on killustumisprotsessi mõju ühtsetele elupaikadele ning selle tagajärjed? Elupaiga killustumise käigus jagatakse suured ja sidusad elupaigad mitmeks väiksemaks tükiks. Alles jäävad elupaigalaigud on sageli üksteisest isoleeritud ning paiknevad oluliselt muudetud ja ökoloogiliselt degradeerunud maastikus
4 Vana veski http://www.goestonia.ee/design/images/ 5038/kiigumoisa_allikad02_1156875397.jpg http://www.okupatsioon.ee/fotod/fotod2001/fotod8/fotod803.jpg Tunnusliik Tunnusliik on elupaigale iseloomulik põlisliik, mis on keskmiselt tundlik tegevusest põhjustatud elupaigatingimuste muutuste suhtes. Seetõttu võib tunnusliike vääriselupaikadest leida arvukamalt ja sagedamini kui väga haruldasi ja väljasuremisohus olevaid liike. Tunnusliigid osutavad haruldastele sobivatele elutingimustele selles paigas. Tunnusliikideks võivad osutada mitmed erinevad selgrootud, samblikud (vt. joon. 5), samblad ja seened (vt. joon. 6), harvematel kordadel ka kõrgemad taimed ja selgroogsed loomad (vt. joon. 7). Viimased on elupaigatingimuste suhtes vähemnõudlikud ja nende levikuviisid on paremini välja kujunenud. Samuti on nad kohanemisvõimelisemad ja suutelised rändama vastavalt metsa kasutamisele ja elupaigatingimuste muutumisele.
Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Liigifond - Kooslusesse saavad sisse levida vaid need liigid, mis suudavad selles koosluses elada, neile on sobivad keskkonnatingimused ning nad on ümberkaudu olemas ja nende teel pole ruumilisi takistustusi. Sellised liigid moodustavad liigifondi. karakterliik - indikaatorliik (tunnusliigid) - iseloomustavad kooslust ja selle seisundit; Võõrliik – liigid, alamliigid või alamad taksonid, mis on inimese kaasabil introdutseeritud* väljapoole oma looduslikku leviala (non-native, alien, exotic, non-indigenous) Hõlmab ka liikide osi, mis võivad järglasi anda (seemned, munad, levised, sugurakud). dominantliik (metsas puurinde dominant; niidul rohurinde dominant) - kõige arvukamad ja seega ka kõige enam ainevoogusid mõjutavad liigid;
Olulised mõisted ökoloogilises taastamises Terviklikkus–struktuuri ja toimimise kõigi põhiliste komponentide olemasolu Vastupanuvõime – võime häiringutele vastu seista, nende mõjul mitte muutuda Taastuvus e taastumisvõime–võime taastada pärast häiringut oma häiringueelne struktuur ja koosseis Taastumatuse murdepunkt – kriitiline piir, mille ületamisel süsteem ise enam ei säilu Suunisliigid–annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks Tunnusliigid-liigid, mille kohalolu või arvukuse muutus annab tunnistust mingist kvaliteedist Katusliigid- nende kaitseks vaja suuri alasid, mille kaudu kaitstakse ka paljusid teisi liike (suurkiskjad) • Lipuliigid – avalikkust köitvad, sümboolse tähendusega liigid (bambuskaru) • Tugiliigid– mõjutavad ökosüsteeme oma arvukusega võrreldes ebaproportsionaalselt suurel määral (suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras) Taastamistööde protsess
Vastupanuvõime (resistance) – võime häiringutele (disturbance) vastu seista, nende mõjul mitte muutuda Taastuvus e taastumisvõime (resilience) – võime taastada pärast häiringut oma häiringueelne struktuur ja koosseis Taastumatuse murdepunkt – kriitiline piir, mille ületamisel süsteem ise enam ei säilu Suunisliigid (focal species) – annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks ● tunnusliigid (indicator species) liigid, mille kohalolu või arvukuse muutus annab tunnistust mingist kvaliteedist (samblad) ● katusliigid (umbrella species) nende kaitseks vaja suuri alasid, mille kaudu kaitstakse ka paljusid teisi liike (suurkiskjad) ● lipuliigid (flagship species) avalikkust köitvad, sümboolse tähendusega liigid (bambuskaru, lendorav) ● tugiliigid (keystone species) – mõjutavad ökosüsteeme oma arvukusega võrreldes
ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada, seal ellu jääda ja paljuneda. Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Väljendab, millistes keskkonnatingimustes liik elada tahab, nii abiootilised (füüsikalised, keemilised) kui biootilised tingimused. Elupaiga kvaliteet iseloomustab elupaiga tingimuste sobivust seal elavatele liikidele. Elupaiga kvaliteeti saab hinnata näiteks tunnusliikide olemasolu kaudu. Kui tunnusliigid eluapigale on olemas, siis järelikult on tegemist kvaliteetse elupaigaga. Heakvaliteedilises elupaigas on ressurse palju ning madalakvaliteedilises vähe. Spetsialist spetsiifilise nõudlusega liik. Nt saab mõni lehetäiliik toituda üksnes teatud liiki taimest ja mõni lepatriinuliik süüa ainult teatud liiki lehetäisid. Generalist on suure tolerantsusega ja vähenõudlik liik. Vastandub spetsialistile.
Antarktika mereelustiku kaitse konventsioon Rahvusvaheline vaalapüügi reguleerimise konventsioon Vaikse ookeani kesk- ja lääneosa rändavate kalaparvede kaitse ja kasutamise konventsioon. 29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliigid annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. Asutatakse looduskaitseala, et kaitsta mõnd looduskaitseliselt olulist(haruldast, ohustatud, ökoloogiliselt või kultuuriliselt tähtis) liiki. Suunisliigid: Tunnusliigid – Liigid, mille kohalolu või arvukuse muutusi on võimalik tõlgendada mingi kindla koosluse, keskkonnatingimuste kompleksi või unikaalse protsessi olemasolu, puudumise või muutumisena ökosüsteemis. Tunnusliikide kohaolu ja arvukus näitab midagi koosluse või ökosüsteemi kvaliteeti ja liigilise koosseisu kohta Katuseliigid – liigid, mis vajavad elutegevuseks suurt piirkonda ning mille
laialehistest puudest pärna esinemine, vanad sarapuud. Vääriselupaigale viitavad ka raskesti ligipääsetavad maastikulised tunnused. Automaatselt määratakse vääriselupaigaks kotkaste, must-toonekure ja lendorava püsielupaigad. Vääriselupaiga võtmetunnustega puistus jääb vääriselupaik registreerimata, kui tunnusliike ei leita, või registreerit kse puistud potentsiaalseks vääriselupaigaks. Sellistes puistutes on põlismetsa ökonisse, kuid tunnusliigid ei ole jõudnud antud puistusse või uurijad ei märganud tunnusliike vähese uurituse tõttu. 36. Loetlege metsapuude seemnekandvust mõjutavad tegurid. Mis on seemneaasta ja seemnevaheaasta? Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. 37
10 meetrini; kohati on mitme hektari suurusi kivikülve. Rändkividel moodustavad taimkatte peamiselt samblikud ja samblad. Liivikute tüübirühm hõlmab lainete ja tuule mõjul tekkinud luiteid, mandrijää sulamisvee setitatud tasandikuliivikuid ja sandureid. Luiteid rühmitatakse selle järgi, kuivõrd taimed on nende pinna kinnistanud. Kinnistumata luiteid on eeskätt rannikuil, nende tunnusliigid on liiv-vareskaer, rand-luidekaer, liiv-aruhein, liivtarn ja rand- ogaputk, seal leidub ka liivhärmiku ja liiv-karusambla kogumikke. Kinnistunud liivikutel on taimkate tunduvalt liigirohkem, peale nimetatud liikide kasvab neil näiteks nõmmnelki, sininukku, aas-karukella, hobumadarat ning rohkesti samblikke. Mageveetaimkond Taimkatet saab vastavalt kasvukohale jagada erinevateks tüüpideks. Kasutusel oleva
annaabi.ee 
