aspektide kohta. Sel viisil kujundame me sihtobjekti kohta ,, järeldatud uskumuste" kogumi. Järgmiseks sammuks on nende järeldatud uskumuste hindamine ja oma hoiaku kujundamine. ( Hayes, 2002) Suur hulk hoiakute uurimusi on keskendunud hoikute muutumisele ehk sellele, kuidas saaksime teisi veenda algsest erinevale seisukohale asuma. Seda liiki uurimused pole suunatud mitte ainult eelarvamuste vähendamisele, vaid kahoiakute muutmise tunnetuslikele aspektidele ja reklaamis kasutatava veenmise tüüpidele. Igasugune reklaamimine on muidugi tõepoolest inimeste veenmine, et on hea mõte osta seda või teist toodet või kasutada üht või teist teenust. Üldised reeglid sellest, millised tegurid ja kuidas mõjutavad veenmise tulemuslikkust: · asjatundja poolt tehtud veenmine on tulemuslikum kui antud antud teema osas asjatundmatu isiku või grupi poolt tehtud veenmine
On leitud, et õpetajad kasutavad rohkem ühele õpilasele kui kogu klassile antavat tagasisidet. h) harjutuse sooritamisega seotud tagasiside ja saavutusele suunatud tagasiside. Seostamine pingutuse ja võimetega. Kui osutada võimetele, võib õpilase motivatsioon harjutada ja vaeva näha väheneda. Pingutusega seotud tagasisidel on aga motiveeriv toime. 9. Tagasiside tajumine, seos tajutud kompetentsusega ja motivatsiooniga 10. Tunnetuse viiside kombinatsioonid Inimesed toetuvad tunnetuslikele strateegiatele, et 1) õppida, 2) meelde jätta, 3) probleeme lahendada. Tunnetusstrateegia on eesmärgile suunatud tegevus. See on seotud oskuse sooritamisega kaasneva tunnetusprotsessi tagajärjel saadud informatsiooni töötlemise ja selle esitamisega. Holistiline või analüütiline tunnetusprotsess. Teabe edastamiseks on 2 võimalust: suuline ja imiteeriv liigutuse ettekujutamine. Kombineerides töötlemise (holistiline vr. analüütiline) ja esitluse (suuline vr
1.Thomase teoreem- "Kui inimesed määratlevad olukordi tõelistena, siis nad on tõelised oma tagajärgedes." 2.Sõna ,,meetod" etümoloogiline päritolu- ,,Tee sinna", kreeka keelest meta- taha, järgi, üle, kuhu; thodos: `tee, käik, minemine. 3.Paradigma- muster, eeskuju, näide, aga ka eelarvamus. viis vaadata maailmale läbi teatud mustri, millega kaasnevad ka konkreetsed retseptid teaduslike probleemide lahendamiseks. Paradigma toetub teatud filosoofilistele ja tunnetuslikele eeldustele. 4.Metodoloogia- õpetus teaduslikest meetoditest, sellest, millistele nõuetele peavad kasutatavad u urimismeetodid vastama ning milline on nende abil saavutatud teadmiste väärtus. 5.Metoodika- uurimuses kasutatavad meetodid. Uurimuse metoodika peab olema metodoloogiliselt põhjendatud. 6.Esimene metodoloogiline nõue- meetodid peavad vastama uurimisobjektile, aga erinevad sotsioloogilised koolkonnad näevad oma uurimisobjekti erinevalt. 7
kas allutatakse loodusteaduslikule käsitlusele või välistatakse üldse filosoofilisest käsitlusest. Järeldus: vaimu ja mateeria dualism: kaks erinevat, ent vastasmõjus olevat substantsi. Ent kuhu jääb D. maailmas Jumal? Descartes arutles, et täiuslik olemine ei loo inimest sel viisil, et tema meeled ja mõistus teda süstemaatiliselt petaksid. Järelikult peab siiski eksisteerima iseenesest kui mõtlevast subjektist väljapoole jääv universum, mis ei ole inimese tunnetuslikele võimetele läbipaistmatu. Tegelikult läks Descartes kaugemale ja väitis, et iga idee, mis on selgelt (viivitamatult) ja eristuvalt (tingimatult asjaoludest) mõistuses esindatud, peab olema tõsi. Üheks selliseks on täiuslik (perfektne) olemine. [Jumal] Niisiis, pärast seda, olles tuvastanud enese eksistentsi mõtleva olendina ja heatahtliku Jumala eksistentsi, kes garanteerib, et mõistuses selgelt ja eristuvalt esindatu on tõde, pöörab
kogesid, polnud tõeline (Landis ja Hunt, 1932) Paistab, et need avastused said edasisteks vastuväideteks JamesLange teooriale. Organismisisesed reaktsioonid emotsioonide tekitamisel on ilmsed, ent mitte piisavad tingimused. Tunnetuslikhindav emotsiooniteooria 2 (tõlge Gleitmani raamatust) Vastupidi JamesLange teooriale, mis rõhutab kehalise tagasiside rolli, on teiseks võimaluseks keskendumine tunnetuslikele teguritele. Lõppude lõpuks, emotsioone kutsuvad ju tavaliselt esile kindlad välised sündmused traagilise uudisega kirja saamine, armastatud isiku tagasisaabumine jne. Niisugused sündmused toovad endaga kaasa muret või rõõmu, kuid enne meie emotsionaalset mõjutamist peame neid hindama ja neist aru saama. Oletame, et me märkame meest, kes viskab meie suunas ümmarguse kujuga eseme. Meie
Stolnitz: me ei vaata objekti mingi edasise otstarbe pärast; me ei püüa objekti kasutada ega manipuleerida; kogemist ei valitse mitte mingi muu eesmärk, kui ainult kogemine ise; me huvi keskendub üksnes objektile, nii et me ei võta seda objekti mingi märgina (äratuskell) või vihjena mõnele eelseisvale tegevusele (liiklusmärk). See on vastand isiklikele, tunnetuslikele jms huvidele. Huvitus pole apaatsus, huvi puudumine, ükskõiksus, hoolimatus jne, vaid huvitu on isik, kes vaatab objekti (suure) huviga, ent tal pole isiklike (praktilisi) huvisid selle objekti jms suhtes. 2. Sümpaatilisus – sümpaatilisus osutab viisile, kuidas tuleb end objekti kogemiseks ette valmistada. Stolnitz selgitab: meki objekti individuaalset kvaliteeti; aktsepteeri
Mida selgemalt ja konkreetsemalt on eesmärk sõnastatud, seda lihtsam on selle eesmärgi saavutamise määra võimalik mõõta. Täna alustavad paljud õpetajad tundi tunni eesmärgi tutvustamisega, kirjutavad selle tahvlile ja vaatavad tunni lõpus üle, kas ja mil määral eesmärk saavutatud sai. Materjali maht ja keerukus- tuleb kindlaks määrata tunnis läbivõetava õppematerjali maht ja keerukus vastavalt püstitatud eesmärgile ja õppijate tunnetuslikele võimetele. Areng- tund peab arendama õppijate tunnetuslikku iseseisvust, loovtegevust ning kohusetundlikku suhtumist õppetöösse. Õppemeetodid- tuleb valida kõige sobivam kombinatsioon vastavalt õppetunni eesmärgile, õppematerjali sisule ja õppijate tunnetuslikele võimetele. Korraldus- õppetund peab olema ratsionaalselt korraldatud, see peab olema plaanikindel, tihe õpetaja poolt hästi suunatud, ökonoomse ajakasutusega ning terviklik.
toote omaduste kohta käivate väidete ja vihjete analüüsiga, sõltuvalt inimese motivatsioonist, võimetest ja praktilistest võimalustest. Reklaamteatele vastamise osalusmäära saab mõõta või ka ennustada selle osakaaluga, mida omavad need reklaamteadete poolt esile kutsutud tunnetuslikud vastused, mis käsitlevad toote füüsilisi/instrumentaalseid või sisulisi omadusi, vastandina toote teostusliku või välise külje kohta käivatele tunnetuslikele vastustele. Eristatakse 3 liiki kaasamist: 1. Kestev osalus 2. Situatiivne osalus 3. Tarbija reageerimisega seotud osalus Või siis 2 liiki: 1. Kaasatus toote klassiga 2. Reklaamiteatele vastamise kaasatus Reeglina on reklaami mõju seda suurem, mida püsivam on eelsoodumus mingi toote või firma suhtes mida selgem on eelnevalt teadaolev või hetkel tajutud erinevus markide vahel
Suudavad rakendada neid operatsioone konkreetsetele objektidele või sündmustele. 4.Formaalsete operatsioonide aste>12 a. Suudavad uurida loogilisi seletusi nii konktreetste kui abstraktste mõistete kohta. Lev Võgotski- Tunnetuslik areng peidetud sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti Informatsioonitöötluse teooriad. o Kriitilised Piaget suhtes o Kasutavad aju mudelina arvutit ja uurivad kogu elu jooksul tähelepanu, mälu ja taju. Hinnang tunnetuslikele teooriatele: käsitlevad peamiselt intellektuaalset arengut ja ei ürita seletada emotsionaalset ja isiksuse arengut. Psühhoanalüütilised teooriad. Sigmund Freud- deterministlik teooria: o Käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid. o Jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks. o Igal astmel peab laps lahendama teatud konflikte ja saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1
Intellektuaalne küpsuse mõisted – PIAGET’ (1896 – 1980) järgi on ka lapse intellektuaalne areng astmeline – enne ei tunne laps ühe või teise intellektuaalse tegevuse vastu huvi, kui ta närvisüsteem pole valmis vastaval tasemel arutluseks. BRUNER (1966) aga on veendunud, et mis tahes vanuses saab lapsele õpetada erinevaid teadusdistsipliine, kui kohandada nende sisu lapse tunnetuslikele võimetele kohaseks. J. Piaget’ intellekti arenguteooria põhiolemus. PIAGET’ vaidlustas levinud arusaama, et laste mõtlemine sarnaneb tk- te omaga ja täiustub vaid järk-järgult. PIAGET’ tõestas katsete najal, et laste vaimne areng toimub kvalitatiivselt erinevate (vaimse tegevuse) astmete järgnevusena. Iga eelnev aste on järgmise kujunemise eelduseks. Piaget’ teooria kohaselt on tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu
pole sellega enam midagi peale hakata, ent seletamata põhjustel esinev aktivatsioon on probleemide allikaks (Schachter & Singer, 1962) · Inimesed püüavad otsida aktivatsioonile seletusi suvalise hetkel aktiivse motivatsioonilise süsteemi kaudu (näiteks armununa omistame oma aktivatsiooni põhjuse armumisele, hirmununa aga hirmule) · Viimasel ajal on hakatud arvama, et aktivatsioonile on soorituse seisukohast liiga suurt tähelepanu pööratud ja samas õpitud ning tunnetuslikele teguritele ebapiisavalt · Tippsoorituse edu mõjutavad mitmed funktsionaalselt sõltumatud aktivatsioonisüsteemid, millest tuntuimad on püsiaktivatsiooni ja seisundiaktivatsiooni süsteemid · Püsiaktivatsioon iseloomustab inimest läbi erinevate olukordade (või neist sõltumatult), kuna seisundiaktivatsioon iseloomustab hetkeseisundit sõltuvalt hetkeolukorrast ja keskkonnast · Seisundiaktivatsiooni põhjustavad mitmesugused õpitud ja tunnetuslikud tegurid.
annaabi.ee 
