Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tunne iseennast (0)

1 Hindamata
Punktid

Tunne Iseennast .
Inimesed arvavad et nad tunnevad ennast ja oskavad enda kohta rääkida väga lihtsasti , aga kas see ka tegelikult nii on?kas inimesed tõeliselt tunnevad ennast ja kas nendel on teadmised selle kohta kuidas nad tegelikult käituvad teiste ümber?
Inimesed on üli pika aja arvanud et nad tunnevad ennast läbi ja lõhki, muidugi on ka neid kes teavad, et nad ei tunne ennast läbi ja lõhki, aga kahjuks on neid inimesi vähem kui neid, kes arvavad, et nad tunnevad ennast. On ka neid inimesi, kes tõesti tunnevad ennast läbi ja lõhki, aga neid ei ole just kõige rohkem ja need on enamus ajast inimesed kellel on elukogemust rohkem kui paljudel teistel. Teadmisi enda kohta saab kontrollida läbi töö intervijude sellega kui inimeste käest küsitakse enda kohta rääkida ja nad ei oska koha peal millegiga välja tulla, on selge, et nemad ei tunne ennast üldse. Need, kes suudavad midagi kähku välja natukene tuua või välja valetada tunnevad, siis ennast natukene, aga sellest ei pruugi mõne inimese jaoks piisav olla seega nemad tahavad arendada teadmisi enda koha.
Teadmisi enda kohta ei ole väga raske arendada, aga seda ei ole just lihtne ka teha. Kõige raskem on teadmisi arendada nende inimeste kohta keda ollakse just kohanud ja neid keda tuntakse juba aastaid nende kohta on seda kõige lihtsam teha. Osadel inimestel läheb vaja oma sõprade ja pereliikmete abi, kus aga mõndadel inimestel pole kumbagi vaja ja nemad teevad oma teadmiste arengu ära üksinda ilma kellegi abita, aga sellega kaasneb risk, see teadmiste areng ei pruugi olla kõige õigem.
Enda tundmine ei ole ainult see, mida inimene hästi oskab ja, mida inimene ei oska hästi, vaid ka see, mis talle meeldib ja, mis talle ei meeldi. Inimene peaks teadma ka seda, mis filmid talle meeldivad, millised tegevused on tema jaoks põnevad ja lõbusad, kas arvutis mängimine, õues puude latvas turnimine või hoopis autodega võidu sõita. Muidugi peab inimene teadma seda milles tatugev on, aga ei saa tahaplaanile jätta oma tahmisi ja soove, et teistel oleks parem.
Inimene hakkab ennast kasvades paremini tundma, milleks ta võimeline on, milleks ta ei ole. Lapse eas ei tunne Inimene ennast peaaegu üldse ja oskab ainult arvata. Teismelise ikka jõudes võiks inimene ennast tunda juba päris hästi, et saada vastav haridus oma võimekusele. Täiskasvanu ikka peaks inimene ennast tunma piisavalt, teada mis tööd ta tahab teha, mis töö jaoks on tal võimekust ja, mis töö jaoks on tal annet .
Eaka easse jõudes peaks inimene tundma end piisavalt, et teada, mida ta suudab üldse füüsiliselt teha, et mitte ennast üle koormata ja selja paigast tõmmata.
Inimene on väga vana looma liik, aga kahjuks ei tunne ta endast eriti palju midagi. Muidugi on erandeid nagu igas asjas, aga ühest punktist peaks inimene mõistma hakkama, on aeg ennast tundma õppida ja mitte istuda pimedas, vaid välja tulla sellest mustast toast ja avastada kõik milleks ta võimeline on ja, kes teab äkki leiab inimene sealt ka minigsuguse sellise ande mida pole veel kellegil .
Inimkond on elanud mitmeid tuhandeid aastaid arvamusega, et nad teavast endast kõike, kus aga ei tea nad enda kohta mitte midagi ja alles avastavad enast ja maailma enda ümber. Inimese esimene prioriteet peaks olema enda tundmine ja siis alles kõik muu. On mitmeid viise kuidas ennast tundma õppida, aga iga inimene peaks leidma endale ise parima õppimis viisi.
Tunne iseennast #1 Tunne iseennast #2 Tunne iseennast #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor peredesse Õppematerjali autor
Kirjand Teemal tunne iseennast

Sarnased õppematerjalid

KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI
24
docx

KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI

See paneb inimesi endamisi mõtlema, et neist tõepoolest hoolitakse. Seal valitseb tagasihoidlikkus – see väärtus on leidnud väga harva tunnustust. Ettevõtetes, kus juhid ainult nõuavad oma töötajatelt igasuguseid asju, kuid ei leia aega oma alluva vaevarikka töö tunnustamiseks, näitab, et sellise range juhtimisstiiliga saab tööst lihtsalt täiesti suvaline töö, mitte karjäär. Autori määratluste kohaselt on tagasihoidlik keskkond selline, kus inimene ei pea ainult iseennast kõige targemaks, vaid julgustab ka teisi edu saavutama. Tagasihoidlikkus keskkonnas valitseb ühtsustunne, kus arvestatakse teiste vajadustega ja suudetakse ka oma vigu tunnistada. Seal tunneb igaüks ennast teistega võimalikult võrdsena. See tähendab, et kõigepealt mõeldakse teiste peale, olenemata sellest, kas ollakse ametilt madalamal või kõrgemal positsioonil. Kui kõik need kolm komponenti on esindatud, saab tihti inimestest oma kaastöötajatega

Sotsioloogia
Suhtlemine ja suhtlemisprobleemid
42
doc

Suhtlemine ja suhtlemisprobleemid

Kui ei proovi usaldada, siis ei saagi ju teada, kas teine on usaldusväärne või hoopis vaenulik. Aga tihti on kartus nii suur, et proovimisenigi jõudmine on raske. Enamasti loobutakse ja surutakse eneseavamissoov juba eos maha. Selge on see, et erinevate inimestega kokku puutudes avavad inimesed end erinevalt. Kallimale räägitakse rohkem ja täpsemalt kui töökaaslasele, ühele kolleegile enam kui teisele jne. Ometi võib juhtuda, et ka kõige lähem inimene ei tunne oma kaaslast üldse või on temast endale lihtsalt teatud pildi joonistanud, kellega suhtlebki. Ent pole võimalik ainult illusiooni või kujutluspildiga koos olla, ükskord lõhkeb mull niikuinii ja siis võivad probleemid juba nii suured olla, et midagi enam parandada ei anna. Kui juhtub, et suhtlemisprobleemid näivad juba üle pea kasvavat, on ainsaks võimalikuks lahenduseks endale teadvustamine, et kui eelnimetatud takistustest jagu ei saa, siis pole

Psühholoogia
Motivatsioon ja isiksus
3
docx

Motivatsioon ja isiksus.

Motivatsioon ja isiksus. Abraham H. Maslow Abraham H. Maslow (1908-1970) on üks humanistliku psühholoogia teerajajatest ja eelmise sajandi loominguliseimaid psühholooge. Maslow mõtteviis oli oma aja kohta täiesti uudne ­ kui enamik psühholooge oli keskendunud pigem ebanormaalse ja haiglasliku uurimisele, siis Maslow tahtis hoopis teada, mis on vaimse tervise põhjuseks. Tema nimega on lahutamatult seotud sellised mõisted nagu vajaduste hierarhia, eneseteostus ja tippkogemused, mis on leidnud laialdast kasutust mitte ainult psühholoogias, vaid avaldanud suurt mõju ka tänapäeva hariduse, kultuuri, juhtimisteaduse, sotsioloogia ja tervishoiu arengule. Psühholoogiliselt ei ole sellist asja nagu takistus olemas; on ainult takistus konkreetse inimese jaoks, kes üritab midagi soovitavat kätte saada. Ameerika psühholoog, Abraham Maslow, mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kin

Psühholoogia
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS
30
docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

See on ettekujutus sellest, mis on hea ja mis on halb; mis on lubatud ja mis mitte. Freud arvates kujuneb see välja 10-11 eluaastaks. See saab alguse läbi kasvatuse (mida peres peetakse õigeks ja mida valeks). Freudi meelest, mida tugevam on superego (mida jäigem on raamistik, mis ühiskond on andnud isiksusele) seda keerulisem on egol nende kahe poole vahel laveerida. Tugeva superegoga inimene ei tunne ennast väga vabalt. Ta järgib seda, mida peab ja mida on inimene heaks kiitnud. Ja tihtipeale eirab iseeneda idi ehk vajadusi. Ego ülesanne on tasakaalustada kahte poolt (seda, mis ühiskonnas tuleb ja seda, mis on kaasasündinud). Nii palju kui ühele poole tasakaal on kaldu, siis on tegemist mingisuguse neuroosi või häirega isiksuses. Tungide teooria: Selle teooriaga on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi", kus põhirõhk on tungidel

Psühholoogia
Kirjandiartikklid
9
doc

Kirjandiartikklid

orjatööst ja tagasitulek ema tunnetatud paratamatust ehk leppimist juurde. Vabaduse ja ema seostamine on oma olukorraga, nüüd räägime positiivsest olnud psühholoogidele juba aastakümneid ja negatiivset vabadusest, valikuvabadusest väga põnev materjal, kuni väiteni, jms. et inimese kogu elu, algusest lõpuni, on Tunneta iseennast ema psüühilise mõju alt vabanemise Kuidas teeb haridus vabaks tänapäeva protsess. inimese? Tänapäeval aitab haridus ennast Ja veel üks huvitav näide. Inglise keeles kaitsta manipuleerimise eest. Kellel tähendas vabadus algselt armastatud on adekvaatne enesetunnetus, see teab olemist. Vaba oli see, keda armastati. oma kohta ja võimeid ega lase ennast

Kirjandus
Reimani isiksusetüübid
16
docx

Reimani isiksusetüübid

reaktsiooniga, mis kõige lihtsamal kujul on sihiti karjumine. Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud. Ta lihtsalt elab ennast välja teisi inimesi arvestamata. Teised kannatavad ja kui tal on see agresiivsus möödas, siis ta ei tunne erilist südametunnistuspiina ka. Skisoidse inimese agressiivsusel on enamasti kaks põhjust: 1) Üks neist on hirm läheduse ees, kuna ta kardab kaotada oma mina, oma sõltumatust. 2) Teine põhjus on see, et tihtipeale on agressiivsus ainus viis, kuidas ta suudab teiste inimestega kontakti astuda. See meenutab murdeealise käitumist (kui poisile tüdruk meeldib, siis ta kiusab teda). Agressiivne käitumismall ei lase välja paista tundeelulist kogenematust. Tal on olla kergem

Psühholoogia
Kallista oma töökaaslasi
16
docx

Kallista oma töökaaslasi

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond ... AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: .. Pärnu 2015 Sissejuhatus Lugesin läbi juhtimisalase Jack Mitchell’i raamatu „Kallista oma kliente“. Jack Mitchell on tuntud ning eduka rõivakaupluse juht Connecticutis. Juhtimisalase kogemusega oskab autor välja tuua olulisemad tõed edukast juhtimisest. Raamat räägib sellest, kuidas saavutada firmale edu just sisekeskkonna kaudu ehk selle töötajate kaudu. Autor rõhutab oma raamatus, kui oluline on hea läbiasaamine töökeskkonnas. Oma raamatus kasutab ta sõna „kallistama“, mis ei tähenda üksnes füüsilist kallistust, vaid millegi positiivse osutamist töökaaslastele nii sõnade, kui tegude näol. Selle tulemusena tunnevad kõik ennast töökeskkonnas vääruslikuna ning olulise osana suuremas tervikus. Just sisemine keskkond on oluline selleks, e

Psühholoogia
Armastus
14
docx

Armastus

keegi ei ole teda näinud". Iga ühe jaoks armastus on erinev. Keegi arvab, et kõige olulisem on kirg, kui süda klopib, silmad säravad ja on tunne, et ilma selle inimeseta ei saa elada. Teisele on vaja usaldamist, austamist ja hoolitsemist. See on vahe armumise ja armastuse vahel. Kui kirg läheb mööda ja kui midagi sügavamad selle taga ei ole, siis armunud muutuvad võõrasteks. Erich Fromm väidab enda raamatus, et armastus ei ole ainult ilus tunne, vaid see on kunst ja nagu iga kunsti, seda peab õppima ja ennast arendama, et meistriks saada. Aga meisterlikkus ei tule nii sama, ta vajab tööd, pingutust, kannatlikust ja suurt tahet. Inimeed tahavad olla armastatud aga ise nad ei oska armastada, Selleks et oma kõige kallima ja armsama inimesega olla koos tuleb teine teist tundma õppima, arvestada teisega, austades, et ta on teistsugune, olla kannatlik ja hooliv.

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun