See paneb inimesi endamisi mõtlema, et neist tõepoolest hoolitakse. Seal valitseb tagasihoidlikkus – see väärtus on leidnud väga harva tunnustust. Ettevõtetes, kus juhid ainult nõuavad oma töötajatelt igasuguseid asju, kuid ei leia aega oma alluva vaevarikka töö tunnustamiseks, näitab, et sellise range juhtimisstiiliga saab tööst lihtsalt täiesti suvaline töö, mitte karjäär. Autori määratluste kohaselt on tagasihoidlik keskkond selline, kus inimene ei pea ainult iseennast kõige targemaks, vaid julgustab ka teisi edu saavutama. Tagasihoidlikkus keskkonnas valitseb ühtsustunne, kus arvestatakse teiste vajadustega ja suudetakse ka oma vigu tunnistada. Seal tunneb igaüks ennast teistega võimalikult võrdsena. See tähendab, et kõigepealt mõeldakse teiste peale, olenemata sellest, kas ollakse ametilt madalamal või kõrgemal positsioonil. Kui kõik need kolm komponenti on esindatud, saab tihti inimestest oma kaastöötajatega
Kui ei proovi usaldada, siis ei saagi ju teada, kas teine on usaldusväärne või hoopis vaenulik. Aga tihti on kartus nii suur, et proovimisenigi jõudmine on raske. Enamasti loobutakse ja surutakse eneseavamissoov juba eos maha. Selge on see, et erinevate inimestega kokku puutudes avavad inimesed end erinevalt. Kallimale räägitakse rohkem ja täpsemalt kui töökaaslasele, ühele kolleegile enam kui teisele jne. Ometi võib juhtuda, et ka kõige lähem inimene ei tunne oma kaaslast üldse või on temast endale lihtsalt teatud pildi joonistanud, kellega suhtlebki. Ent pole võimalik ainult illusiooni või kujutluspildiga koos olla, ükskord lõhkeb mull niikuinii ja siis võivad probleemid juba nii suured olla, et midagi enam parandada ei anna. Kui juhtub, et suhtlemisprobleemid näivad juba üle pea kasvavat, on ainsaks võimalikuks lahenduseks endale teadvustamine, et kui eelnimetatud takistustest jagu ei saa, siis pole
Motivatsioon ja isiksus. Abraham H. Maslow Abraham H. Maslow (1908-1970) on üks humanistliku psühholoogia teerajajatest ja eelmise sajandi loominguliseimaid psühholooge. Maslow mõtteviis oli oma aja kohta täiesti uudne kui enamik psühholooge oli keskendunud pigem ebanormaalse ja haiglasliku uurimisele, siis Maslow tahtis hoopis teada, mis on vaimse tervise põhjuseks. Tema nimega on lahutamatult seotud sellised mõisted nagu vajaduste hierarhia, eneseteostus ja tippkogemused, mis on leidnud laialdast kasutust mitte ainult psühholoogias, vaid avaldanud suurt mõju ka tänapäeva hariduse, kultuuri, juhtimisteaduse, sotsioloogia ja tervishoiu arengule. Psühholoogiliselt ei ole sellist asja nagu takistus olemas; on ainult takistus konkreetse inimese jaoks, kes üritab midagi soovitavat kätte saada. Ameerika psühholoog, Abraham Maslow, mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kin
See on ettekujutus sellest, mis on hea ja mis on halb; mis on lubatud ja mis mitte. Freud arvates kujuneb see välja 10-11 eluaastaks. See saab alguse läbi kasvatuse (mida peres peetakse õigeks ja mida valeks). Freudi meelest, mida tugevam on superego (mida jäigem on raamistik, mis ühiskond on andnud isiksusele) seda keerulisem on egol nende kahe poole vahel laveerida. Tugeva superegoga inimene ei tunne ennast väga vabalt. Ta järgib seda, mida peab ja mida on inimene heaks kiitnud. Ja tihtipeale eirab iseeneda idi ehk vajadusi. Ego ülesanne on tasakaalustada kahte poolt (seda, mis ühiskonnas tuleb ja seda, mis on kaasasündinud). Nii palju kui ühele poole tasakaal on kaldu, siis on tegemist mingisuguse neuroosi või häirega isiksuses. Tungide teooria: Selle teooriaga on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi", kus põhirõhk on tungidel
orjatööst ja tagasitulek ema tunnetatud paratamatust ehk leppimist juurde. Vabaduse ja ema seostamine on oma olukorraga, nüüd räägime positiivsest olnud psühholoogidele juba aastakümneid ja negatiivset vabadusest, valikuvabadusest väga põnev materjal, kuni väiteni, jms. et inimese kogu elu, algusest lõpuni, on Tunneta iseennast ema psüühilise mõju alt vabanemise Kuidas teeb haridus vabaks tänapäeva protsess. inimese? Tänapäeval aitab haridus ennast Ja veel üks huvitav näide. Inglise keeles kaitsta manipuleerimise eest. Kellel tähendas vabadus algselt armastatud on adekvaatne enesetunnetus, see teab olemist. Vaba oli see, keda armastati. oma kohta ja võimeid ega lase ennast
reaktsiooniga, mis kõige lihtsamal kujul on sihiti karjumine. Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud. Ta lihtsalt elab ennast välja teisi inimesi arvestamata. Teised kannatavad ja kui tal on see agresiivsus möödas, siis ta ei tunne erilist südametunnistuspiina ka. Skisoidse inimese agressiivsusel on enamasti kaks põhjust: 1) Üks neist on hirm läheduse ees, kuna ta kardab kaotada oma mina, oma sõltumatust. 2) Teine põhjus on see, et tihtipeale on agressiivsus ainus viis, kuidas ta suudab teiste inimestega kontakti astuda. See meenutab murdeealise käitumist (kui poisile tüdruk meeldib, siis ta kiusab teda). Agressiivne käitumismall ei lase välja paista tundeelulist kogenematust. Tal on olla kergem
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond ... AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: .. Pärnu 2015 Sissejuhatus Lugesin läbi juhtimisalase Jack Mitchell’i raamatu „Kallista oma kliente“. Jack Mitchell on tuntud ning eduka rõivakaupluse juht Connecticutis. Juhtimisalase kogemusega oskab autor välja tuua olulisemad tõed edukast juhtimisest. Raamat räägib sellest, kuidas saavutada firmale edu just sisekeskkonna kaudu ehk selle töötajate kaudu. Autor rõhutab oma raamatus, kui oluline on hea läbiasaamine töökeskkonnas. Oma raamatus kasutab ta sõna „kallistama“, mis ei tähenda üksnes füüsilist kallistust, vaid millegi positiivse osutamist töökaaslastele nii sõnade, kui tegude näol. Selle tulemusena tunnevad kõik ennast töökeskkonnas vääruslikuna ning olulise osana suuremas tervikus. Just sisemine keskkond on oluline selleks, e
keegi ei ole teda näinud". Iga ühe jaoks armastus on erinev. Keegi arvab, et kõige olulisem on kirg, kui süda klopib, silmad säravad ja on tunne, et ilma selle inimeseta ei saa elada. Teisele on vaja usaldamist, austamist ja hoolitsemist. See on vahe armumise ja armastuse vahel. Kui kirg läheb mööda ja kui midagi sügavamad selle taga ei ole, siis armunud muutuvad võõrasteks. Erich Fromm väidab enda raamatus, et armastus ei ole ainult ilus tunne, vaid see on kunst ja nagu iga kunsti, seda peab õppima ja ennast arendama, et meistriks saada. Aga meisterlikkus ei tule nii sama, ta vajab tööd, pingutust, kannatlikust ja suurt tahet. Inimeed tahavad olla armastatud aga ise nad ei oska armastada, Selleks et oma kõige kallima ja armsama inimesega olla koos tuleb teine teist tundma õppima, arvestada teisega, austades, et ta on teistsugune, olla kannatlik ja hooliv.
Kõik kommentaarid