Tungaltera perekonnas on ligikaudu 50 liiki, enamik neist kasvab troopilistel aladel.Tuntumaks liigiks on teraviljadel elav harilik tungaltera (Claviceps purpurea). 2. Tunglatera Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Tungaltera on haigus, mis nakatab põhiliselt rukist. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks.Tungaltera põhjustavad seened nakatavad teravilju oma lendlevate eostega. Nakatunud taimedel arenevad aga teriste asemel mustad söömiskõlbmatud tungalterad. Mustad tungalterad kujutavad endast tugeva kattega ümbritsetud seenehüüfe.Tungalterad valmivad sügisel, kui seenel tuleb üle elada ebasoodne aastaaeg – talv. Vilja koristamisel langeb suur osa tungalteradest maha ning elab seal üle talve. Kevadel vabanevad tungalteradest seene eosed, mis paiskuvad laiali nakatades teravilju taas.Kui viljapõld on nakatunud tungalteraga, ei ole soovitav sellelt põllult pärit vilja süüa.
Harilik tungaltera on seen mis parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad. Tungaltera levib rukkipõldudel, harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsioone, krampe ja gangreeni. Veel 20. sajandil on märgitud mürgituspuhanguid. Kuivatatud teravilja hoiustamisega tungaltera mõju väheneb ja aastaga kaob peaaegu täielikult. Praegu kasutatakse tungaltera ravimite valmistamiseks (sünnitust esile kutsuvad) ja see on ravimtaimede registris.
Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Kasvu soodustavad niisked ilmad. PALJUNEMINE Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad, mis talvituvad. KASVUKOHT Levib rukkipõldudel, harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. KASU tungalterast eraldatud toimeaineid kasutatakse ravimite valmistamisel. Abi on neist sünnitusabis, Parkinsoni tõve, migreeni ja veel mõne tõve puhul. KAHJU Osa tungalteri võib aga sattuda ka koristatud vilja hulka. Kui neid on palju (rohkem kui 1% tungaltera
Lagundajad- tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. Sümbiondid- aitavad taitleda teistel organismidel: Mükoriisa- seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga, samblikud- liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest, parasiidid toituvda teiste arvelt. Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste, majavamm. Seened ja inimesed Inimestele toiduks, tööstuses: Toiduainetööstus pärmid, juustud, loomasööt. Ravimitööstus penitsiliin, tungalterad( alkaloidid ). - Sisaldavad mürgitsut tekitavaid mükotoksiine - Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). - Tekitavad haigusi ( seenehaigus = mükoos ) , nt jalaseened. - Kahjulikud kõrrelistele taimedele. - Kahjustavad puuehitisi (majavamm ) Tunnus Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest Vakuool Plastiidid Tsentrosoom Varusüsivesik Paljutuumsus Rakkude jagunemisvõime Ainevahetustüüp
lagundajatena, ei hoolitse sel viisil mitte ainult enda eest vaid nende poolt lihtsamateks ühenditeks lagundatud toitaineid saavad kasutada ka teised organismid. 19.Seente kahjulikkus - rikuvad toitu (käärimine, hallitamine), tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened, kahjulikud kõrrelistele taimedele, kahjustavad puuehitisi (majasvamm). 20.Seente tähtsus toiduaine tööstuses: pärmid, loomasööt, juustud. 21.Seente tähtsus meditsiinis ja teaduses: penitsiliin, tungalterad. 22. 23.Ökosüsteemis on vaja lagundajaid, et lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. 24.Bakterid on väga olulised aineringes, näiteks surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist (mügarbakterid) jm. 25. Bakterie tähtsus inimeste jaoks: o Toiduainete hapendamine—hapukurk, juust, jogurt, hapupiim.
Nakatumine Tungaltera põhimassi moodustab tihe seeneniitide põimik nn sklerootsium. Tera pinnale arenevad eoskandjad, milledes valmivad seene paljunemiseks vajalikud eosed. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad.ungalterad valmivad sügisel, kui seenel tuleb üle elada ebasoodne aastaaeg talv. Vilja koristamisel langeb suur osa tungalteradest maha ning elab seal üle talve. Kevadel vabanevad tungalteradest seene eosed, mis paiskuvad laiali nakatades teravilju taas. Kui viljapõld on nakatunud tungalteraga, ei ole soovitav sellelt põllult pärit vilja süüa. Tungaltera sisaldab vähesel määral mürgiseid aineid ning muuta ka jahu veidi mürgiseks. Veel 20
Sümbiondid Aitavad talitleda teistel organismidel: · Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga · Samblikud liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. · Parasiidid toituvad teiste arvelt. Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste, majavamm. Seened ja inimesed: · Inimestele toiduks. · Tööstuses: Toiduainetööstus - pärmid, juustud, loomasööt. Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid). Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). TUNNUS SEEN TAIM LOOM Kest + (kitiin) +( tselluloos) -
11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? - Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. - Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). - Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. - Kahjulikud kõrrelistele taimedele. - Kahjustavad puuehitisi (majasvamm). 12. Kuidas seeni kasutatakse? + Inimestele toiteaineks. + Tööstuses: o Toiduainetööstus--pärmid, loomasööt, juustud. o Ravimitööstus--penitsilliin, tungalterad. o Biotehnoloogia. 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? Bakterite suurused jäävad vahemikku 0,1...25 m 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt
Nende hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka sümbirondid 14. Eesti seenevana- Erast Parmasto. 15. Tungaltera- /vikipeediast:(Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritamanektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele)./vihikust: Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad, mis talvituvad. tungaltera abil toodetakse keemilisi ühendeid mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. 16. Musttäphallik- moodustab leiva pinnal spetsiaalsed üfid mis kannavad eoslaid e sporangeume. Sporangeumid on musta värvi ja silmaga nähtavad. 17. Sõnnikuhallik- pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad tugevasti puhetunud rakkude otsas sporangeomid.
Metalli tootmine--mitmeid metalle (nt rauda) saab toota bakterite abiga. Valguliste ensüümide tootmine--neid on vaja toiduaine- (suhkur), tekstiili- (kanga kudumisomaduste parandamiseks vajalikud ensüümid) ja farmaatsiatööstuses (antibiootikumid, vitamiinid, pesupulbrid). Baktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne. 9. Seente kasulikkus inimestele? (2 valdkonda) Toit. Toiduainetööstus toodetakse pärme, loomasööta, juuste. Ravimitööstus toodetakse penitsilliin, tungalterad. Biotehnoloogia. 10. DNA sisaldub taimerakkudel tuumas ja ka organellides, mida nimetatakse kloroplastideks ja mitokondriteks 11. Kirjelda kloroplastide ehitust ja ülesannet Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. Seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga
Kandseened--suguliselt paljunevad seened, kes moodustavad viljakehi. Näiteks pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majasvamm. Seente osa looduses Lagundajad--tagavad aineringe maal. Sübiondid--aitavad talitleda teistel organismidel. Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu. Seened ja inimesed + Inimestele toiteaineks. + Tööstuses: o Toiduainetööstus--pärmid, loomasööt, juustud. o Ravimitööstus--penitsilliin, tungalterad. o Biotehnoloogia. - Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. - Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). - Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. - Kahjulikud kõrrelistele taimedele. - Kahjustavad puuehitisi (majasvamm). 3 BIOLOOGIA TÖÖ 3. Bakterid (suurus, kuju, paljunemine, toitumine, spoorid)
lagundavad surnud organisme ja mitmeid o Mükotoksiine sisaldav seen põhjustab keemilisi ühendeid mürgitust Sümbiondid – aitavad talitleda teistel Kasutamine tööstuses: organismidel Toiduainetööstus - pärmid, juustud, Mükoriisa – seened elavad koos loomasööt, alkohol kõrgema taime juurestikuga Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad Samblikud – liitorganism, mis (alkaloidid) moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest Parasiidid – toituvad teiste arvelt võivad Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine) tekitada haigusi (mükoos). Nt: Tungaltera, kõrrerooste, majavamm Kahjulikud kõrrelistele taimedele Kahjustavad puuehitisi (vamm) Tunnus Loomarak Taimerak Seenerak k k k 1
bioensüüme. Pintselhallikud on hallitus seened, askust pole. Esimene antibiootikum töötati välja pintselhallikutest (penitsiliin). Mürkel, korrel, kogrits: sobivad süüa ainult noortena. Perekond jahukaste: leidub ntx tikrite peal pruuni kattena. Perekond luudik tekitab mügarike põõsalehtedel. Kaseluudik näeb välja nagu varesepesa kase otsas, aga tegelikult on kaseluudik. Pärmseened paljunevad pungumise teel, kui tingimused pole piisavalt head siis eostega. Perekond Tungalterad on ääretult mürgised ning levivad teraviljadel. Kandseened (söögisseened/kübarseened) : iseloomulik viljakehad, paljunevad ainult suguliselt, eosed valmivad keha(raku) väliselt erilistel eoskandadel. Üldjuhul saprotroofid võib olla ka biotroofid nii parasiidis kui sümbioosis. Perekond juurepähkel (kasvavad maa sees, trühvel seentega sarnased kuid nad on mürgised, näeva välja natuke nagu kartulid) ja maatäht(mis on väga haruldane)
· Sümbiondid - aitavad talitleda teistel organismidel: (Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga). · Samblikud - liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. · Parasiidid - toituvad teiste arvelt. Nt Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste , majavamm ja mükoos. 20) Seente tähtsus inimesele (toiduainetetööstus, ravimitööstus). Oska tuua näiteid. · Toiduainetööstus - pärmid, juustud , loomasööt. · Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid) . · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). · Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). 21) Oska võrrelda kloroplasti ja mitokondrit. · Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. · Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees
· Sümbiondid - aitavad talitleda teistel organismidel: (Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga). · Samblikud - liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. · Parasiidid - toituvad teiste arvelt. Nt Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste , majavamm ja mükoos. 20) Seente tähtsus inimesele (toiduainetetööstus, ravimitööstus). Oska tuua näiteid. · Toiduainetööstus - pärmid, juustud , loomasööt. · Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid) . · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). · Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). 21) Oska võrrelda kloroplasti ja mitokondrit. · Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. · Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees
Nimelt suudavad sellised bakterid varustada taimi väga olulise keemilise elemendi – lämmastikuga. Bakterid aitavad suurendada mullaviljakust, muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited huumuseks. 9. Seente kasulikkus (4-5 näidet). Lagundajad - tagavad aineringe maal. Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu. Toiduainetööstus - pärmid, loomasööt, juustud. Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad. Biotehnoloogia. Inimestele toiteaineks 10. Seente kahjulikkus (4-5 näidet). Hallitusseened rikuvad toiduaineid (käärimine, hallitamine), raamatuid jne. Põhjustavad haigusi inimestel, loomadel, taimedel. Kahjustavad puid. Kahjustavad tarbepuitu (majasvamm). Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. 11. Geenitehnoloogia ja meditsiini seos.
Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks. Kevadel arenevad maha kukkunud tungalteral kotteosed, mis peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Nakatunud kõrrelise õis hakkab selle seene toimel eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa peale kokku lennanud kärbsed kannavad pesemata suuga seeneeoseid edasi tervetele õitele. Suve lõpus kasvavad viimastest nakatunud õitest talvituma jäävad tungalterad (sklerootsiumid). Tungaltera esineb kõigil kõrrelistel (sh. teraviljadel). tungaltera on väga mürgine. Tõenäoliselt suur osa Keskaegseid nõiaprotsesse olid tingitud tungalterast ta võib toimida hallutsinogeenselt, aga tungalteraga saastunud vili oli sageli vaesema rahva toit näljast pääsemiseks. Ilmselt põhjustas tungaltera ka keskajal väga kõrget laste suremust. Siiski on Tungaltera tänapäevani asendamatu meditsiinis tema preparaate vajatakse günekoloogias.
koos kõrgema taime loomasööt, alkohol juurestikuga o Ravimitööstus - o Samblikud – liitorganism, mis penitsilliin, tungalterad moodustub seeneniidistikust (alkaloidid) Raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad ja rohevetikatest rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid Parasiidid – toituvad teiste arvelt Rikuvad toitu (käärimine, Ribosoomid on väiksemad ja sisaldavad vähem rRNA ja valgu võivad tekitada haigusi (mükoos)
Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks. Kevadel arenevad maha kukkunud tungalteral kotteosed, mis peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Nakatunud kõrrelise õis hakkab selle seene toimel eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa peale kokku lennanud kärbsed kannavad pesemata suuga seeneeoseid edasi tervetele õitele. Suve lõpus kasvavad viimastest nakatunud õitest talvituma jäävad tungalterad (sklerootsiumid). Tungaltera esineb kõigil kõrrelistel (sh. teraviljadel). tungaltera on väga mürgine. Tõenäoliselt suur osa Keskaegseid nõiaprotsesse olid tingitud tungalterast ta võib toimida hallutsinogeenselt, aga tungalteraga saastunud vili oli sageli vaesema rahva toit näljast pääsemiseks. Ilmselt põhjustas tungaltera ka keskajal väga kõrget laste suremust. Siiski on Tungaltera tänapäevani asendamatu meditsiinis tema preparaate vajatakse günekoloogias.
bakterite tegevus muld elab. Soojas mullas tekib rohkem taimedele kättesaadavaid toitaineid. 5)Umbrohi levitab taimekahjureid ja haigusi. Orasöölane, kelle elutsemine kahjustab taimi, muneb kassitapu ja põldpiimohaka lehtedele. Teraviljakahjurid rootsikärbes, viljasääsk , munevad kõrrelistele umbrohtudele. Paljud kahjurid võivad umbrohtudelt üle minna kultuurtaimedele. Umbrohud soodustavad ka haiguste levikut Kõrrerooste, jahukaste, tungalterad, kõrrelistel teraviljadel kui ka kõrrelistel umbrohtudel. Umbrohi raskendab mullaharimist ja koristustöid. Raskendab kündi ja mulla harimise kvaliteeti, kütust kulub rohkem. Umbrohi põhjustab teravila lamendumist- suured saagi kaod, suureva koristuskulud , kombainid ummistuvad, puhastamiskulud on suuremad, tööjõudu läheb rohkem jne.. .Rukki terade hulgas võib olla rukkiluhtet,see muudab leiva kvaliteeti, Halveneb maitse jne.... Umbrohud võivad muuta saagi ka mürgiseks.
annaabi.ee 
