(mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside (nt seedimisrefleks) ja kaitsereflekside (nt aevastamisrefleks) keskused. Tagaaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Vaheajus paikneb koorealune tundlikkuskeskus, seega saadetakse kogu informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi. Otsaaju katvas ajukoores toimub kõrgem närvitalitlus. Ajukoores on 4 sagarat: otsimikusagar (seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrollimisega), kiirusagar (seotud naha- ja lihastundlikusega), oimusagar (seotud kuulmisega), kuklasagar (seotud nägemisega). Ajukoor jaotatakse ka väljadeks: Motoorsed väljad käsklused lähevad lihastesse.
tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum. VAHEAJU: Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. KESKAJU: Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks. Ka optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused siin (nt pea pööramine ootamatu heli/valguse korral). VÄIKEAJU: Kooskõlastab erinevaid liigutusi. Kujunevad liigutusvilumused
PEAAJU ASUB KOLJUÕÕNES; OSAD: PIKLIKAJU (REFLEKTOORNE TEGEVUS; VÕRKMOODUSTISE ÜLESANDED: TOIMIB KAS AKTIVEERIVALT VÕI PÄRSSIVALT NÄRVISÜSTEEMILE; OSALEB UNE- JA ÄRKVELOLEKU REGULATSIOONIS), TAGAAJU (REFLEKTOORNE TEGEVUS; NÄRVIIMPULSSIDE ÜLEKANNE), VÄIKEAJU (KOORDINEERIB LIIGUTUSI; HOIAB KEHA TASAKAALUS), KESKAJU (AUTOMAATSETE LIIGUTUSTE KESKUS; ORIENTEERUMISREFLEKSIDE KESKUSED); VAHEAJU (KOOREALUNE TUNDLIKKUSKESKUS; NÄÄRMETE TÖÖ; NAUDINGUD; HÜPOTALAMUS: KONTROLLIB SISENÕRESÜSTEEMI JA AUTONOOMSET NÄRVISÜSTEEMI); OTSAJU (VÕIMALDAB KÕRGEMAL NÄRVITALITLUSEL TEKKIDA). AJUKOOR KÕRGEM NÄRVITALITLUS E. TEADVUSE, MÕTLEMISE, AISTINGUTE JA TAJUDE, MÄLU JA ÕPPIMISEGA SEOTUD PROTSESSID. AJUSAGARAD OTSMIKUSAGAR: LIIGUTUSTE PLANEERIMINE, TEOSTAMINE, KONTROLLIMINE; OIMUSAGAR: KUULMINE; KIIRUSAGAR: NAHA- JA LIHASTUNDLIKKUS; KUKLASAGAR: NÄGEMINE
– aktiveerimine vs pärssimine, une- ja ärkveloleku regulatsioon. Selle talitusest oleneb suuraju poolkerade aktiivsus. Peaaju piirkonnad 2. Tagaaju – koosneb ajusillast ja väikeajust. Reflektoorne tegevus ning närviimpulsside ülekanne (ajusild), liigutuste koordineerimine ning tasakaal (väikeaju). 3. Keskaju – sensoorsete signaalide ümbersuunamine (orienteerumisrefleks), automaatsed liigutused, valu tajumine Peaaju piirkonnad 4. Vaheaju – peaaju koorealuse tundlikkuskeskus – peaaegu kogu sensoorse info saatmine ajukoorde, hüpotalamus – kontrollib sisenõresüsteemi (ajuripats), autonoomset närvisüsteemi, emotsioone, seksuaalsust, mõnu valu ja stressi. Aju limbiline süsteem – hõlmab nii kesk- kui vaheaju ja jõuab ajukoorde. Emotsioonid, mõtlemine, õppimine ja motivatsioon! Peaaju piirkonnad 5. Suuraju – kaks ajupoolkera, mida ühendab mõhnkeha. Poolkerasid katab suurajukoor, mis on närvisüsteemi kõrgeim osa, kus toimub kõrgem
2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. On seotud kõrgema närvitalitlusega, teadvus ja mõtlemine. 3. Refleksid. • Tingimatud refleksid-on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid(neelamine, hingamine, aevastamine jne). • Tingitud refleksid-kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu
Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3
KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju ühendab kehas toimuvat peaajuga ja vastutab reflekside eest. Peaajul on 5 osa. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust lähtuv võrkmoodustis reguleerib und ja ärkvelolekut. Tagaajus toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. Keskajus asuvad automaatsete liigutuste ja orienteerumisreflekside keskused. Vaheajus paiknevad muu hulgas koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus. Limbiline süsteem, aju funktsionaalne osa, reguleerib emotsionaalset käitumist. Otsaju on seotud kõrgema närvi talitlusega. Ajukoores eristatakse 4 sagarat -- otsmiku-, kiiru-, oimu-ja kuklasagar -- ning 3 liiki välju: motoorsed, sensoorsed ja assotsiatiivsed väljad. Aju töö on reflektoorne. Refleks on KNS-i vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele.
tagaaju Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks. Ka optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused siin (nt pea pööramine ootamatu heli/valguse korral). keskaju vaheaju Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. otsaju Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute,
1. talamus e tundekühm 2. metatalamus e 2 paari põlvikkehasid 3. hüpotalamus e tundekühmude alune 49. nimeta vaheaju 3 tähtsamat koostisosa? anat lk 198 piirkond Talamus on tundlikkuskeskus, mille kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info 50. mis on vaheaju erinevate koostisosade ülesandeks? ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ja autonoomset NS (ainevahetus, keha sisetemp, janu- NS slaid 49; anat lk 198-199 ja näljatunnet), samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. 51. kuhu saadetakse edasi talamusse saabunud
tagaaju Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks. keskaju Ka optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused siin (nt pea pööramine ootamatu heli/valguse korral). Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. vaheaju Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kõrgeim osa,
Tagaaju: Koosneb ajusillast ja väikeajust. Ajusilla ülesandeks on reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. Väikeaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks. Samuti on siin optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused (nt pea pööramine ootamatu heli/valguse korral). Vaheajul on mitu osa. tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Limbiline süsteem. Ei eristu omaette aju osana. Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks
ja närviimpulsside ülekanne. Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks. Ka optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused siin (nt pea pööramine ootamatu heli/valguse korral). keskaju vaheaju Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. otsaju Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute,
annaabi.ee 
