Barokk kunsti- ja muusikastiil portugali keeles: ebakorrapärane, lopergune pärl 16 sajandi lõpp.18. sajandi I pool Muusikas tähtis inimlik, maine aspekt, õpetus inimese tundeseisundist Afektiõpetus "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv
Tekkis 17.saj Roomas 6.Sonaat- ansamblile loodud teos (instrumendid) 7.Tempereeritud klaviir(häälestus)- Uus häälestussüsteem,mis kuj 18saj I poolel. 12-tooniline helisüsteem(12 võrdset pooltooni ühes oktavis)jaotatud võrdseteks pooltoonideks.( Klaviir ehk klaverikoondis on muusikas üks partituuri erivorme, orkestriteose transkriptsioon klaverile.) 8.Courante-3-osaline süidi tants 9.Klaviirimuusika- barokiajal klahvpillidele kirjutatud muusika 10.Afetiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist 11.Monoodia- stiil,mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, kaasas harmooniaseade 12.Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl,millele ehitataksesaateharmoonia 13.Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal-ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite-ja kujutav kunst 14.Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile, orkestrile. Seda antakse edasi lavastusteta. Tekkis 1600.a Roomas. ,,Hinge ja keha etendus" 15.Concerto grosso- suur kontsert (hästi palju pille
Vana-Kreeka tekstile muusika kirjutamine.Sõna ühendamine muusikaga +vaatemäng + kunst. Siit sündis ka ooperi idee. Seal tegutses ka Ottavio Rinuccini. *Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne",mida etendati 1597a Firenzes. bel canto-ilus laul,laulustiil,mis kujunes itaalias. Primadonna-esimene naine, tähtsaim naissolist. Kastraat- kohitsetud mees opera seria- tõsine ooper opera buffa- koomiline ooper intermeedium- vahemäng Afektiõpetus- ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundist. Mõjud: tunnete väljendamine kunstis sai väga tähtsaks. Monoodia- stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Ooperi kujunemine-lavateos,mis ühendab endas muusika,näitemängu,kujutava kunsti ,sõnakunsti,luule,proosa,arhitektuuri. Tunnused-orkestri saade,solistide olulisus, kaunistused,koori ja orkestri numbrid.Ooper kujunes eelkõige Ferenzes,kus kujunes haritlastering CAMERATA.Seal uuriti vanakreeka luulet ja draamat.Vincenzo Galilei oli esimene kes püüdis
18saj sai nimest pilkenimi. Barokk jaguneb 3 perioodiks: varane periood (1590-1600), keskmine periood (1630-1680) ja hiline periood (1680-1740). MUUSIKA Barokk muusika on pärit Itaaliast. Muusikas kasutatakse rohkelt kaunistusi. Suhtutakse vabamalt polüfoonia rangetese reeglitesse, hakati jälgima tekstikujundite jäljendamist muusikas. Tähtsamaks sai inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundist (afektiõpetus). ,,Muusika eesmärk oli rõõmu valmistada" Baroki periood on suur murrang muusika arengus (kiire muusika zanrite areng, instrumeltaal muusika tähtsuse kasv, muutus kompositsiooni tehnikas). Tekkis varasema polüfoonia asemele monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmoonia saade. Uus monoodiline stiil tõi kaasa soololaulu ja instrumentaalse soolo. Tekkis kontsertstiil muusikas. Pikkad
Võetakse kokku räägitu põhi-idee või kõneleja tunded pikema repliigi või vestluse lõpus. See võimaldab vestluse sisu tihendada ja korrastada. Kasutatakse: · vestluse struktureerimiseks pikema repliigi lõpul; · kui kuulaja hakkab järge kaotama, millest on jõutud rääkida; Mõned näited. · "Kui teie poolt räägitu kokku võtta..." · "Kui see, mis te rääkisite, ühte lausesse võtta..." Rääkija tunnete peegeldamine on oma arusaamise väljendamine rääkija tundeseisundist ja selle intensiivsusest Mõned näited: · Teid vaadates jääb mulje, et olete erutatud/ vihane/ kurb/ üllatunud/ hirmul · Mulle näib, et te tunnete end veidi ... · Te nähtavasti tunnete end ... · Te paistate olevat veidi/ väga/ kohutavalt/ täiesti... Rääkija tundeid peegeldatakse, kui rääkija... · ...emotsioonid mõjutavad sündmuste käiku · ...sõnad on vastuolus tema mitteverbaalse käitumisega · ...on valmis oma teadvustamata tundeid analüüsima
Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis( pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. zanrite kujunemine. Ühtsest barokkstiilist oli raske rääkida. Muusikas sai tähtsaks inimlikkus, maine elu. Seda väljendas kooslus afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist. Kõik, mis puudutas barokilikku muusikat, kajastas ajaloolisi sündmusi ja kaasaegset elu. Uue stiili tekkimine Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600-nda aasta paiku. Tekivad uued zanrid. 3 kõige tähtsamat: ooper, vokaalne ja instrumentaalne soolomuusika, orkestrimuusika. Tähtis koht uue stiili kujunemisel 16. sajandi lõpus oli Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute ühinguil, mis kandis nime ,,Firenze Camerata". Kuulsamaid inimesi nende seas oli Vinsenso Galilei
· sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust · kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse 8 avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011) 9 KOKKUVÕTE
arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. * tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust. * kokkuvõttev ümbersõnastamine tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse. (Antsov, 2005) 3. PSEUDOKUULAMINE Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest saada kas
arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust · kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: · Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... · Te arvate siis, et ... · Mulle näib, et Te tunnete
kui tundeid, samuti hiljutisi ütlusi kasutades ning võttes kokku arutatud küsimusi (kasulik konfliktsituatsioonides ning olukordades, kus on probleemilahenduse vajadus või näib rääkija olevat teema kohta kõik ära öelnud). Oluline on, et peale ümbersõnastamist tuleb teha paus, et anda jutujärg agressiivsele kliendile. Ümbersõnastamine võimaldab kontrollida arusaamist ning väljendada hoolivust. Tunnete peegeldamine- oma arusaamise väljendamine rääkija tundeseisundist ja selle tugevusest: -See teeb sind... (kurvaks.) -Sa oled ise ka... (õnnetu). Peab peegeldama rääkija tundeid aktsepteerival moel: -Ma olen sinuga Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimustes, kui rääkija küsib otse: Mida sina minu olukorras teeksid? Peaks vastama: -Kuidas sa ise näed probleemi lahendamist? Tunnete ümbersõnastamine -tagasi peegeldatakse väljendatud tunne -Ma saan aru, et sa oled väga vihane..,, väga pahane..,solvunud...
kindel, kas oletus on õige. Ümber sõnastatud väide kutsub vähema tõenäosusega esile vastuseisu. Küsimus nõuab vastust. Kui küsida sõnumi tähenduse kohta küsimuse vormis, siis võib see klienti tähenduse mõistmisest kaugemale juhtida. Kliendi tähelepanu on küsimusel ja ta võib hakata mõtlema, kas ta tõesti tunneb või peaks nii tundma, nagu ta end väljendas. Peegeldamine kasutatakse siis, kui soovitakse väljendada oma arusaamist teise tundeseisundist, täpsustada sõnumi emotsionaalset tagapõhja. Oluline on leida umbes sama intensiivsusega tundmust väljendav sõna. Vältida emotsiooni võimendamist või vähendamist. Kokkuvõtmine - võetakse kokku mitu sõnumit või ühe sõnumi erinevad osad nii räägitu põhisisust kui rääkija tunnetest. Kokkuvõtte tegemine annab võimaluse öeldut süstematiseerida ja tekkinud arusaamatusi ja/või vääritimõistmist korrigeerida. Näited: "Seniräägitust jääb pinnale..
· sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust · kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded. KUIDAS KUULAMISOSKUST TREENIDA USA psühholoogid soovitavad kaaluda järgmisi momente: 1. Ära lase emotsioonidel ja retoorikavõtteil endale ülemäära mõjuda. 2. Õpi lugema ridade vahelt ja mõistma vihjeid. 3. Püüa mõista öeldu tuuma. Kui sind huvitab rääkija siirus või asjatundlikkus,
arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust · kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et HEA KUULAJA MEELESPEA 1
sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et HEA KUULAJA MEELESPEA 1
aega maha võtta, ilma vaitolemata Aktiivse kuulamise põhitehnikad on 1) ümbersõnastamine kuulaja annab oma sõnadega rääkijale tagasi tema sõnumi põhisisu. Hea ümbersõnastus kokkuvõtlik ning keskendub asja tuumale. Kasutada võib lausealguseid: o kui ma sinust õigesti aru sain.. o ma saan sinust aru nii, et.... o sa arvad, et ... 2) tunnete peegeldamine annab rääkijale tunde, et teda on mõistetud. See on oma arusaamise väljendamine rääkija tundeseisundist ja selle intensiivsusest. Tunnete tasandil rääkimine aitab üleliigsetel tunnetel ,,ära voolata" ja rääkija vajadus irratsionaalselt käituda kahaneb. Kasutada võib lausealguseid: o sa tunned end.... o sa oled (nt. vihane, õnnetu, rõõmus), sa (nt. muretsed, kurvastad, igatsed) KUULAMINE SEE ON MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT KUULMINE 12 Tudeng Kas eksam on raske? Õppejõud ,,Sa oled eksamil läbisaamise pärast mures" Millal aktiivsest kuulamisest hoiduda?
annaabi.ee 
