Siia sobiksid näitena ka väga hästi Eesti poolt võidetud olümpiamedalid pärast viimast sajandivahetust. Tänu nendele suurtele saavutustele teatakse kogu maailmas meie väikest Eestit tugeva spordiriigina. Tuleb tõdeda, et ilma rahaliste toetusteta ei saavuta ükski sportlane tänapäeva professionaalses spordis vähimatki edu. Kuna nüüdisaegne ühiskond on üles ehitatud valdavalt omakasupüüdmise peale, toimib see nii ka spordis . Peamisteks tuluallikateks on atleetidele sponsorid, kes maksavad neile suuri summasid, et nad eksponeeriksid teatavat firmamärki. Eriti levinud on see autospordis, kus osalevad väga paljud sponsorid ning seetõttu on ringluses ka suured summad. Tänu sellele on masinad värvikirevad erinevate sponsorite siltidest ja logodest. Tekib paratamatult küsimus: kas sellel kõigel on siis tõesti mõtet? Sellele küsimusele oskavad vastust anda vaid sponsoreerivad firmad, lihtrahvale seda infot ei avaldata
Ajas on sportlase staatus ja saatus muutunud. Tippsportlaseks saamine on väga raske katsumus. Selleks tuleb läbida aastaid treeninguid ning oskuste ja kogemuste pagas peab olema hiiglaslik. Tuleb tõdeda, et ilma rahaliste toetusteta ei saavuta ükski sportlane tänapäeva professionaalses spordis vähimatki edu. Kuna nüüdisaegne ühiskond on üles ehitatud valdavalt omakasupüüdmise peale, toimib see nii ka spordis. Peamisteks tuluallikateks atleetidele on sponsorid, kes maksavad neile suuri summasid, et nad eksponeeriksid teatavat firmamärki. Äriettevõtte investeeringul sporti on ettevõttest sõltumatult omad riskid (sportlase ebaõnnestumine, aga ka võimalikud dopinguskandaalid jms), kuid riski pöördvõrdelisuse tõttu tulususega võib võit olla palju suurem kui mõne muu turundustegevuse puhul. Sponsorlepingud on levinud näiteks ookeanitaguses profikorvpalliliigas NBA
valitsustevaheliseks c) Peale Lissaboni lepingute Euroopa Liidus valitsustevahelist koostööd enam ei viljeta d) Lissaboni lepinguga kaovad ära sammaste nimetused, ent kõik sensed valitsustevahelise koostöö valdkonnad jäävad alles. 6. Missugune alljärgnev väide EL eelarve kohta on korrektne a) EL iga-aastase eelarve vastuvõtmiseks on vajalike liikmesriikide poliitiline kokkulepe b) EL eelarve tuluallikateks on liikmesriikide erinevat tüüpi osamaksed c) EL eelarvest saavad rohkem raha need liikmesriigid, kes sinna ka rohkem panustavad 7. Missugune alljärgnev tolliliidu teooriast tulenev väide tänase EL ühise majandusruumi kohta on korrektne a) Tolliliidu loomisega kaasnevad positiivne kaubandust loov efekt ja negatiivne ümbersuunav efekt, kusjuures kaubandust loov efekt üldjuhul kaalub üles ümbersuunava efekti
koolihariduse kindlustamine; hoolitsemine in-te eest, kes ise toime ei tule) Turukonkurentsi kaitse ja soodustamine. Valitsuse ülesandeks on tagada võimalus tegutseda võrdse konkurentsi tingimustes. Samuti valitsus ühiskonnastab osa sektoreid, võttes need oma kontrolli alla, et tagada nende oluliste ettevõtete toimimine kogu ühiskonna vajadustest lähtudes (Nt raudteed, elektrijaamad jm) 20. Kuidas kujunevad avaliku sektori tulud (mis on võimalikud tuluallikad)? Peamisteks tuluallikateks on mitmesugused maksud. Eesti riigieelarve kõige suuremateks tuluallikateks on • Käibemaks • Sotsiaalmaks • Aktsiisimaksud Lisaks on veel füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks. Ja mittemaksulised tulud – koosnevad peamiselt riigi poolt osutatud teenuste/kaupade müügitulust, peamiselt välisorganisatsioonidelt laekunud toetustest ning valitsussektori varadelt teenitud tuludelt (omanikutulu, renditulu jm) 21
Eesti riigis jagunevad maksud riigimaksudeks (aktsiisid (tubakatoodetele, alkoholile, pakendile, kütusele ja mootorsõidukitele), tulumaks (nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele), hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks) ja kohalikeks maksudeks (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). Riigieelarvetuludest moodustab ca 92% maksutulud, seega on need peamisteks tuluallikateks. Selleks, et tagada süsteemi stabiilsus, peab suurendama veelgi maksuhaldurite töö efektiivsust ja maksude kogumisele tehtavaid kulutusi. Seadusandluse Euroopa Liiduga ühtlustamine toob vaadeldaval alal kaasa suurema tähelepanu kaudsetele maksudele ja eriti aktsiisimaksudele. See toob kaasa põhimõttelisi ja lihtsustavaid muudatusi maksukogumisel: spetsiaalsete ladude loomine aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade jaoks, vastava seadusandluse vastuvõtmise ja rakendamise
nisu ja muud põllumajandustooted, tekstiil, kemikaalid, naftatooted. Kasvatatakse ka viinamarju ja puuvilla. Samuti on suurenenud Kreeka veinitööstuse eksport. Levinuimad imporditavad tooted on toiduained ning keemia- ja masinatööstuse tooted, samuti kütused. Väliskaubanduse puudujääki tasakaalustatakse teenuste ekspordiga, eelkõige saadava tuluga turismilt ja laevandusest. Need kaks valdkonda ongi riigi peamisteks tuluallikateks. Enamus saartel elavatest kreeklastest on hõivatud turismiga. Kreeka sisemajanduse kogutoodangust moodustab teenustesektor 71,9%, tööstus 24,5% ja põllumajandus 3,6% (2007 seisuga). Teenustesektor on kõige suurem ja kiiremini kasvav sektor Kreeka majanduses turism, pangandus, laevandus. Turismisektor annab 16% Kreeka sisemajanduse kogutoodangust ja selles on hõivatud 18% tööjõust. 2007. aastal külastas Kreekat üle 16,3 miljonit välisturisti
Fiskaalpoliitika järjekindlus on siirderiikide stabiilsuse üheks olulisemaks näitajaks. Taasiseseisvumisest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mis eeldab piiratud kulutamist ja kulutuste tasakaalustamist tuludega ning samuti piiratud ulatuses laenamist. Teatavasti on valitsussektori tulude peamiseks allikaks maksud. Eestis on viimastel aastatel maksukoormus püsinud stabiilselt 36-37% piires (Tanzi, Tsibouris, 2000). Nagu tabeli 1 andmetest näha, on suurimateks tuluallikateks sotsiaalmaks, käibemaks ja üksikisiku tulumaks. Sotsiaalmaksu osakaal tulude struktuuris on vähenenud ning kui võrrelda Eestis kehtivat 33% suurust sotsiaalmaksumäära Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiva maksumääraga, siis võib seda pidada pigem madalaks kui kõrgeks (K. Kerem, 1998) Tabel 1 Üldvalitsuse tulude struktuur (% kogutulust)
eestis RAUAAEG 500 eKr-1200 pKr Vanem rauaaeg 500 eKr-450 pKr Rooma rauaaeg 1pKr-450 pKr- rooma riigist pärit esemeid on palju, rooma riigi hiilguse, õitsengu ja languse aeg Keskmine rauaaeg 450-800 pKr •rahvasterändeperiood, eestlasi eriti ei puuduta •eelviikingiaeg 700-800 pKr, Salme muinaslaevad •Kindlustatud asulad, sest rändajate eest oli vaja Noorem rauaaeg 800-1200 pKr •viikingiaeg 800-1050- Skandinaavia päritolu meresõitjad-tuluallikateks rüüsteretked •viikingid Venemaal- varjaagid- arvatavasti alus Vene riigile Hiline rauaaeg 1050-1200 pKr 3. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 13. sajandi alguses oli Eestis 45 kihelkonda 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 4 väikemaakonda/kihelkonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Väiga, Jogentagana Eestlaste suhted 7.-11. sajandil naabritega- •Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head
Eksporditakse ka rafineeritud kütust, peamiselt Balkani riikidesse. 2007.aastal andis tööstuskaupade eksport 9,8 miljardit, rafineeritud kütus 2 miljardit ning toidukaubad 1,5 miljardit eurot. Levinuimad imporditavad tooted on toiduained ning keemia- ja masinatööstuse tooted, samuti kütused. Väliskaubanduse puudujääki tasakaalustatakse teenuste ekspordiga, eelkõige saadava tuluga turismilt ja laevandusest. Need kaks valdkonda ongi riigi peamisteks tuluallikateks. Enamus saartel elavatest kreeklastest on hõivatud turismiga. (8) 15 Kaubavahetus Eesti-Kreeka kaubavahetus on viimasel kümnendil olnud stabiilne, kuid tagasihoidlik. Viimaste aastate kaubavahetuskäive on olnud Eesti jaoks positiivne. 2007. aastal oli Kreeka kogukäibelt Eesti 39. kaubanduspartner osatähtsusega 0,1%. (8) Eesti-Kreeka kaubavahetus aastatel 1997- 2007 (miljonit Eesti krooni)
riigid ülejäänud ajal tagama eelarve ülejäägi või äärmisel juhul tasakaalu. Eelarveülejäägi saavutamine võib siin tõsiseks probleemiks saada. (Timpmann 2000, lk 425) Vaatamata senini astutud sammudele fiskaalpoliitika koordineerimise vallas on EL liikmesriigid säilitanud üsna suure fiskaalpoliitilise anatoomia. Lisaks erinevustele üldvalitsuse eelarve tuludes on EL liiklusmärkides erinev ka tulude struktuur. EL riikide tähtsaimateks tuluallikateks on üksikisiku tulumaks ja sotsiaalmaksud (mõlemad keskmiselt 23 % riigi kogutulust) ning VAT (16 %). Eestis on suurimateks tuluallikatseks sotsiaalmaks, VAT ja üksikisiku tulumaks. (Timpmann 2000, lk 427) Tarbimise maksustamist peetakse majanduspoliitiliselt õigemaks kui mitmeid tootmisega seotud makse ja tulu otsest maksustamist, et säilitada majanduslikud stiimulid tootmise arenguks ja suuremate sissetulekute teenimiseks. Ka Eesti
Suurimaks puiduvarujaks Eestis on RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus), mis haldab riigile kuuluvaid metsi. Hetkel kuulub riigile 37 % metsadest). RMK suurima tegevusvaldkonna - metsamajanduse - ülesandeks on riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine aga ka metsa ja puidu müük. Hetkel on Eestis 66 metskonda (üheksakümnendate alguses oli Eestis aga üle 200 metskonna).. Metsamajanduse olulisteks töödeks ja tuluallikateks on erinevad raied ja nende käigus saadava puidu müük. RMK metsamajanduslik tegevus lähtub eesmärgist teha töid vastavalt säästliku metsanduse põhimõtetele. Kasvava metsa ja raietest saadud materjali müük moodustas 2001. aastal 93% RMK käibest. Kasvavat metsa müüdi 2001. aastal 0,6 miljonit tihumeetrit keskmise hinnaga 164 krooni/tm, ümarmaterjale 2 miljonit tihumeetrit keskmise hinnaga 373 krooni/tm. 2000. aastal andsid metsa- ja puidutööstus ligikaudu 7% SKP-st
annaabi.ee 
