Araabia maade vastasseis Iisraeliga Palestiina Vabastusorganisatsioon e PVO (1964) Eesmärk: Iisraeli asendamine Palestiinaga Vahendid: terrorirünnakud Palestiina rahva esindaja Kuuepäevane sõda Toimumisaeg: 5.12. juuni 1967 Konflikti osapooled: Süüria, Egiptus ning Jordaania Iisrael Tulemused: Iisraeli okupatsiooni alla langesid mitmed alad (Siinai ps, Jordani jõe läänekallas, Gaza sektor) Rahu jäi sõlmimata Väikeseulatuslikud tulevahetused jätkusid Jom kippur Aeg: 6.24. oktoober 1973 Usupüha e lepituspäev Pooled: Egiptus ja Süüria Iisrael Esialgselt edukad araablased (Suessi kanal, lennuväed) Hiljem Iisrael vastupealetungile (Niiluse delta, Siinai ps) Sõjategevuse lõpp ÜRO nõudmistel, vaherahu Sõja tagajärjed Araabia maade ja lääneriikide suhted halvenesid. Naftaembargo Iisraeli toetajatele 4x naftahinna tõus Tulemuseks läänemaailma
katkestasid enamlased, otsustati Eesti iseseisvus välja kuulutada revolutsiooni teel. Jõuti otsusele, et kõige parem hetk saada võim enda kätte, on hetk mil enamlased põgenevad ja sakslased saabuvad. Sakslaste pealetund algas 18.veebruar 1918, kes lõid enamlased Eestist välja. 21.veebruar otsustati, et rahvale tuleb ette lugeda iseseisvusmanifest, kuna aga Päästekomitee katse ebaõnnestus, tegi seda rahvas ise. 24. Veebruar puhkesid väiksed tulevahetused enamlaste ja rahvuslaste vahel, mis suudeti rahvuslaste poolt kontrolli alla saada. Samal õhtul pääses Päästekomitee liikuma ja moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitus, peaministriks sai Konstatin Päts.
september, millal Saksa väejuhatus teatas eestlasti alanud taandumisest. Sellel päeval määras Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mida juhtis Otto Tief. Pealinna enda käes hoidmiseks kasutati juhuslikke sõdureid, kes parasjagu Tallinnas viibisid ja mitmel pool võimu enda kätte haarama hakkasid. 20.septembril heisati Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp, mis tekitas suurt vaimustust, aga mida Saksa väejuhatus mässuks pidas. Mitmes linnaosas puhkesid tulevahetused, pärast mida otsustas 21.septembril valitsus Eestist lahkuda, et võidelda iseseisvuse eest eksiilis. Pärastlõunal lahkus ka enamik valitsusliikmeid Tallinnast peale peaministri ja tema lähimate kaastööliste.Õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad ning järgmisel hommikul saabusid ka Vene tankid. Valitsuse Rootsi pääsemise mõte kukkus läbi ning enamik ministreid arreteeriti ning saadeti vangilaagrisse, sõjaväe ülemjuhataja Maide hukati.
Iseseisvumine. Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918 a. Venelased põgenesid kuna olid sakslaste peatamiseks nõrgad. Kahe nädalaga olis enamlased Eestist välja löödud . 19. Veebruaril loodi Päästekomitee ( Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik). 21. Veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (" Manifest kõigile Eestimaa rahvastele") . 23. Veebrual loeti Manifest Pärnu Endla teatri rõdul ette. 24. Veebruar Tallinnas tekkisid väikesed tulevahetused. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus ( Peaminister oli Konstantin Päts). 25.veebruar loeti Tallinnas Manifest ette. Saksa okupatsioon. 3. märtsil Brest-Litovkis sõlimitud leping jättis Eestimaa Saksamaale. Ajutise Valitsuse ja maanõukogu tegevust ei sallitud : · Rahvusväeosad saadeti laiali · Poliitiline tegevus keelustati · Trükisõna allutati tsensuurile · Demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega
hea vs. paha, vooruslikus vs. kurjus, valge kauboi müts vs. must kauboi müts, uued tulijad vs. pärismaalased ( kujutatakse kui metsikuid indiaanlasi), inimkond vs. loodus jne. Tavaliselt kohtab vesterni kangelane endale vastandlikku tegelast, oma kurja peegelpilti, kelle ta peab hävitama. Tüüpiliste vesterni elementide hulka kuuluvad ka relvad ja tulistamine, vägivald ja tapmine, hobused, rongi-, panga- ja relvastatud röövimised, tulevahetused ja vastasseisud, lindpriid ja šerifid, kõrtsikaklused, „search and destroy“ süžeed jne. Vesterni kangelased on tavaliselt kohalikud ohvitserid, rantšo pidajad, sõjaväelased, kauboid, territooriumi valvavad šerifid või lihtsalt osavad laskurid. Harilikud on tegemist meestega, kes on ausad ja põhimõttekindlad – nad on julged, peavad lugu moraalist, sitked, soliidsed ja iseseisvad. Vesterni kangelane suudab seista kurjuse vastu täiesti üksi, kuna tal on head füüsilised
· 22.september siseneb punaarmee Tallinnasse, järgneb mandri Eesti okupeerimine, sakslaste väed taanduvad · Samal ajal püüab Eesti noorem elanikkond tuginedes Atlandi Hatale iseseisvust taastada · 18. September tekkis ainulaadne võimalus iseseisvuse taastamiseks, kui sakslaste väed taandusid, venelased tungisid peale (sakslased ei tahtnud midagi iseseisvast Eestist kuulda) · 20. September heisati Pika-Hermani torni Eesti lipp, mida saksa väed pidasid mässuks ---toimusid tulevahetused, Eesti väeüksused võtsid Tallinnas strateegilised objektid oma kontrolli alla · 21. September lahkusid Tallinnast valitsusliikmed, et riiki eksiilist riiki edasi juhtida, järgmisel päeval sisenesid punaarmee tankid Tallinna · Valitsusliikmete plaan Rootsi põgeneda kukkus aga läbi ja nad arreteeriti ---- Eesti kaotas II maailmasõjas ligi veerandi oma elanikkonnast ~ 280 000 inimest Hävitati paljud suurlinnad Tartu, Narva, Tallinn. Katse iseseisvust taastada luhtus
sunnitud loovutama territooriumi kus elas 12 % riigi elanikkonnast. Esialgu püüdsid London ja Pariis Hitlerit keelitada, et ta pealetungi Poolas katkestaks, kui see ei õnnestunud, kuulutasid nad 3. septembril 1939 Saksamaale sõja. Paraku aga sellega nende sammud esialgu piirdusid, pealetungi Saksamaale läänest Prn ja Srb ei alustanud. Vaenuarmeed istusid vastastikku kindlustustes- liitlased Magonot' ja sakslased Siegfriedi liinil-ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, tekkinud tulevahetused polnud tõsised. 10 mail lõpetas Sks selle, ja tungis lisaks Pr ja Briti ühendvägedele kallale ka erapooletule Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile (Luksemburg okupeeriti kohe, Holland kapituleerus 15 mail. Belgia 28 mail) 1939 a. mais sõlmis Itaalia Sks Teraspakti, milles mõlemad riigid kohustusid üksteist sõjategevuses aitama. 10. juunil 1940 kuulutas Itaalia Prn sõja. Samal päeval jättis Prn valitsus oma pelinna maha. Kogu Prn rinne varises kokku 12. juuniks. 14. juunil jõudsid
et kanda Punaarmee tääkidel revolutsioon läände. Punaarmeesse kuulus umbes miljon võitlejat, kes olid jagatud 14 operatiivarmeeks. Neist 12 000 meest suuunati Eesti peale. Nõukogude Venemaa poole hoidsid ka punakütid Lätist, Soomest ja Eestist, mis tegi eestlaste olukorra veelgi keerulisemaks. 20. November 1918 jõuab Konstantin Päts vangilaagrist tagasi Tallinna ning võtab vastu otsuse minna punaste vastu Vabadussõtta. Toimuvad ägedad tulevahetused, kuid lõpuks vaenlase väed taganevad, kuid enne lahkumist õhivad Narva viivad sillad. 29. novembril vallutasid punased Narva ning seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille juhatajaks sai Jaan Anvelt. Eesti üks edukamaid ja osavamaid mehi, Julius Kuperjanov moodustab enda partisaniüksuse, mille keskuseks saab Puurmanni mõis. Mehi liitub siit ja sealt ning moodustub mitu üksust, mis üheskoos tegutsedes jätavad suurearvulise üksuse mulje
21. veebruaril 1918 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. ,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", põhiautoriteks Juhan Kukk, Ferdinand Peterson. Pätsi ja Vilmsi püüe samal päeval Haapsalus manifesti avalikult ette lugeda ebaõnnestus. Manifestist valmistati koopiad, need saadeti maakonnalinnadesse laiali. Esimesena luges manifesti ette Hugo Kuusner Pärnus 23. veebruaril. Päev hiljem tehti seda Viljandis. 24. veebruaril puhkesid mitmel pool tulevahetused enamlaste ja rahvuslaste vahel. 24. veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. See koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks sai Jüri Vilms. Samal ajal trükiti iseseisvusmanifesti. Eksemplarid kleebiti tänavanurkadele ja kuulutustulpadele. 25. veebruari hommikul lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti teenistusi, aktuseid. Keskpäeval korraldati sõjaväeparaad, loeti ette iseseisvusmanifest.
Järgmisel päeval ebaõnnestus ka sõit Tartusse. Siis valmistati manifestist koopiad ja saadeti maakonnalinnadesse laiali, et see esimesele võimalusel ette lugeda. Selline võimalus avanes Pärnus 23.veebruaril. Endla teatri juures loeti suurele rahvahulgale ette iseseisvusmanifest, päev hiljem tehti sama ka Viljandis. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24.veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele, et põgeneda Petrogradi. Puhkesid tulevahetused enamlaste ja rahvuslaste vahel. Samal õhtul, 24.veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus Riigipangas. Peaministriks sai Konstatin Päts. Samal ajal trükiti Tallinnas iseseisvusmanifesti, mille valminud eksemplarid kleebiti kohe tänavanurkadele ja kuulutustulpadele. 25.veebruari hommik oli Tallinnas pidulik: majadel lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumala- teenistusi ja kooliaktusi. Keskpäeval korraldati sõjaväeparaad
president, kes inimõigusi rikkudes kommuniste võimust eemal hoidis. Jaanuarist augustini 1968 ,,Praha kevad" Tsehhoslovakkia katse muuta jäika kommunistlikku reziimi liberaalsemaks. VLO sekkus ja tankide abil vahetati Tsehhoslovakkia valitsus välja. Järgnes ka nn. Breznevi doktriin, millega NSV Liit teatas, et surub maha igasuguse katse muuta sotsialismi läänelikumaks demokraatiaks ja kapitalismiks. Märtsis 1969 algasid NSV Liidu ja Hiina piiril tulevahetused. Septembris 1969 tuli Liibüas sõjaväelise riigipöördega võimule 27-aastane Muammar al-Gaddafi, kellest sai NSV Liidu liitlane. Oktoobris 1970 sai Tsiili presidendiks marksistist poliitik Salvador Allende. Oktoobris 1971 sai Hiina Rahvavabariik ÜRO liikmeks Taiwani asemel. See oli USA-Hiina suhete paranemise tulemus. Veebruaris 1972 külastas USA president Nixon Hiinat. Mais 1972 esimene USA-NSVLi lepe relvastuse piiramiseks (SALT - Strategic Arms Limitation Talks leping).
lõpuks on Poola vastupanu murtud. 28. septembril sõlmivad Saksamaa ja NSVL piiri- ja sõpruslepingu. Viimase lisaprotokolliga lisandub Leedu NSVLi mõjusfääri. Sõpruslepingu suhtes oli juba ette teada, et see on üksteisevahelise sõja edasilükkamine, millega saaks Esimesel paaril päeval üritatakse Saksamaad sõjast loobuma panna. 3. septembril kuulutavad nii London kui Pariis Saksamaale sõja, kuid ei tee midagi. Toimub propagandasõda ja mõned väikesed tulevahetused. Ollakse Magnio ja Siegfriedi liinil. Kutsutakse Sitzkriegiks istumissõjaks ja ka kummaliseks sõjaks. Lääne tegevusetus annab Hitlerile aega pealetungiks valmistumiseks, aga pole nüüdki kiiret. 1940. aasta aprillis tungib Hitler kallale Taanile ja Norrale, kes olid end neutraalseks kuulutanud Hitler väitis, et ta kaitseb neid Suurbritannia eest. Mõlemad riigid langevad kiirelt ja okupeeritakse. Rootsi on ainus, kes suudab neutraliteeti säilitada. Kummalise istumissõja lõpp
23. veebruaril kell kaheksa õhtul luges Maanõukogu luge Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti teksti Endla teatri juurde kogunenud rahvahulgale ette. Päev hiljem jõuti sama teha ka Viljandis. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24. veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele, et põgeneda Petrogradi. Varahommikul ilmusid tänavaile rahvusmeelsete sõjaväelaste, miilitsameeste ja koolipoiste relvastatud patrullid. Mitmel pool puhkesid väiksemad tulevahetused enamlaste ja rahvuslaste vahel. Järk-järgult läks suurem osa linnast rahvuslike jõudude kontrolli alla. Pärastlõunal sõitsid Päästekomitee liikmed oma salakorterist kesklinna, kus iseseisvuslaste keskuseks oli kujunenud Riigipanga hoone. Veel samal, 24. veebruari õhtul moodustati seal Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms.
annaabi.ee 
