2. Tuletised väljendavad üldist seost millegagi, ka mingisse valdkonda kuulumist. füüsika+line, adendi+line, loomingu+line -lik 1. Sarnasust märkivate tuletiste moodustamine. süüdlas+lik, orja+lik, mats+lik NB! runnel+lik, nipernaadi+lik, hemingwaylik 2. us- ja kond-liitelise tuletusaluse korral kasutatakse harilikult lik-liidet. noorus+lik, piirkond+lik Kui tuletusalus koosneb 2 sõnast, kirj. need tuletises kokku! Paksupõhjaline pott, saja-aastane raamat, truusüdamlik poolehoid Kui tuletusalus koosneb rohkem kui 2 sõnast, siis kirj. need ka tuletises lahku. Sada viiskümmend lehekülge saja viiekümne leheküljeline raamat kaks ja pool kilo kahe ja poole kilone pakk Nimisõnatuletus. tegevus: -mine (istumine), -us (karistus), -e (karje), -k (püük) Pealt vaatama pealtvaatamine ära minema äraminemine kodust ära minemine Tegevusnimed kirj
Nimest moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli dehlilane, Muhu muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock rostocklane 3. moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli dehlilane, Muhu muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock rostocklane 3. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri mustamerelane. 5. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri mustamerelane. 5. Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb ia liite ees harilikult välja
-ndus -lik+us = likkus 3.Isikunimetused : sööma sööja 4.Eset, looma, taime või muud sellist märkivad tuletised 5.Rühma ja kogu märkivad tuletise 6.Naissugu väljendavad tuletised 7.Suhtumist ja väiksuse mõõdet väjendavad tuletised -lane liide 1.Nimest moodustatud tuletised: Dehli = dehlilane, Muhu = muhulane 2.Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises: Rostock = rostocklane, Taiwan = taiwanlane Võib kasutada ka ülakoma : Bordeaux = bordeaux'lane 3.Sidekriipsuga nimest moodustatud üks sõna : Kohtla-Järve = kohtlajärvelane 4.Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna: Must meri = mustamerelane 5.Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb -ia liite us harilikult välja. See ei kehti ühesilbiliste ees olevate sõnadega: Bulgaaria = bulgaarlane, kuid : Sambia = sambialane
f (x) f '(x) · g (x) - g '(x) · f (x) Murru tuletis on murd mille nimetajaks on g (x) [ g (x) ] ² eelmise nimetaja ruut, lugejas on lugeja tuletis korda nimetaja miinus nimetaja tuletis korda lugeja. a · f (x) a · f '(x) Kui kontstant on korrutatud iksi avaldisega siis tuletises on sama konstant korrutatud iksi avaldise tuletisega.
Ortograafia Suur ja väike algustäht Pärisnimetuletised: 1. Väikese algustähega 2. Ilma ülakomata Sagedasemad liited on lik, lane, lus, ism , ist Koidula koidulalik ludiakoidulik Vilde vildelik Hollywood hollywoodilik Mittenimelises tuletises võib kasutada sidekriipsu James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1
paikneb alati esimeses eelduses ehk suuremas eelduses. Reeglid: 1) Süllogismis on 3 otsustust. 2) Süllogismis on 3 terminit. Nt. Kõik hiired armastavad juustu. Hiir on sõna. (4terminit) Kõik suured inimesed on raskekaalulised. Makedoonia Alexander oli suur inimene.(4 terminit) Igas süllogismis on 3 terminit. Selles süllogismis on 3 terminit. (2 terminit) 3) Keskmine termin peab ühes eelduses olema täismahus. 4) Termin mis on eelduses täismahus(piiritlemata mahus) peab seda olema ka tuletises. 1) Kahes eitavast eeldusest ei saa tuletist. Nt. Ükski kellel polnud kutset nimetatud üritusele ei saanud sellest osa. Ühelgi meist ei olnud kutset nimetatud üritusele. Tuletis: Ükski meist ei saanud osaleda nimetatud üritusel. 2) Kui üks eeldus on eitav on tuletis eitav. 3) Kahest osalisest eelduses ei saa tuletis. 4) Kui üks eeldus on osaline, siis on tuletis osaline. Süllogismi figuuri reeglid: MaP SaM I figuur AAA EAE AII EIE 1. Reegel
nimisõnatuletis, verbituletis jne. Tuletis võib olla samast v teisest sõnaliigist kui alussõna. Tähendus põhineb tavaliselt alussõna tähendusel. Alussõna + liide = derivatiivne tähendus. Nt.: saare-stik, lõpe-ta-ma jne. 23. TULETUSLIIDE on eesti keeles tüüpiliselt sufiks e järelliide, mis liitub sõnatüvele ja moodustab sellega koos uue lekseemi. Paikneb sõnavormis enne muutetunnuseid. Liide moodustab tavaliselt ühe kindla sõnaliigi sõnu. Tuletises võib olla üks v mitu liidet. Teineteisele järgnevad liited moodustavad liitliite, aga võivad mõnikord sulada kokku uueks iseseisvaks liitevariandiks, mis liitub otse lihttüvele SULANDLIIDE. Sellised on nt nda, -stu, -tle liited. Teistes sõnavormides peale verbi esineb harvem, käändsõnadel nt. lanna ja stus liide. 24. ALUSSÕNAKS nim seda lekseemi, millest tuletis on moodustatud ja mille tüvi moodustab osa tuletise tüvest, nt mägi mäe-stik
Suurtähelühendite, numbrite ja märkide käänamisel. nt. NATO-ga, 264-st. Tavaliselt lahku kirjutatavate sõnade ühendamiseks mõtte selguse huvides. nt. Norra Atlandi-uurijad, Venemaa Euroopa-osa. Mõnedes rahvapärastes liitnimisõnades, mille eesosa on nimi. nt. Liisa-tädi, Kuuse-onu. Sõnade ad hoc sidumisel ahelliitsõnaks. nt. aega-küll-meeleolu, keelan-käsin-juhtimine. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletises nende loetavuse huvides. nt. bernard-kangrolik romaan. Mõttekriips Mõttekriips pannakse: Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette. nt. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga - selline peabki üks ülemus olema. Rindlauses osalause esiletõstuks. nt. Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni - keegi ei saanud selle eest tänugi. Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke. nt
Eesti keele palatalisatsioon on fonemaatiline, s.t eristab tähendust Minimaalpaarid palk - palga, palgi; sulg - sulu, sule; kann - kannu, kanni; jutt - juti, jutu Palataliseeruvad t, l, n, s järgneva i ja j-i mõjul (nali, padja, koti, kassid) Palatalisatsiooni esineb tihti: hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama; e- tüvedes, nt sõl´m, sõl´g; reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a; Sõnatüvi määrab tuletises peenenduse, nt lus´takas, püs´takas, rul´lakas, sün´dmatu, kõnek rulluma, helkur, kõnnak jt Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa); Lõuna- Eesti palataliseerunud 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! 1) dissimilatsioon üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või
kõik lõvid (M) söövad rohtu - I eeldus kõik lehmad on lõvid - II eeldus ----- kõik lehmad söövad rohtu - tuletis S P S - väiksem termin P - suurem termin M - terminus medius (vahendaja) Reeglid: 1. Süllogismis on kolm otsustus. 2. Süllogismis on kolm terminit. 3. M+ a P- M- ; P- S+ a M- S+ a M- ----------- -------------- S+ a P- ? 4. Termin mis on eelduses täismahus (piiritlemata mahus) peaksid olema ka tuletises. Lühem variant: termini maht ei muutu. M+a P- S+e M+ -------- S+e P- 5. Kahest eitavast eeldusest ei saa tuletist Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T 6. Kui üks eeldus on eitav on tuletis eitav. 7. Kahest osalisest otsustusest ei saa tuletist. 8. Kui üks eeldus on osaline, on tuletis osaline Süllogismi moodus
10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on Leiame seose nende koordinaatide vahel, eeldusel, et aeg kulgeb ühteviisi mõlemas taustsüsteemis st . Aega ...
Siinkohal ei tasu unustada, et ülemine rada tähistab lihtsalt seda x väärtust, kus lõppeb see lõik, kus funktsiooni f(x) uurime. TÕESTUS Kuna me tahame tõestada võrdust '(x) = f(x), siis oleks vast hea avaldada definitsiooni järgi '(x): ( x + x ) - ( x ) lim '(x) = x 0 x Integraali ülemine rada omab x lisamisel seega väärtuse (x+x) . Samas muutus x võrra see lõik, mille piires uurime integreeritavat funktsiooni f(x). Üritame tuletises selle murrujoonepealse avaldise ka integraalkujul kirja panna. Tasa ja targu, avaldame muudu integraalkujul: x x+ x a a Et (x) = f(t) dt , siis (x+x) = f(t) dt x+ x x a a ja seega (x+x) - (x) = f(t) dt - f(t) dt
Eesti keele palatalisatsioon on fonemaatiline, s.t eristab tähendust Minimaalpaarid palk palga, palgi; sulg sulu, sule; kann kannu, kanni; jutt juti, jutu Palataliseeruvad t, l, n, s järgneva i ja j-i mõjul (nali, padja, koti, kassid) Palatalisatsiooni esineb tihti hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama e-tüvedes, nt sõl´m, sõl´g reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a Sõnatüvi määrab tuletises peenenduse, nt lus´takas, püs´takas, rul´lakas, sün´dmatu, kõnek rulluma, helkur, kõnnak jt Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa) Lõuna-Eesti palataliseerunud i i Epenteetiline palatalisatsioon: Mulgis laits `laps', saartel ka ss : kassi, ko tt : koti, paet : paadi, koel : kooli, roes : roosi 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid
1 Väite muutmise kujutamine Venni diagrammide abil. Iga kujundi all on kõigepealt esitud originaalväide ning vahetult selle all muudetud väide. Joonis kinnitab, et väite muutmine ei muuda väite diagrammi. Muutub vaid väite väljendamise viis, ent väite poolt väljendatu sisuliselt ei muutu. #L 2. Väite ümberpööramine (conversion). Vahetatakse omavahel väite subjekt ja predikaat kui mõistete nimetused. Termin, mis eelduses oli subjekti kui loogilise lauseliikme positsioonis, asetub tuletises predikaadi kui loogilise lauseliikme positsiooni ja see termin, mis oli eelduses predikaadi positsioonis, asetub tuletises subjekti kui loogilise lauseliikme positsiooni. Säilib nii väite kvaliteet (jaatus või eitus) kui ka kvantiteet (osaline või üldine väide). Loogika esimese põhireegli – samasuse seaduse – täitmiseks peame terminite tähistamise puhul allpool arvestama, et me tähistame termineid kui mõisteväljendeid. Me ei tohi tähistust
Iga kujundi all on kõigepealt esitud originaalväide ning vahetult selle all muudetud väide. Joonis kinnitab, et väite muutmine ei muuda väite diagrammi. Muutub vaid väite väljendamise viis, ent väite poolt väljendatu sisuliselt ei muutu. #L 2. Väite ümberpööramine (conversion). Vahetatakse omavahel väite subjekt ja predikaat kui mõistete nimetused. Termin, mis eelduses oli subjekti kui loogilise lauseliikme positsioonis, asetub tuletises predikaadi kui loogilise lauseliikme positsiooni ja see termin, mis oli eelduses predikaadi positsioonis, asetub tuletises subjekti kui loogilise lauseliikme positsiooni. Säilib nii väite kvaliteet (jaatus või eitus) kui ka kvantiteet (osaline või üldine väide). Loogika esimese põhireegli samasuse seaduse täitmiseks peame terminite tähistamise puhul allpool arvestama, et me tähistame termineid kui mõisteväljendeid. Me ei tohi tähistust
annaabi.ee 
