Haigust põhjustab tuberkuloosibakter Mycbacterium tuberculosis. Tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. Kopsutberkuloosi põdemisel kahjustab bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude ning seetõttu tekivad haigussümptomid. Teistest elunditest kahjustuvad tuberuloosi korral sagedamini luud, liigesed ja neerud. Sellist tuberkuloosi nimetatakse kopsuväliseks tuberkuloosiks. Eristatakse tuberkuloosi nakatumist ja haigestumist. Tuberkuloosi nakatumise korral on inimese organismis haigustekitajad, kuid need pole aktiivsed. Tuberkuloosi nakatunud inimesel ei ole haigussümptomeid ning ta ei levita tuberkuloosibaktereid. Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu. Kui kopsu- või kõrituberkuloosi põdev inimene köhib või aevastab, paiskub õhku suur hulk tuberkuloosibaktereid sisaldavaid süljepiisku. Kui terve inimene hingab sisse haigustekitajaid sisaldavaid piisku, võib ta nakatuda tuberkuloosi. Suurim ...
TUBERKULOOS Hanna-Liis Karp Carolin Väin 11.a Mis on tuberkuloos? • Tuberkuloos on nakkushaigus • Tuntakse ka tiisikuse nime all • Haiguse tekitajaks on tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis Mycobacterium tuberculosis Kopsutuberkuloos • Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud • Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude • Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha Kuidas tuberkuloos levib? • Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu • Mida suurem on kokkupuude haigega seda suurem on võimalus ise nakatuda
TUBERKULOOS Hanna-Liis Karp Carolin Väin 11.a Mis on tuberkuloos? • Tuberkuloos on nakkushaigus • Tuntakse ka tiisikuse nime all • Haiguse tekitajaks on tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis Mycobacterium tuberculosis Kopsutuberkuloos • Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud • Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude • Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha Kuidas tuberkuloos levib? • Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu • Mida suurem on kokkupuude haigega seda suurem on võimalus ise nakatuda
TUBERKULOOS on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. See on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. See võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. 10%-l juhtudest kaebused puuduvad ning tuberkuloos leitakse juhuslikult tervisekontrolli käigus tehtava röntgenpildi abil või positiivse tuberkuliintestiga. HAIGESTUMINE Bakterit leidub kõikjal maailmas. Bakterid satuvad haige köhides või aevastades õhku ning kanduvad selle kaudu edasi. Et seda nakkust saada, peate haigega kaua koos viibima. See ei kandu edasi esemete, nagu näiteks voodipesu või riietega. Haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Ligi kaks miljonit inimest sureb aastas tuberkuloosi. SÜMPTOMID Tuberkuloosi on kahte tüüpi. Esimene, latentne tuberkuloosinakkus, mis kulgeb haigusnähtudeta. Ainult 10 protsendil nakatunutest tekivad tuberkuloosi nähud, kuid võivad teistele haigust edasi anda. Ainuke ...
elusolendi organismi hingamise kaudu. Tooge välja patogeensete mikroobide osa õhus (tuntumad liigid ja nende poolt põhjustatud haigused.) Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks tuulerõuged, tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid. Olulisim invasiivne haigusetekitaja on Aspergillus Fumigatus, mis põhjustab tähtsaimat infektsiooni aspergilloosi. Tuberkuloos on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. Difteeria on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphteriae.
bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning kinnitub seejärel soole mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritamaenterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol. Koolera ravis on esmatähtis elektrolüütide vähesuse likvideerimine spetsiaalsete toitesegudega. Tuberkuloos Tuberkuloos on krooniline nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter. See on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. See võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. Bakterit leidub kõikjal maailmas. Bakterid satuvad haige köhides või aevastades õhku ning kanduvad selle kaudu edasi. Haige peab läbima kuuekuulise ravikuuri. Oluline on ravikuur lõpuni teha, kuna tuberkuloos muutub ravimite suhtes resistentseks ja inimene haigestub uuesti. Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi. Leepra
Esimesest eluaastast hakatakse ravima, sest haigus võib tabada ka imikut. Veelgi enam, osa haigustest, mille vastu vaktsineeritakse, võivad kulgeda eriti raskelt just imikueas. Näiteks rohkem kui pooled b-tüübi hemofiilusbakteri poolt põhjustatud rasketest haigusjuhtudest on esinenud alla üheaastastel lastel, samuti on läkaköha kulg kõige raskem imikueas. Imiku- ja väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik. Tuberkuloosibakter võib imikul ja väikelapsel põhjustada väga raskekujulise ajukelmepõletiku. Internetifoorumites ja blogides on juba ammu pead tõstnud isehakanud jutlustajad, kes ilma meditsiiniliste teadmisteta mahitavad kaaskondlasi nii endid kui oma lapsi vaktsineerimistest hoiduma. Põhjus on lihtne: nad kahtlevad, kardavad, näevad ajutistes kõrvalmõjudes suuremat kolli kui võimalikes püsivates tüsistustes ega ole pealegi veendunud, et vaktsiinid üldse midagi ära hoiavad
viljakusega, antiensüümide tootmisega (sooleussid) Peremees tõrjeviisidega (linnud liivavannidega, suslikud pujude söömisega) On ka ruumi, pesa- ja transpordiparasiidid. Ektoparasiidid parasiit toitub või eluneb peremehe keha pinnal (peatäi, voodilutikas). Endoparasiididparasiit elutseb peremehe kehas (limuksolge, tuberkuloosibakter inimeses, bakteriofaag bakteris). o antibioos, organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B - 0 0 0 (B eritab A-le ohtlikke aineid)
Meetodid: 1. mikroskoopia vanim, väga kiire, odav. Paljude patogeenide puhul annab väga hea tulemuse. Valgusmikroskoobid on odavad. Puudused: eeldab väga hea mikroskoopia kogemust; pole väga tundlik meetod; sõltub transpordist; 2. isoleerimine/kultuurimeetod plussiks on spetsiifilisus. Miinused: mikroob ei tohi transpordi käigus enne kultuuri panemist ära surra; võib siiski osutuda mittespetsiifiliseks (söötmetest sõltuv); aeganõudev (tuberkuloosibakter kasvab 1,5 2 kuud); nõuab samastamist (kasvatame üles, peame veel kinnitama, et on see bakter DNA hübridisatsiooniga); inimest on juba ravima hakatud ja alles siis võetakse proov kasv on pärsitud juba; saastamine transpordil. 3. Biotestid 1. rakukultuur kliiniline proov, millega neid rakke nakatame. Kõige tuntum on klamüüdia diagnostika. Rakukultuuris kasvatatud organism ei tohi olla transpordil või ravi tõttu surnud. 2
nakatatakse verega ka terveid loomi · Robert Koch avastas, et nakatajaks pole mitte veri, vaid bakterid(1876), näitas, et bakterid võivad spoore moodustada. ,,haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid" · Koch tegi bakterioloogiast teaduse · 1882. indentifitseeritakse tuberkuloosibakter e Kochi kepike, siis koolera · Kochi postulaadid o Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; o Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; o Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; o Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema
surma. Huvitav Inimese naha ühel ruutsentimeetril võib olla üle 2 miljoni bakteri, kellest enamik on organismile kahjutud või isegi vajalikud. Nad takistavad kahjulike bakterite elama asumist nahale. Uuringud on näidanud, et enamikul inimestel on paremal käel tavaliselt rohkem baktereid kui vasakul. --- 72 Inimest tõvestavaid baktereid on palju Bakterid võivad inimest kahjustada mitmel viisil, osa neist tungib kudedesse ja hävitab rakke (nt tuberkuloosibakter), osa eritab toksiine (nt difteeriabakter). Baktertoksiinid on väga tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme. On selliseid baktereid, kelle elutegevuse tulemusel erituvad toksiinid ümbritsevasse keskkonda, ja neid, kellest toksiinid vabanevad alles bakteriraku lagunemisel. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja), toidu ja joogiga (düsenteeria tekitaja), läbi vigastatud naha
Endla Reintam, 2008/2009 41 tootmisega (sooleussid), peremees tõrjeviisidega (linnud liivavannidega, suslikud pujude söömisega). On ka ruumi, pesa- ja transpordiparasiidid. Ektoparasiidid parasiit toitub või eluneb peremehe keha pinnal (peatäi, voodilutikas). Endoparasiidid parasiit elutseb peremehe kehas (liimuksolge, tuberkuloosibakter inimeses, bakteriofaag bakteris). Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). Sümbioos, mutualism mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi
annaabi.ee 
