Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TÜ aine "Tööstusomand" loengud-seminarid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaubamärk, tööstusomand8, direktiiv, taotlus, lahend, funktsionaalsus, patendid9, kaasuses, kriteerium, ainuõigus, opel, kaubamärgid, teenusepakkuja, patendiamet, asjas, vist, ulatuse, keela, kujutatav, jaanuarist, märkimisväärse, tööstusdisain, banaani, anta, kohtumised, kodutööd, pptx, failis, satuks, oskaks, goodwill, sümbolinakasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse). AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise. AutÕS § 13 lg 1 üldreegel - Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest + loetelu õigustest, mida autor võib lubada ja keelata. Erand: AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud (teose vaba kasutamine) AutÕS § 132 sätestab täiendavad õigused seoses arvutiprogrammidega: Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS seaduse §-s 13 nimetatud
kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse). AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise. AutÕS § 13 lg 1 üldreegel - Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest + loetelu õigustest, mida autor võib lubada ja keelata. Erand: AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud (teose vaba kasutamine) AutÕS § 132 sätestab täiendavad õigused seoses arvutiprogrammidega: Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS seaduse §-s 13 nimetatud
kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse). AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise. AutÕS § 13 lg 1 üldreegel - Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest + loetelu õigustest, mida autor võib lubada ja keelata. Erand: AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud (teose vaba kasutamine) AutÕS § 132 sätestab täiendavad õigused seoses arvutiprogrammidega: Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS seaduse §-s 13 nimetatud
Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis 9
7. Registreerimata, registreeritud, üldtuntud kaubamärgi poolt tagatava õiguskaitse võrdlus (erinevused).................................................................................................................................8 8. Kaubamärkide liigitus (kujutise järgi).................................................................................... 8 9. Kaubamärgi absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud...............................10 10. Kaubamärgiomaniku ainuõigus (kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuvad toimingud)....12 11. Kaubamärgi õiguskaitse taotlemise võimalused (siseriiklik, EÜ, rahvusvaheline taotlus) 12 12. Kaubamärgiomaniku võimalikud nõuded ainuõigust rikkunud isiku vastu. Vastuhagi.....13 13. Tööstusdisainilahenduse mõiste..........................................................................................15 14. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kriteeriumid..............................................................15
4) mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega; 5) mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt; 27. Kaubamärkide suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud järgnevate punktide osas?(essee küsimus) 1) Identsed tähised ja identsed kaubad? ● õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on idente varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks. 2) Sarnased tähised ja sarnased kaubad? õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on
ei saa siiski mingil juhul garanteerida. Seetõttu on kehtestatud teatud piirangud senioriteedi vaidlustamise osas (nt kaubamärgi puhul 5 aastat, pahauskse taotluse puhul aga piiramatult). iii. Õiguse vaidlustatavus, kui see on omandatud pahauskselt (heausksuse põhimõte) Heausksust eeldatakse. See kehtib nii taotleja/õiguse omaja suhtes kui ka muude isikute suhtes. Isik, kes väidab, et taotlus on esitatud või õigus omandatud pahauskselt, peab seda tõendama. See tähendab ka seda, et paljude objektiliikide puhul ei teosta registripidaja kontrolli. Muude isikute õiguste kaitse: Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne teise isiku poolt samale leiutisele registreerimistaotluse esitamist, tehes seda heauskselt ja registreerimistaotluse esitanud isikust sõltumatult, võib jätkata leiutise kasutamist, säilitades kasutamise üldiseloomu endisena
a) Seos tsiviilõigusega (vt. TsÜS kohaldatavus juriidiliste isikute osas; lepingutele kohaldatavad sätted (asutamine on tehing)) b) Seos tööõigusega (vt. Juhtorgani liikmete suhte piiritlemine töösuhtest; juhataja saab olla töölepingu alusel tööl, kui ka juhatuse liikmena käsunduslepingu alusel tööl: tööülesanded ei tohiks kattuda; Töölepingu seadus §7) c) Seos rahvusvahelise eraõigusega (vt RVEÕS § 14-17; Euroopa Liidu direktiiv piiriülese ühinemise kohta) Asukoha ja inkorporatsiooniteooria eristamine. Eestis kombineeritud variant. Eesti on juriidiliste isikute kultusega maa (võrreldes näiteks Saksamaaga, kus on palju rohkem üksikuid kaupmehi; Saksamaa maksusüsteem eelistab isikliku vastutusega tegutsevaid ettevõtteid; Eesti süsteem eelistab juriidilisi isikuid, kellel on palju vabamad käed) Ettevõtluskeeldu tahetakse lisada Karistusseadustikku üheks alapunktiks. ´37: AS + OÜ 230
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
