Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad. 2) Klassikaline periood Suurejooneliselt hoonestati akropol ning ehitati Pireuse sadam. Ateena julgeoleku kindlustamiseks ehitati Pikad müürid (ca 6 km), mille vahel oleks vajadusel kaitset võinud leida kogu linnriigi elanikkond. Müürid olid 4 meetrit kõrged ja 5 meetrit paksud. Linnade ebaregulaarne plaaniskeem asendus tasapisi korrapärase plaaniskeemiga. Linn oli funktsionaalselt hästi tsoneeritud: kesklinnas paiknes enamus templeid, neid ümbritsesid eramajade kvartalid. Linna tänavad olid 4-5 meetri laiused ning sillutatud 3) Hellenismi ajastu - Kuigi hellenism tõi kaasa ainult ajutise edu, soodustasid alguses saavutatud majanduslikud ja kultuurilised edusammud tema kiiret levikut. Kaubalis- rahaliste suhete laienemine soodustas teedeehitust ning uute kaubanduskeskuste rajamist uute linnade näol. Hellenismi ajal oli polis minetanud oma tähtsuse. Akropolid
Klassikalises linnas olid kõik antiiklinnale omased komponendid: jumalate templite asukoht akropol, turuplats agoraa seda ümbritsevate ametiasutustega, teatrid, harjutusväljakud, staadionid ning kitsaste tänavate ääres umbseintega kvartalid. Hilisklassitsislik linn: linna tänavad 4-5 meetri laiused ning sillutatud, kesklinnas paiknesid enamus templeid, neid ümbritsesid elurajoonid, mida jaotati 85x35 m suurusteks kvartaliteks, neist igaüks omakorda 17x17 m kruntideks. Selliselt tsoneeritud linn sai eeskujuks hellenistlikele linnadele. Hellenistliku perioodi linnad erinesid eelmistest järgmiselt: ● polis minetas oma tähtsuse (demokraatliku institutsiooni asemel riiki hakkas valitsema üks persoon) ● linnades tekkis ühiskondlik hierarhia ● akropolid muutusid valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned ● akropol oli kui linna dominant, ligipääsmatu
puutumatuna. Lisaks Endla looduskaitsealale paikneb Jõgeva vallas Mustallika Looduskaitseala. Mustallika loodukaitseala on moodustatud 1992.a. Mustallika soo kaitseala baasil. Looduskaitseala pindala on 49,3 hektarit, sellest eramaad 31,5 hektarit ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad 17,8 hektarit. Kaitseala eesmärgiks on liigirikka allikalise madalsoo, seda ümbritsevate metsakoosluste ning väärtuslike poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. Kaitseala on tsoneeritud tervikuna üheks sihtkaitsevööndiks. (OÜ ALKRANEL, JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2013-2025, 2012, lk 14) 4. Tööstus Jõgeva alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Kokku oli Jõgeva alevikus ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud elanike, asutuste ja ettevõtete reoveeteke 2011. aastal ligikaudu 7888 m3
18. Modernistliku linnakäsitluse põhiseisukohad (lähtekohad) o Kubismi ruumikäsitlus maastikus vabalt paiknevad hooned. o Tony Garnier'i nn avatud linn funktsioonide eraldumine. o Sotsiaalsed utopistid lahknemine ajaloolisest nn "kodanlikust" linnast. o Massitransport autodega ühendamaks erinevaid funktsionaalseid linnaosi kokku võimaldades ellu viia funktsionaalselt tsoneeritud linna ideed. o Diferentseeritud (hierarhiline ja eraldatud liikleja gruppidega) tänavate-teede süsteem nn Radburn'i-printsiibid tõi kaasa suure transpordivajaduse kasvu. 19. Funktsionaalse tsoneerimise põhimõte ja peamised maakasutustüübid (neli) modernistlikus linnas. Funktsionalistide uus mudel koosnes tsoneeritud antiruumist, kus paiknesid vaba paigutusega hooned ja nn diferentseeritud liikluse süsteem.
27. Maakasutustüübid: elamine, töötamine, puhkamine, transport. 28. Eri liiklusvahendid on üksteisest eraldatud. Seetõttu peetakse liiklussüsteemi keskkonnasõbralikuks, sest eksisteerivad nt autovabad elurajoonid. Süsteem tekitab palju liiklust ja hooldustöid tänavatele/teedele. Reostust tekitav. 29. Peale igasuguste asutuste rajamiseks vajaliku elanike arvukuse kontrollarvude väljaselgitamist, sai rajada funktsionaalselt tsoneeritud elamupiirkondi vastavalt elanike miinimum-numbritele ja minimeerida nn elurajoonile ,,võõraid tegevusi". Ideed arendati edasi prognooside tegemiseni tulevikus vajalike teenuste või nt autode arvukuse kohta, mida kasutati linna edasise arengu planeerimiseks. 30. Modernism kasutas autosid, lahendamaks lokaalseid keskkonnaprobleeme tehaste juures. Pikad veokid, liigendbussid ei sobinud ajaloolise tänavaarhitektuuriga linnaosades. Autost on
Kujunduses on elemente, mida leidub juba aastatuhendeid paljude made arhitektuuripärandis (rõhutatud pikitelg, ehitusmahtude järgnevus, astmelisus, monumentaalsed trepid, kaaristud, klassikaline poolringi kujuline amfiteater). Põhiplaan on selge ja puhas; selle keskmeks on 4800 istekohaga amfiteatrikujuline universaalsaal. Kaarja tagaseina ülestõstmisel liitub see fuajee, garderoobi ja esinduslike trepistikega, moodustades liigendatud hiigelruumi merele avaneva vaatega. Hoone on tsoneeritud vastavalt otstarbele. Esinejate ja administratsiooni ruumid paiknevad kahel korrusel ning on eraldi kasutatavad. Paraadse katuseterassi- hajumisväljaku all paikneb 300 vaatekohaga jäähall. Kompleksis asuvad veel kohvik, tantsu- ja keeglisaalid. Peasaalis on spetsiaalsed lavaseadmed, laes akustilised ekraanid ning prozektorid. Amfiteatri välisperimeetri kohal rõdul on kabiinid ajakirjanikele ja tõlkidele, helistuudiod ning tehnoruumid.
3)ämblikuvõrdulaadne klaas + *Castel Orgeval 1905 - krohv, metall, klaas *Castel Beranger 1894-98 - omapäraselt jaotatud osadeks, ekterjöör traditsionaalne, interjööris on rohkem juugendit näha Tony Garnier - "Tööstuslinn" tuleviku linnad toetuvad tööstusele. Sotsialistlik linn, kus puudusid kindlustused ja eraomand, kirikud, kasarmud, politsejaoskond ja kohtumaja; see oli linn, kus kohu täisehitamata pind oli avalik pargiala. Cite Industrielle 1904/1917 Tsoneeritud ülesehitus (ennetas moderniste) Mitmekesine hoonestus (normid) Kaasaegsed ehitusmeetodid vs sotsialistlik Arkaadia Hoonetüpoloogiate konkreetsed vormid, innovatiivsus (sh konstruktiivsed juhised) 4. loeng Eesti tsaariaeg 1868. kaotati orjus, inimesed said hakata ringi liikuma. Palgatöö tuli. Pärnu postimees, venestumine. VABRIKUASULAD - tööstus hakkas jõudsalt kasvama, tekkisid tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa).
sublitoraal, mis ulatub mõõnavee alumisest piirist põhjataimestiku leviku alumise piirini (eo)litoraal, mis jääb tõusuvee ülemisest piirist kuni mõõnavee alumise piirini (seal saavad eksisteerida mitmeks tunniks kuivale jäämist taluvad organismid) avatud vööndid, kivise põhjaga ja lainetusele avatud (seal saavad olla organismid, kes vee survele suudavad vastu panna ja kinnituda) Veesammas on kogu oma ulatuses tugevasti tsoneeritud ehk veesammas jagatakse ülevalt alla: kuni 200m piisavalt päiksevalgust, et primaarid saaksid fotosünteesida epipelagiaalne ehk eufootiline tsoon (Ookeanis 100-200m ja rannikuala 1-50m erinevad madalamatest kihtidest tugevasti) 1000m allpool praktiliselt sellist valgust ei ole, mida me saaks hoomata (afootiline tsoon) Nende vahele jääb düsfootiline tsoon Stratifikatsioon ehk kihistumine temperatuuri järgi. Mida sügavamad on kihid, seda stabiilsemad nad on.
kvartalite kujundamiseks kasutati seal Sitte põhimõtteid. Modernism – esimese keskkonnakriisi lahendus Põhiseisukohad o Kubismi ruumikäsitlus – maastikus vabalt paiknevad hooned. o Tony Garnier’i nn avatud linn – funktsioonide eraldumine. o Sotsiaalsed utopistid – lahknemine ajaloolisest nn “kodanlikust” linnast o Massitransport autodega ühendamaks erinevaid funktsionaalseid linnaosi kokku – võimaldades ellu viia funktsionaalselt tsoneeritud linna ideed. o Diferentseeritud (hierarhiline ja eraldatud liikleja gruppidega) tänavate-teede süsteem nn Radburn’i-printsiibid – tõi kaasa suure transpordivajaduse kasvu Modernismi ruumikäsitlus • Üksikhoone peab olema fookuses, mitte linnaruum. Objektid peavad olema vaadeldavad igast küljest – linnaruum tuleb lõhkuda hoonete vaadeldavuse saavutamiseks • Tulemuseks vabapaigutusega hooned – nn vabaplaneering kus hooned ei paikne tänavajoonel
avastamistsooniks, kus on lubatud rohkem kui mujal - ka see võib olla üks vandalismi vähendav võte. Vabatahtlikud kokkulepped: Näiteks Saksamaal kolmel Baieri järvel (Starnberger See, Ammersee, Chiemsee) on kasutajate ühenduste ja kaitseala administratsiooni vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe veespordialade haldamise kohta (purjetamine, surfamine, parvetamine (paddling), kanuutamine), mille kohaselt on veealad tsoneeritud, et kaitsta madala veega alasid lindude elupaikadena. Seatud on veespordialade harrastamise ajutised keelud (1-st novembrist kuni 31-se märtsini). Kasutajate ühendused ja nende liikmed kinnitavad, et nad peavad kokkuleppest kinni ja toetavad teavituskampaaniaid. Organisatsioonidesse mitte kuuluvid kasutajaid teavitatakse reeglitest kohapeal ja infokanalite kaudu. Sarnaseid kokkuleppeid sõlmitakse mujal maailmas ja ka Eestis kohalike turismi-
6/15 sammast), mille sisekujunduses kasutatakse lisaks seinu liigendavatele joonia stiilis kolmveerand sammastele ka ühte cella lõppu paigutatud korintose stiilis sammast). Intensiivselt tegutseti 5.saj. eKr. ka linnaehituse alal. Domineerivaks sai regulaarse planeeringuga linn. Esimese täisnurksete kvartalitega linna põhiplaani koostas Hippodamos Mileetosest, rakendades seda Mileetose linna taastamise juures. Hilisklassika perioodi, 4.saj. eKr. kuulus aga Olynth, funktsionaalselt hästi tsoneeritud linn, mille elamukrundid olid kõik ühesuguse planeeringuga. Iga krunti ümbritses umbmüür, millest pääses läbi vaid tänava ääres paikneva ainsa avause kaudu, krundi lõunaservas asus lahtine õu, põhjaservas sammaskäiguga eluruumid. Hilisklassika perioodil olid Kreekas muutunud tavliseks linnriikide vahelised sõjad, mida tuntakse Peloponnesose sõja nime all (431.-406.a. eKr.). Sisuliselt tähendas see sõda
annaabi.ee 
