Kas tsivilisatsioonide arengus on ühiseid jooni? Pärast esimeste inimeste kujunemist hakati algsest elupaigast välja rändama. Enne, kui hakkasid tekkima suuremad kogukonnad, olid inimesed rännanud juba Maa erinevatesse paikadesse. Alates 3000.aastast e.Kr hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid ehk hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonnad. Väidetavalt on iga tsivilisatsiooni tekkes midagi ühist. Kas see on tõsi või on igal tsivilisatsioonil täiesti omapärane tekkelugu? Kõik esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärealadele, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Kreeta saarel või Hiinas. Põhjus on lihtne, jõgede ümbruses olid viljakad põllumaad ja head tingimused ühiskonna rajamiseks. Igat tsivilisatsiooni iseloomustab ka loovalt kultuurilt üleminek tarbijalikule kultuurile. Tsivilisatsioonide tekkepiirkondades oli juba üle mindud
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Kaks eelnevalt mainitud linnatsivilisatsiooni tekkisid nn viljaka poolkuu alale, mis oli ümbritsetud mägedega. Põlluharimine oli mõlemal tsivilisatsioonil aga raskendatud, kuna sadas viljakasvatamiseks liiga vähe. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Põlluharimisse tõi edu kindlasti soodne kliima. Suuri sarnasusi võib kohata kindlasti ka mõlema tsivilisatsiooni uskumistes jumalatesse. Austati jumalaid ning toimus jumalate kummardamine
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid kerkisid esile umbes 3000 aastat eKr. Mõlemad sõltusid palju veest Aafrika kirdeosa tsivilisatsioon Niilusest ning Pärsia lahe ja Vahemere vaheline ala Eufratist ja Tigrisest. Kuna Egiptus oli geograafiliselt eraldatud, püsisid nende traditsioonid rohkem muutumatuna kui Mesopotaamia omad. Nendel kahel tsivilisatsioonil on palju erinevusi ning ka sarnasusi. Üheks erinevuseks on kindlasti religioon. Kui Egiptuses usuti ja pöörati tähelepanu surmajärgsesse ellu, siis Mesopotaamias oli tähelepanu keskpunktis just hetkeline elu. Usu poolest olid need tsivilisatsioonid samas ka sarnased, sest mõlemal oli palju jumalaid osad tähtsamad, osad vähem. Kui Niiluse äärses riigis kehastasid jumalad loodusnähtusi ja pühaloomi, siis Mesopotaamias olid nad inimesekujulised.
Ühe kauge galaktika kõige kaugemas sopis oli kord täht, mille ümber tiirles planeet. Planeet oli tavaline, aga sellel elutses üks kummaline humanoidne rass nimega Rass. Isenditel oli kaks kätt ja kaks jalga, ning hulk igasuguseid muid elundeid. Neil olid kõik humaansed asjad, mis tavalistel humanoidsetel keskmise arengutasemega tsivilisatsioonidel oli: kaastunne, mõistmine, suhtlemine, armastus ja McDonald's. Siiski polnud päris kõike nende tsivilisatsioonil. Neil puudusid elementaarsed asjad nagu kurjus, vihkamine, sõimamine, kaklemine, haiget tegemine ja mis kõige hullem relvad. Kõik see oli nii päevani, mil sündis suure peaga beebi Mihkel. Mihkel oli täiesti normaalne humanoid, välja arvatud üks väike sünnidefekt, mis muutis kogu ta planeedi saatuse. Tema nimetissõrm ja pöial tõmbusid aega-ajalt tema tahtest olenemata tugevalt kokku. Tema vanemad üritasid seda Mihklist välja ravida, kuid see oli haiguse esmakordne
tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on ka palju mõjutanud Kreeka ning tänu sellele on nende kultuur sarnane. Minu arust on Vana-Kreeka ja Rooma mõju meie kultuurile positiivne,kuna muidu poleks meie ühiskond ja kultuur selline nagu ta tänapäeval on. Antiiktsivilisatsioonid mõjutasid iga järgnevat tsivilisatsiooni. Nt kreeka kultuur mõjutas etruskide oma, etruskide oma aga roomlasteoma. Niisiis on igal tsivilisatsioonil tähtis roll edasiste tsivilisatsioonide kujunemisel. Kristlusel on suur osatähtsus ,kuna kristlike õpetlaste kaudu kujunes ristiuskirikust aja jooksul kreeka ja rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. Nii Vana-Roomalt kui Vana-Kreekalt oleme saanud palju. Ilma nende riikiteta poleks meil seda ,mis meil praegu on .Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri mille areng ja levik tänu sellele oli väga kiire.
Head ärilised suhted võimaldavad usalduse tekkimist. Globaliseerumine poleks võimalik, kui iga tsivilisatsioon hoiaks omaette ja ei lõimuks teistega. Minu arvates on suured tsivilisatsioonide kokkupõrked veel ees. Eriti teravad kokkupõrked võivad toimuda siin samas Euroopas, kui riigijuhid ei suuda midagi ette võtta, et piirata islami immigrantide sisserännet. Ilmselt ei näe Euroopa ja islami tsivilisatsioonide lõimumist veel niipea, kuna neil kahel tsivilisatsioonil on traditsiooniliselt juba liiga erinevad ideoloogiad ja kultuur. Iga inimene võib kaasa aidata tsivilisatsioonide vaheliste konfliktide ära hoidmisele, olles ise sallivam ja vastutulelikum teiste suhtes. Mingil hetkel saavad Lääne tsivilisatsiooni esindavatel riikidel nt. USA-l enda kütuse varud otsa ning suundutakse taas mõne ettekäände abil otsima paremaid jahimaid islami riikides, mis toob kaasa laiaulatusliku sõjategevuse riikides nagu Afganistan ja Iraak
üllatustest. Esimene peatükk : Vital Facts and Figures (eluliselt olulised faktid ja figuurid). Teine peatükk : Italian History in a Nutshell(Itaalia ajalugu kokkuvõtvalt). Kui minna tagasi piisavalt kaugele, siis kõikide maade ajalood algavad hõimudest. Itaalia ajalugu algas tegelikult umbes 1000 aastat tagasi. Inimesed tulid siia kodu rajama kõikjalt vahemereäärest. Kreeklased Itaalias. Kreeklaste tsivilisatsioonil oli tugev jalgealune Põhja- Itaalias. Sealhulgas tervenisti Kalaabria ja suur osa Sitsiiliast, Pugliast, Basilicatast ja Campaniast. See oli asutatud kaheksandal sajandil eKr. Roomat ei ehitatud päevaga. Rooma alustas oma pikka marssi maailma Etruskide linna valitsemisega. 509 a.eKr. kuulutasid roomlased end vabariigiks. Järgmiste sajandite jooksul vallutas Rooma Etruria, tungis sisse rikaste kreeklaste
1914-1918 oli esimene maailmasõda. Euroopa sai kõvasti kannatada. Lääne tsivilisatsiooni tuumik hakkas liikuma USA-sse.1939-1945 Teine maailmasõda. Euroopa oli laostunud.Lääne maailma liidriks oli kindlalt USA. USA kaitses Lääne-Euroopa vabadust. (Pommid, relvad jms. Jäeti sinna)1940-1970 lagunesid Lääne-Euroopa koloniaalimpeeriumid.Pärast Teist maailmasõda algas Euroopa ühinemisprotsess. Sellest on kujunenud tänapäeva Euroopa Liit. Praegu on Lääne tsivilisatsioonil kaks poolsust: Põhja-Ameerika, Euroopa.Tsivilisatsioonid: 1)Euroopa va. Balkan 2)Põhja-Ameerika 3)Uus-Meremaa 4)Iisrael 5)Austraalia.Lääne tsivilisatsioon baseerub demokraatial.On olemas kahte tüüpi demokraatiat: Presidentaalne- Tekkis USA´s 1787.aastal põhiseadusega, mis on vanim maailmas. Põhiseadus andis algul demokraatia ainult valgetele vabadele meestele. Aja jooksul on
põldu harida; Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada; loodusvaradest savi, pilliroog. o Kreeka mägine (killustatus; põlluharimine raskendatud), peamine ühendustee meri (saadi naabritega suhelda) o Rooma tasane maa (hea põlluharimiseks), Apenniini poolsaar merega ümbritsetud (parem võimalus iseseisvaks/ühtseks riigiks) · Spengler tsivilisatsiooni areng on nagu aastaring; igal tsivilisatsioonil on oma hiigelaeg; ,,Õhtumaa" areng on jõudnud viimasesse etappi. · Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrked ei ole igavesed; ei sõdi riigid, vaid tsivilisatsioonid 4. Vana-Idamaad · Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad; paljude asjade esmaleiutajad: kiilkiri, ratas, linnade ehitajad; kõrge kultuuritasemega rahvas eepos ,,Gilgames". Asukoht: Mesopotaamia lõunaosa · Akadlased sumerite kultuuri edasikandjad; akadi keel oma aja lingua franca.
Maajad elasid Yucatani poolsaarel, mis asub praeguse Mehhiko aladel. Nende hiilgeaeg oli 300.-900. aastal eKr. Asteegid olid algselt sõjakad hõimud, kes tungisid Mehhiko kiltmaale ja rajasid sinna oma pealinna Tenochitlani. Nende hiilgeaeg oli XVI sajandil ja sel sajandil nad ka vallutati Hispaaniast tulnud Konkistadooride poolt. Nad vallutasid ka Inkad, kes elasid Lõuna Ameerika lääneosas praeguste Tsiili ja Ecuadori aladel. Nad kõik olid kõrgkultuurid. Kõigil kolmel tsivilisatsioonil oli ühine omadus. Nad ohverdasid loomi ja inimesi jumulatale, kuna nad arvasid, et sellega nad säästavad maad täielikust kaosest. Atlantis oli väidetavalt suur linn. Seda kirjeldab Vana Kreeka filosoof Platon. Tema sõnul oli Atlantis utoopiline linn, mis oli rikas materiaalse vara ja tarkuse poolest. Neil oli kõrgelt arenenud arhidektuur ja Atlantises oli Platoni sõnul ka veesüsteem, mis on sarnane tänapäeva omaga. Atlantise ümber keerleb kümmneid müüte,
kunst, moraal, tõekspidamised, õigused, kombed ja muud igasugused võimed ja harjumused, mis on inimese ühiskonna liikmete poolt omandatud. See on sotsiaalne pärand. See on inimese käitumismustrite integreeritud kogum, kuhu kuuluvad tõekspidamised, mõtted, kõne, tegutsemine ja kunst. Kultuur sõltub inimese õppimisvõimest ja võimest anda edasi oma teadmisi järeltulevatele põlvkondadele. Kultuur on kõik, mis meid ümbritseb ja on inimese poolt loodud. Kultuuri tasandid: *Tsivilisatsioonil, *Regionaalne, *Grupiline, *Perekondlik, *Individuaalne, *Multikultuursus, *Hübriidkultuur, *Globaalne kultuur. Kultuuri komponendid: Materiaalne kultuur- asjad, tehnoloogia, esteetiline väärtus Mittemateriaalne kultuur- teadmised, uskumused, väärtused, sümbolid, keel Struktuur- Massikultuur, elitaarne kultuur(massikultuuri vastand), kõrgkultuur (arenenud väärtusorientatsioonide süsteem),
suunale pragmatism. Radcliffe-Brown, Alfred Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria. Sapir, Edward ameerika antropoloog ja keeleteadlane; oli USA juhtivaid strukturaallingviste; hüpoteesi Sapir-Whorf üks autor. Saussure, Ferdinand de sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Spengler, Oswald saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Sai kuulsaks teosega ,,Õhtumaa allakäik". Võrdles kultuuri elus organismiga. Tsivilisatsioonil on ka oma eluiga. Toynbee, Arnold inglise ajaloolane. Kirj mahuka teose ,,Uurimus ajaloost", kus püüdis kõiki ajaloo sündmusi selgitada tsivilisatsiooniteooriaga. Weber, Max saksa sotsioloog ja majandusteadlane. Võttis kasutusele sõna ,,legitiimsus". Samuti peetakse üheks sotsioloogia loojaks. Whorf, Benjamin Lee ameerika keeleteadlane. Põhiliselt uuris pärisameeriklaste keeli. Wittgenstein, Ludwig austria filosoof; huvitus tähendusest ja keele piiridest. Peetakse 20.
Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine. Tsivilisatsioonil on kalduvus ähvardada kultuuri. Clerisy - intellektuaalne eliit, mis valdab et kultuurilised püüdlused saaksid vabalt liikuda. Valgustusajastu ühiskonna teooria: Rousseau jne Inmene on olend, kelle päritolu on looduslik. Baas asub looduses.sellest tulenevalt loomulikud õigused (inimõigused) ei ole inimese enese poolt võetud vaid tulenevad loodusest (olla vaba, mõelda mida tahad). Iga riik peab olema rajatud õiglusele. Õigus mitte töötada.
“Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes” (116). “Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137) -Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism?
· "Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes" (116). · "Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist" (137) Eneseteostus · Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: "Motivatsioon ja isiksus"
.. oma määratuses põhiloomulised või pärilikud" (133) "Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes" (116). "Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist" (137) Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism?
• “Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes” (116). • “Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137) • Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism?
annaabi.ee 
