Heino Eller Triin Kask 11b 22.01.2018 Heino Eller ● 7. märts 1887- 16 juuni 1970 ● 20. saj. väljapaistvamaid heliloojaid ● Rajas teed nii helilooja kui pedagoogina ● Loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlust ● Toetus oma lapsepõlvemälestustele Heino Eller Hariduskäik ● Alustas 12-ne aastaselt viiuliõpinguid Tartus ● 1907 õppis Peterburi konservatooriumi viiuliklassis ● Aasta pärast läks ta Peterburi ülikooli õigusteadust õppima ● 1912-1915 ja 1919-1920 Õppis Peterburi konservatooriumis komposisatsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve helilooja, kes selle kooli lõpetas) Töö
koosneb pillimängijatest ja dirigendist. HEINO ELLER HEINO ELLER Heino Eller oli 20. sajandi algupoole väljapaistvaim instrumentaalmuusika looja (1887-1970), kuid ka pedagoog. Kuulus orkestripala ‘’Kodumaine viis’’. ( http:// www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNmE ) Tema õpilased: Eduard Tubin ja Arvo Pärt. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Tema loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlusi. Esimest korda kasutas temaatilise materjalina originaalseid rahvaviise koos ‘’Kolmteist klaveripala eesti motiividel’’ (1941). Kirjutas instrumentaalmuusikat, kammer- ja orkestriteoseid. Tema Muusikaline käekiri on lüürilise karakteriga ning eepiliselt jutustava väljenduslaadiga. Väga kõrge koht loodusmotiividel (poeetilised pealkirjad). Helikeel on lähedane impressionistlikule laadile. ELUKÄIK Sündis Tartus 12-aastaselt alustas viiuliõpinguid, 1907
Akadeemilise kirjutamise alused SOSS.02.121 e- kursuse õppematerjali kokkuvõte Õppematerjal kirjutab järgmistest kirjastiilidest: ametlik, mitteametlik, teaduslik. Käsitletakse ka lühikest ja pikka akadeemilist teksti, refereerimist, tsiteerimist, viitamist, retsenseerimist, plagieerimist. Ametlikku kirjastiili, piiratud, formaliseeritud, kasutatakse valitsemises ja õiguses. Stiili sõnavara peab edastama fakte, vältides kõneleja seisukohti, emotsioone. Mitteametliku kirjastiili nimetatakse n.-ö. argikeeleks, kus kasutatakse slänge, vulgarisme, fraseologisme jms. Teaduslikus kirjastiilis on vajadus anda edasi infot üheselt mõistetavana, täpsena. Stiili eesmärgiks on teadmiste edastamine.
nendest 38 protsenti eestlastest ja 62 protsenti mitte-eestlastest. Ristitud on 46 protsenti eestlastest ja 80 protsenti mitte-eestlastest. Peamisteks usunditeks on õigeusk ja luteriusk. Infot otsisin märksõnadega: eestlase usk, religioon Eestis, eestlase suhtumine usku. 2) Artiklite pealkirjades oli välja toodud lühidalt juhtlõigu tekst. Artiklite juures polnud diagramme ega graafikuid. Mõlema artikli kirjutajad on kirjutanud teksti nii, et on kasutanud väga palju tsiteerimist, kuid enamus on ikkagi enda mõeldud tekst. On toodud välja näiteid ka minevikust. 3) SAARPOLL'i uuring on esitatud väga põhjalikult diagrammide ja tabelitena, teksti on väga vähe. Ajakirjandustekstides on harva diagramme ja tabeleid, seal on väga palju teksti. Uuringu eesmärgiks on koostada statistika, kuid artikli eesmärgiks on lugejate meelt lahutada. 4) Eesti on üks maailma kõige uskmatum riik, kus usku peab elutähtsaks vaid 14% elanikkonnast
riigiusk. Kristlased, kes seni olid olnud põrandaalune vähemus, said endale aja möödudes äärmiselt suure mõjusfääri, mis on säilinud tänaseni. Kuigi roomlased olid üldiselt pigem kopeerijad kui loojad, on kristlus midagi just sellele riigile omast. Tänapäevane kirjanduski võlgneb paljut rooma filosoofidele, luuletajatele ning ajaloolastele. Siiani loetakse ning tõlgitakse tolleaegsete mõtlejate töid, rooma keiser Marcus Aurelius on aga leidnud korduvat tsiteerimist näiteks president Ilvese kõnedes. Ilukirjanduslike ja arutlevate tekstide ülesehitus oli väga sarnane tänasele ning kuigi ka siin olid roomlased pigem Kreeka traditsioonide elushoidjad, on Rooma kirjandus Kreeka omast tänapäevasema kujuga ühe näitena võiks tuua Gaius Julius Caesari teoseid, kus ta oma tegevust õigustab ning millesarnaseid avaldavad tänapäeval poliitikud üle maailma. Roomlased on endast jätnud ka otseselt tajutavama jälje
Nad on avangardistide peale võimuiha pärast pahased, aga ise tegelikult tahavad sama (lihtsalt erinevates (vanades) vormides ühiskonda ümber kujundada). Nõukogude postmodernistlik kunst on vähemal või rohkemal määral neoavangardistlik. Tekkis Moskvas 1970-ndate alguses. Seda nimetatakse "sots-art'iks (sotsialistlik realism + pop-art). Selle esindajad püüdsid seista ametlikust kultuurist väljaspool, aga peegeldasid selle struktuure. Kasutavad tsiteerimist ja teadlikku eklektitsismi. Konfronteerivad semiootilisi ja kunstisüsteeme. Seega kuulub 70-80-ndate euroopa ja ameerika kunsti postmodernistliku esteetikaga ühisesse voolusängi. "Sots-art'i erijoon on see, et ta seisab silmitsi mitte kommertsliku kunsti, vaid sotsialistliku realismiga (see on tegelikult ka kommertslik, kuigi peaaegu - nimelt müüb sunduslikult ideoloogiaid). Sotsialistlik realism pani visuaalse kiti kandma elitaarseid ideid - ületas lõhe kiti ja elitaarse vahel.
uurimuste kasutamisel ilma vastava osutuseta 2) lisab kirjutisele autoriteeti ning näitab, et kirjutaja on tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega 3) võimaldab lugejal leida üles algallika, sest kirjanduse loetelus esitatakse viite kohta kõik olulisemad detailid. (Uibu,2009) VIITAMINE Varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/ andmete esitamiseks oma tekstis võib kasutada tsiteerimist ja parafraseerimist. Sobivad järgmised võtted: (Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara, 2005) tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist parafraas, st infot selgitatakse oma sõnadega samas järjestuses, nagu on originaalis, soovimata seda väga kokku suruda refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. TSITEERIMINE Tsiteerimine on originaalteksti
Isikuandmete avaldamise õigupärasus hõlmab endas lisaks institutsionaalsele andmete avaldamisele ka isiku enda poolt vaba tahtega andmete avaldamise, välja arvatud juhtumid, kui isiku teovõime on piiratud, kuna ta ei suuda aru saada isikuandmete tähendusest ja tema isikuandmete avaldamise õigus on delegeeritud piiratud teovõimega isiku eestkostjale. Avalikustatud andmete taasavaldamine tähendab andmetele viitamist või andmete tsiteerimist/kopeerimist. Õiguspäraselt avalikustatud andmete kasutamise õiguspärasus on autorikaitse huvisfäär. Eestis on arvukalt riiklikke andmekogusid, milles sisaldub palju informatsiooni riigi elanike kohta (Rahvastikuregister, liiklusregister). Koos erinevate ametkondade asjaajamise muutumisega üha elektroonilisemaks on järjest rohkemaid neist andmekogudest võimalik kasutada elektrooniliselt. Samas käivad suurema mugavusega kahjuks kaasas ka suuremad ohud
seda ei saa autentseks kirjelduseks lugeda, kuna täpselt samade sõnadega kirjeldatakse rohkem kui pool sajandit varem hoopis üht teist lahingut. Nimelt leiame Gustav Adolfi mälestuseks kokkupandud kogumikust (Gustavus Magnus.....), p.83-106 August Buchneri kõne Rootsi vägede Leipzigi lahingus (7. septembri iididel 1631. aastal) saavutatud võidu puhul. Ilmneb, et juba oma kõne esimestest sõnadest peale alustab Moberg Buchneri nimetatud kõne sõna-sõnalist tsiteerimist ja kuigi ta allikale ei viita, siis Buchneri tuntust arvestades võis see paljudele kuulajaist algusest peale selge olla. /.../ Ka teisest kõnest laenab Moberg pikki lõike, sidudes üleminekuid omaenda lausete ja fraasidega. Teksti tegelik väärtus Mobergi kõne allikakasutust võiks barokiretoorika uurimise kontekstis käsitleda mitmeti: üks võimalus oleks esitada seda näitena ohtrast ,,plagieerimisest", mille puhul puudub
tunnetades oma kuuluvust sellesse ning ka teised inimesed peavad neid sellesse kuuluvateks (Merton 1957:26). Ühelauselise refereeringu puhul piisab autori nimest ja aastaarvust enne punkti (lehekülje numbrit pole vaja), K.Muru on märkinud, et tavapärast kujundiehitust tõrjub K.Lepiku luules välja assotsiatiivne struktuur, kontrastid, kuhjuv pildistik ja sürrealis mile omased stiilivõtted (Muru 1993). Tsiteerimine on teise autori töö või allika väljavõtte kasutamine oma töös. Tsiteerimist kasutatakse, kui on vaja mingit seisukohta täpselt edastada, kui uurimuse koostaja tahab oma mõtteid kinnitada teise autori tabava väljendusega või kui soovitakse väidet ümber lükata või kritiseerida. Soovitav on hoiduda ülisagedasest ja põhjendamata tsiteerimisest. Kui tsitaati ei kasutata täielikult, pannakse ärajäetud sõnade asemele väljajätupunktid. Aastaarvu ja lehekülje numbri vahele pannakse koolon. Näide: ,,/..
"5 Seesama enesehaletsus, pilt "vaprast Eestist, kes ometi julges selja sirgu ajada", "Euroopast, kes meid ei mõista", "unikaalsest ajalookäsitlusest" ning mõtete ja kavatsuste omistamine teisele etnilisele kogukonnale ilma mingisuguste reaalse aluseta toimus kahjuks ka Eestis. Õnneks ei võtnud ükski poliitik Milosevii positsiooni. 27. aprilli Eesti Päevalehe arvamusküljelt leiab kahe kolumnisti artiklid, mis väärivad mõlemad tagantjärele tsiteerimist: "EL-i võimetus midagi ette võtta on paljuski temasse sisse ehitatud. "Postmodernse" organisatsioonina eelistab EL alati konfliktile koopteerimist. Konflikti korral kujuneb ühenduse moto "Ühtsus paljususes" automaatselt ummisjalu tormamiseks madalaima ühise nimetaja suunas. Venemaa osas on selleks praegu vaikus, silma kinnipigistamine, pealesunnitud pimedus. Madalaima ühisnimetaja automaatsust aitaks väärata kaks asja: terav ajalooline mälu ja/või visiooniga juhid. (..
Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt. Jutluste autori kitsarinnalise meelsusega liitub teisest küljest paljulugenud ja kirjandusliku andega teoloogi jooni. Lihtsa kuulajaskonna jaoks polnud Müllerile küllalt Lutheri ja kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea 5 käima, siis oli parajasse paika sekka põimitud ka naljakaid anekdooditaolisi lugusid (nagu "laevuri tõotus"). Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks osadeks on aga ta
On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest. Viimases osas tehakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.- 12. klasside õpilaste ankeetküsitluse kokkuvõte. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada: ¤ mida noored loevad? ¤ kas ja kuidas loetu neid arendab? ¤ kuidas suhtutakse kohustuslikusse kirjandusse ja meediatekstidesse.
Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt. Jutluste autori kitsarinnalise meelsusega liitub teisest küljest paljulugenud ja kirjandusliku andega teoloogi jooni. Lihtsa kuulajaskonna jaoks polnud Müllerile küllalt Lutheri ja kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea käima, siis oli parajasse paika sekka põimitud ka naljakaid anekdooditaolisi lugusid (nagu "laevuri tõotus"). Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks osadeks on aga ta elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest
Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt. Jutluste autori kitsarinnalise meelsusega liitub teisest küljest paljulugenud ja kirjandusliku andega teoloogi jooni. Lihtsa kuulajaskonna jaoks polnud Müllerile küllalt Lutheri ja kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea käima, siis oli parajasse paika sekka põimitud ka naljakaid anekdooditaolisi lugusid (nagu "laevuri tõotus"). Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks osadeks on aga ta elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest
rääkimine, kirjutamine) funktsionaalset ning kompleksset rakendamist. Ilma toetava juhendajata ei suuda põhikooliõpilane korrektset ning heatasemelist uurimust koostada. Seega seab õpilasuurimuse juhendamine suured nõudmised ka õpetajale. 1. Ettevalmistus uurimistöö kirjutamiseks Uurimistöö kirjutamine eeldab, et õppija on eelnevalt harjutanud uurimistöö jaoks olulisi oskusi: teksti/lõigu peamõtte leidmist, refereerimist, tsiteerimist, sidusa teksti kirjutamist jm. Õpilane peaks olema tuttav materjali kogumise võimalustega, oskama süstematiseerida, analüüsida ning teadma neutraalse ja teadusliku stiili tunnuseid. Põhikoolis tuleb kindlasti eraldi tegeleda töö vormistamise ning kujundamisega, harjutada viitamist, sisukorra genereerimist, leheküljenumbrite lisamist, töö joondamist, jooniste ja tabelite tegemist, teksti paigutamist lehele jne. Kui andmete analüüsimiseks kavatsetakse
annaabi.ee 
