15, koeral 8 ja kanal 12 veregruppide süsteemi Vereülekanne loomadel · Lemmikloomadel ja hobustel · Vajalik doonori ja retsipiendi vere sobivuse kontroll: doonori erütrotsüüdid segatakse kokku retsipiendi vereseerumiga · Koertel ideaalne doonor 1.1., 1.2. ja 7. neg · Hobustel Qa ja Aa negatiivne Põlvnemise selgitamiseks. 36. Tserebrospinaalvedelik (paiknevus, koostis, ülesanded). TSEREBROSPINAALVEDELIK Ajuvatsakestes,seljaajukanalis ja subarahnoidaalruumis esinevat vedelikku nim tserebrospinaalved Tserebrospinaalvedelik kaitseb aju mehhaaniliste mõjutuste eest ning tema kaudu eemaldatakse ka ainevahetusprodukte. Vedelik pärineb verest, moodustub pidevalt, analoogiliselt lümfi tekkega, on pidevas liikumises, imendudes tagasi venoossetese siinustesse. Mineraalainete koostiselt sarnaneb tserbrospinaalv
1) soonkest ehk pehmekest PIA MATER 2) ämblikkest ARACHNOIDEA 3) kõvakest DURA MATER ● Ajukestade vahele jäävad RUUMID on: 1) SUBDURAALRUUM - kõvakesta DURA MATER ja ämblikkesta ARACHNOIDEA vahel 2) SUARAHNOIDAALRUUM - ämblikkesta ARACHNOIDEA ja soonkesta PIA MATER vahel 27. Kus paikneb ja funktsioon: ajuvedelik ehk LIIKVOR ehk tserebrospinaalvedelik - LIQUOR CEREBROSPINALIS ● Asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis ● F: liikvor loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaajukanalis. 28. Inimesel on KRANIAALNÄRVE ehk peaajunärve arvuliselt 12 paari. 29. Kirjeldage X peaajunärvi ehk UITNÄRVI NERVUS VAGUS ➔ innervatsiooniala: kõik rinna- ja kõhuõõne siseelundid ➔ motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele
mikroglobuliin, fibronektiin Mütsiin - MG1 päritolu: süljenäärmete mukoosrakud - MG2 päritolu: süljenäärmete seroosrakud Roll: hüdrofiilse elastse geeli teke mehhaanilise kahjustuse vastu, suuõõne niisutamine, antimikrobiaalne kaitse (S.sanguis, S.mitis, S.gordonii, A.actinomycetemcomitans), happevastane keemiline kaitse, CaF sadenemise takistus 5) Tsüstatiin Leidmine: seerum, sülg, tserebrospinaalvedelik Roll: proteolüütiliste aktiivsuse kontroll, tsüsteiin proteaaside inhibeerimine, raku apoptoos, luu resorptsioon, vähi progreseerumise takistamine, antigeeni esitamine T-rakkudele, CaF sadenemise takistus 6) His-rikad valgud 7) Lingvaalne lipaas Päritolu: Von Ebneri näärmed Roll: lipiidide 1. faasi seedimine, keskmiste ja pikaahelaliste triglütseriidide hüdrolüüs, vastsündinute piimarasva seedimine, peroksüdatsiooniproduktide
1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik. Keha vedelikuruumide maht on suht. konstantne, kuid vesi on selle sees liikumises. Veebilanss – sisendi ja väljundi suhe. Organismi lisanduva ja väljutatava vee hulk on tavaliselt võrdsed. Keha veevajadus sõltub ainevahetuse intensiivsusest: * madal ainevahetustase – vähe vett, vana loom * aktiivne – palju vett, noorloom Sisend – joogivesi, toit, metaboolne vesi (tekib ainevahetuse käigus). Isegi kui organism ei
lülisambakanalis seljaajust madalamale, ümbritsedes hobusesaba. Seda asjaolu tuleb arvestada lumbaalpunktsiooni tegemisel, mille ajal subarahnoidaalruumist lastakse välja ajuvedelikku või viiakse sinna ravimeid. Nõelatorge tehakse III ja IV nimmelüli vahele või ühe lüli võrra madalamale. Sellel kõrgusel asub lülisambakanalis hobusesaba, kuid siia ei ulatu seljaaju, sellega on välistatud tema vigastamine. AJUVEDELIK e. tserebrospinaalvedelik Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Tema kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. Teda valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes, neljandast ajuvatsakesest satub ta seljaaju tsentraalkanalisse ja subarahnoidaalruumi. Samaaegselt toimub ajuvedeliku äravool subarahnoidaalruumist lümfi- ja venoossesse vereringesse. Ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn. vesipea tekke
lülisambakanalis seljaajust madalamale, ümbritsedes hobusesaba! ➔ OLULINE TEADA LUMBAALPUNKTSIOONI TEGEMISEL kui subarahnoidaalruumist lastakse välja ajuvedelikku või viiakse sinna ravimeid. - nõelatorge tehakse III ja IV nimmelüli vahele või ühe lüli võrra madalamale - sel kõrgusel asub lülisambakanalis HOBUSESABA - kuid siia ei ulatu seljaaju, sellega on välistatud tema vigastamine! AJUVEDELIK ehk tserebrospinaalvedelik ehk LIIKVOR LIQUOR CEREBROSPINALIS ● värvitu, läbipaistev vedelik ● sisaldab vähesel määral valke, glükoosi ja mitmeid sooli (K, Ca jt soolad) ● loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaaju kanalis (norm 100-150mm H2O sammast ● aju massi suurenedes (turse, verevalum, kasvaja) liikvori rõhk suureneb ● asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis ● kogumaht täiskasvanud on 150-200ml, u klaasijagu
Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid, mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma. Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Ainete liikumine vedelikuruumides e tsirkulatsioon: Vedelikuruumide sees difusioon, Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik rakud: osmoos. Vereplasma interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon. 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: Vedel sidekude, kogus 7% kehakaalust, ~5 l. Veri on keerukas paljudest komponentidest koosnev vedelik: ~55% mahust vereplasma ja ~45% vererakud. Veri on
(kompartmentid), mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. • Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik: Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma • Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, 18 silmakambrite vedelik, sünoviaalvedelik, peritoneaalvedelik, perikardiaalvedelik jt. Transtsellulaarset vedelikku on kokku 1-2 liitrit. Kehavedelikud: Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid • Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti öeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud
keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. · Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik · Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma · Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt) Ainete liikumine vedelikuruumides ehk tsirkulatsioon: · Vedelikuruumide sees difusioon · Vedelikuruumide vahel: - Ekstratsellulaarne vedelik rakud: osmoos - Vereplasma interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri on vedel sidekude. On vahendajaks kõikide kudede vahel. Vere ülesanded:
·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus.
·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus
vedelikuruumide summana. Selle keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik : 4/5 selles on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 vereplasma. Selle hulka loetakse transtsellulaarne vedelik : tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Kehavedelikud on päritolult näärmete sekreedid, filtraadid või mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid.Organismis ei leidu kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. Kehavedelikud täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Kehavedelike komponendid (mmol/liitri kohta ) Ekstratsellulaarne vedelik Intratsellulaarne vedelik
annaabi.ee 
