13. Millised on atroofia morfoloogilised tunnused? Elundi mahu ja massi vähenemine, rakkude mahu vähenemine, rakkude hulga langus, mõnikord ka pigmendi teke. 14. Millised on atroofia vormid? Füsioloogiline atroofia: involutsioon, vanadusatroofia e rakusatroofia Patoloogiline atroofia: üldine atroofia e kurtmus e kahheksia, kohalik atroofia-piirdub ühe elundiga 15. Millised on kahheksia alavormid? Alimentaarne, vähkkahheksia,tserebraalne,hüpofüsaarne, kahheksia krooniliste nakkushaiguste korral. 16. Millest sõltub rakumuutuste iseloom? Kahjustava faktori tüübist, tugevus astmest, kestusest. Ja raku tüübist, funktsionaalsest seisundis, adaptatsioonivõimest. 17. Mis on regeneratsioon? Regeneratsioon ehk koedefekti paranemine on elundi või koe kudede hävinud struktuursete elementide taastekkimine. 18. Kuidas klassifitseeritakse regeneratsiooni?
vanemad ja kel puuduvad sünniüärase või hiljem tekkinud puuded või urineerimissüsteem innervatsiooni häired“. Inkontinentsuse esinemissagedus. Günekoloogia-, teraapia-, kirurgia-, laste-, ortopeediaosakonnas. Eritamisharjumuste muutused Neurogeenne põis. Häired põie innervatsioonis (varustatuses närvidega), mis võib põhjustada erineval astmel inkontinentsust. 1. Inimene tajub urineerimisvajadust, kuid kuna puudub tserebraalne inhibitsioon (peaajust lähtuv pärsing), tõmbub põis kiiresti kokku, tekkides täispõie tühjendamise ja inkontinentsuse. 2. Täispõis tühjeneb reflektoorselt, ilma et pt urineerimisvajadust tunneks. 3. Atooniline (pinguseta) põis, sellisel juhul koguneb põis nii täis, et hakkab venitama põie sulgurlihaseid ning uriin eritub tilkudes. Eritamisharjumuste muutused Tilkuv uriinipidamatus.
emotsionaalseid ja käitumishälbeid. Paljudel meditsiinilises mõttes raske psüühikahäirega inimestel esineb kombinatsioon mitmest puudest ehk liitpuue. Raske psüühikahäire korral kasvab tõenäosus, et inimene võib olla ohtlik iseendale või teistele. (Paavel V., Kõrgesaar J., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. 2000). Orgaaniliste psüühikahäirete ühiseks aluseks on peaajuhaigus, -kahjustus või muu -häire, mille tagajärjeks on tserebraalne düsfunktsioon. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest keha organitest või süsteemidest. Alkoholi ja ravimite kasutamisest põhjustatud peaajuhäired on klassifitseeritud F10-F19 all, kuhu on koondatud kõik psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tekkinud häired.
Neuroloogiliste kahjustuste hindamisel on lokaliseerimisel omavad olulist rolli normaalsete reflekside nõrgenemine või elavnemine, samuti patoloogiliste reflekside vallandumine. Reflekside kustumine on seotud perifeerse protsessiga, reflekside elavnemine seevastu tsentraalse kahjustusega Babinski refleks- Täiskasvanutel on alati patoloogiline, viitab püramidaaltrakti kahjustusele (tallaalt pliiatsiga) Tahtmatud liigutused Treemor (seniilne treemor, tserebraalne treemor, neurootiline treemor) Nüstagmid- silmade nõksumised, värin Düstoonia- spasmid jäsemetes, põhjustavad imelikke asendeid, lihastoonus on suur Tikid- lühikesed tõmblused, sund liigutused- köhatus jne Müokloonia- ühe lihasgrupi tõmblused (käed ) Motoorika hindamine Hinnatakse kindlas järjekorras Vaadeldakse paralleelselt keha mõlemat poolt Hindamisviis sõltub pt. seisundist Kraniaalnärvise hindamine
ERIJUHUD Lastel võib esineda kroonilist kõhukinnisust , mis võib olla põhjustatud paljude tegurite poolt, sh psühholoogilised (nt hirm tualettruumi kasutamise ees), kaasasündinud malformatsioonide tõttu, valulik anaalfissuur, Hirschsprung’i tõbi, hüpotüreoidism, F II Seedetrakti ravimid 12 201272013 toitumishäired, tserebraalne halvatus, psühhopatoloogia. Kroonilise kõhukinnisuse üks raviskeeme lastel – säilitusravi : a) mineraalõli 15...30 ml suu kaudu 2 korda ööpäevas 4...6 kuu jooksul (vajadusel kauem) (aspiratsiooni ohu tõttu ei tohi mineraalõli manustada kuni 1aastastele imikutele ja vaimse puudega lastele), b) multivitamiinid 2 korda ööpäevas, mineraalõli annuste vahepeal, c) kiudainerikas toit,
- Analoogne olukord – pimetähn mille me silmaliigutuste abil ära täidame Nägemistaju kahjustussündroomid - Pimenägemine – kortikaalse kahjustuse järgselt suudetakse siiski reageerida stiimulitele mida teadlikult nägemisväljas ei nähta. Seletusi: osa infost liigub põlvikkehadest teistesse aladesse, säilinud on funktsioneerivad ’saarekesed’ kahjustunud piirkonnas, osa infotöötlusest toimub jba enne kui signaal jõuab nägemiskoorde - Tserebraalne akromatopsia – värvinägemise häire kortikaalse kajustuse järgselt (must- valge maailm hallides toonides). Selgitus: kahjustus v4 alas - Tserebraalne akinetopsia – liikumispimedus; kahjustus v5 alas; ei näe objektide liikumist vaid need tekivad ja hajuvad - Simultagnoosia – suutmatus tajuda korraga rohkem kui üht objekti. Dorsaalne tüüp – aju on koondunud ühele objektide, puudub teadlikkus teistest; ventraalne tüüp – taju suudab haarata mitut objekti …
ARTERIAALNE VERERÕHK – Alguses tõuseb, kui tekib tugev valu (STATUS ANGINOSUS), nekroosi kujunedes vererõhk langeb ja hiljem paranemise käigus stabiliseerub. TEMPERATUUR – subfebriilne alates 2.-3. päevast, nädala jooksul. Nekroosikoldest vabanevad valgu laguproduktid soodustavad temperatuuri kõrgenemist. ASTMAATILINE VARIANT – esineb eakamatel või korduvate infartide puhul. Esiplaanil on hingeldus, st. ägeda südamepuudulikkuse nähud. ARÜTMILINE VARIANT TSEREBRAALNE VARIANT-esiplaanil ajuvereringe häired. BDOMINAALNE VARIANT – valu on epigastrumis, iiveldus, oksendamine. Oluline eristada seedetrakti haigustest. Enamusel patsientidest tekib tahhükardia, harvemini bradükardia (tagaseina infarktide puhul). Esmaabi/ravi: Haige panna lamama tõstetud peaalusega. Rahustada patsienti. Koheselt anda nitroglütseriini. 1 tablett või pool tabletti aspiriini (kui ei ole esinenud verejooksu). Kiirelt kutsuda kiirabi!
Sekundaarne: sümptomaatiline, põhjuseks on süsteemne ajuväline haigus või kahjustus, peaaju haaratus on sekundaarne. Peaajuhaigus või süsteemne somaatiline haigus Ajaline seos põhihaiguse ja psühhosündroomi alguse vahel Põhjustava haiguse taandumine psüühikahäire paranemine Muude põhjuste puudumine(pärilik koormatus, eelnev stress) Põhjused: Epilepsia, entsefaliit, huntingtoni tõbi, peatrauma, peaajukasvaja, vaskulaarne tserebraalne haigus, väärarengud, kollageenhaigused, endokriinne haigus, ainevahetushäired, troopilised infektsioonid, parasitaarsed haigused, mittepsühhotroopsete ainete toksiline toime Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus)
hooldajat - Koolitöö edukus piiratud - Osa neist võimelised omandama põhioskused nt lugemine, kirjutamine ja arvutamine Raske vaimne alaareng - Enamusel olulisi motoorikahäireid või muid kaasnevaid puudeid mis viitavad KNS kliiniliselt olulisele kahjustusele Sügav vaimne alaareng Orgaanilised psüühikahäired - Ühiseks aluseks on kindlalt diagnoositav peaajuhaigus, kahjustus või muu -häire, mille tagajärjeks on tserebraalne düsfunktsioon - Peab olema mingi kahjustus lisaks nt peaaju - Sümptomaatiline – peaaju haaratus on sekundaarne ehk põhihaigus on mingi muu - Ainete kasutamisest tingtitud psüühikahäired Dementsus - Sündroom mida iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus - Häiritud mitu kortikaalset funktsiooni nt mälu, mõtlemine, orientatsioon, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime jne
B)? NB! Vt ka slaid 8 ja 15 (kannusvaos asub V1). Kadus nägemine vasakult poolt, hiljem osa ülemisest nägemisväljast taastus. Suutis keskkonnas toime tulla kuigi ütles et ei näe midagi. Testimisel viitas et tal on tunne et stiimul läheneb, sujuv või sakiline kuigi rõhutas et ei näe midagi. Ka stiimulite asukohti nägemisväljas arvas ära. Milliste häireteni võib viia kahjustus V4 alas (juhtum J.I) ja kahjustus V5 alas (juhtum L.M)? V4 - Värvitaju häire (tserebraalne akromatopsia), ei suuda töödelda värviinfot ja näeb must-valges. Nägemisteravus suureneb eriti hämaras, ei suutnud ka enam värve ette kujutada, kadus mälu värvide kohta. V5 – ei taju asjade liikumist nt kuidas vesi klaasi voolab Mis on agnoosia? Erinevad agnoosia tüübid (slaid 41, õpikust lk 336-338 5. väljaandes). - Simultagnoosia – suutmatus tajuda korraga rohkem kui üht objekti.
kvaalide kohta Sanborn: kvaalid on muutnud, mitte otsustus. Dennett: kuidas teha kindlaks, kas nad räägivad õigust? Kui uurida nende aju empiiriliselt, siis loobume teesist, et kvaalid on vahetult tunnetatavad, sest siis saame kvaalide kohta teada kaudsel teel. Ei saa eristada kvaale nende mõjudest meie reaktsioonidele (vrd õllejooja intuitsioonipump). Reaalelu juhtumid. Dennett: Traditsiooniline kvaali mõiste pole koherentne ning ei suuda seletada mitmesuguseid tajuhäireid. Tserebraalne akromatopsia: Ühel patsiendil on ühes nägemisvälja pooles kvaalid kadunud ja ta on sellest teadlik; teisel patsiendil on värvuste nimetamise häire, millest ta ei olnud teadlik jne. Kui isik ei ole oma puudest teadlik, kas siis on ta kvaalid normaalsed ja viga on kvaalile reageerimises? Või ei ole ta lihtsalt märganud, kui viletsaks ta kvaalid on jäänud? Kui on teadlik puudest, aga läbib testid? Kas siis on kvaalid korras ja verbaalne probleem või on värvitaju hüpohondria, jne
Kui võimalik, tuleb patsient transpordi ajaks stabiilsesse asendisse panna. Erandjuhtum on reanimatsioonijärgne seisund. Pärast edukat esmaste taaselustamisvõtete rakendamist tekivad tihti südame rütmihäired (nt kodade virvendus või aeglane asendusrütm). Kui sagedus jääb vastuvõetavate väärtuste piiresse (> 45 korda/min, < 120 korda/min) ja vererõhk on normaalne, peaks teadvusehäirete põhjuseks pigem olema eelnenud põhiprobleemist, s.t südameseiskumisest tingitud tserebraalne hüpoksia. Seega ei vaja kõik n-ö südame seiskumise 275 järgsed arütmiad kohe ravi. Eriti pärast reanimatsiooni kehtib sama reegel mis kõigi rütmihäirete korral: kui vähegi võimalik, siis jätta nii, nagu on. Muud südame rütmihäirete sümptomid on pearinglus, angina pectoris, düspnoe ja iiveldus. Selline patsient tuleb kõiki stabiliseerimisvõtteid kasutades toimetada haiglasse. Kohapealset ravi, mis võib ka raskusi valmistada, ei ole alati tarvis.
annaabi.ee 
