kavandamine (tegevuskava tulevikus), organiseerimine (töö on organiseeritud, kui on kindlaks määratud kes, mida, mis jrk, millal teeb), õiguste ja vastutuste siirmine (on kirjaliku siirmise vahendiks), koordineerimine (protseduurireegli järgmine tagab spetsiaalse jõupingutuseta tegevuse kooskõlastuse), suhtlemine (kommunikatsiooni võrgustik, seosed operatsioonide vahel), otsustamine (näitab tsentraliseerimist/ detsentraliseerimist, kes, kus, mida otsustab), kontrollimine (üks kontrollimisalustest).
vaatamise mudelitesse. 4. Arvutisuhtluse arengul on tugevad psühholoogilised ja sotsioloogilised vastulöögid erinevate kommunikatsioonigruppide eesmärkides ja protsessides. 5. Ta on odavam, kui post või kaugekõned. 6. Ta pakub võimalusi ühiskonnas halvemas olukorras olevatele gruppidele oskuste ja sidemete omandamiseks, et saada ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks. 7. Ta võimaldab organisatsioonides väga suurt tsentraliseerimist või detsentraliseerimist. 8. Ta muutub peamiseks vahendiks üksikisikutele, et ühineda ühiste huvide, murede või eesmärkidega gruppidesse. 9. Ta võimaldab teha kodus ära olulise osa tööst, võttes samal ajal umbes poole tavaliselt kulutatud ajast. 10. Ta annab võimaluse formeerida poliitiliste ja erihuvidega gruppe. 11. Ta avab uksed uute ja senitundmatute teenuste juurde. 12. Ta võimaldab arvestatavat energia (kütuse) kokkuhoidu. 13
See tegi täieliku lõpu „valge laeva“ ootamisele. 1957. loodi rahvamajandusnõukogud, 1958. aastal likvideeriti MTJ (masinatraktorijaamad). Otsene mõju Eesti majandusele - Režiimi stabiliseerumise aeg – 1956/1958 – 1965/1968 Märgatav nii majandus- kui poliitilises ajaloos, ka üleliidulistes raamides. 1965. a üleminek rahvamajanduse ametkondlikule juhtimisele, s.o rahvamajandusnõukogude kaotamine. St üldist tsentraliseerimist ning poliitilise surve igakülgset tugevnemist. Eestis olid perioodi lõpul mõned nähtused pigem positiivse märgiga (1964. a üleminek rahapalgale põllumajanduses). Ka kunstiajaloos teatud piir, mis tähistab eesti kunsti autonoomia algust. Perioodiraja selge lõpp on aasta 1968: NSVL-i ja satelliitriikide sõjavägede sisseviimine Tšehhoslovakkiasse 20. augustil. Kollektiivpsühholoogiliselt tähendab see Eesti ajaloos kohanenuile ja
Tekkis maksude abil kuningale allutatud sõjavägi: palgaarmeed, talupoegade rahvaarmee (Suur-Rootsi riigis). Uusaja rahvusmonarhide käes on raha, tsentraliseeritud riigihaldus ja sõjavägi (Valitsejad suudavad end maksma panna ja kiriku konkurents oluliselt väheneb, võidi riigistada kiriku vara ja seda kasutada). Uusajal tugeva riiklusega riigid / tsentraliseeritud riigid on eelkõige Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi, Venemaa. Tsentraliseerimist ei viidud läbi Poolas ja 18saj ta kadus. Uusajale (17saj kuni 1789) on iseloomulik kuninga võimutäius, nad ei pidanud oma võimu jagama teiste institutsioonidega ja ainus kus kuningas pidi leppima parlamendiga oli Inglismaa. Kujunes absoluutne monarhia, kus kuningas valitses üksi aadlibürokraatia abil, valitseja võimu ei piira ei rahvaesindusorganid ega põhiseadused. 17saj absoluutse monarhia musterriik on Prantsusmaa, mis on eeskuju peaaegu kogu Mandri-Euroopa jaoks.
Paavstid 13. sajandil hariduselt juristid. Innocentius III ajal Saksamaal võistlesid rivaalid, paavst kutsuti vahendajaks. Arleaat (Lõuna Burgundia, Lõuna Itaalia). 24 Paavstile Saksamaa, Itaalia ja Arleaadi kroon. Milline seal vahekord ilmaliku ja kirikliku võimu vahel? John Maata (Inglismaa kuningas) oli vastuolus oma maaomanikega, tunnistas paavsti oma senjööriks. Poliitilised olud Innocentius III ajal väga soodsad. Ei maksa ülehinnata tsentraliseerimist, kommunikatsioon eri osade vahel pole nii kiire! 13.sajandil oli paavsti autoriteet küll üldtunnustatud ja ta otsused olid olulised, otsused arvesse tulevad ja õiguslikult siduvad aga samal ajal ei tasu ta mõju Euroopas perifeerias ja üksikküsimustes üle hinnata. Nt Liivimaal legimiseeriti oma võimu paavsti abil aga tema otsestest käskudest ei lähtutud. Paavstide sekkumine asjadesse süvenes 14. sajandil.
10.9. Otsustamisõiguse keskendamine ja hajutamine Otsustamisõiguse keskendamine või hajutamine on tegevus, mille käigus otsustamisõigust siiratakse kogu organisatsiooni ulatuses üles- või allapoole. Siirmise kaks tahku -otsustamisõiguse keskendamine ja hajutamine- on nagu kaks kaalukeelt. Kui mingi mõjur nihutab üht kaalukeelt ühes suunas, on vältimatu, et sellega koos nihkub teine kaalukeel vastassuunas. Ilmingu teisendmõistena kasutatakse ulatuslikult juhtimise tsentraliseerimist ja detsentraliseerimist. Need mõisted avavad asja olemuse poolikult, sest nende all võib mõista ka juhtkonna ruumilist paiknemist. Kogu keerukus peitub nende õige vahekorra leidmises ehk otsutamisõiguse keskendatuse või hajutatuse sobiva määra valikus. Selguse saamisele aitab kaasa vastuse leidmine järgmistele küsimustele: Kus, missugusel organisatsioonitasandil tehakse tähtsaid otsuseid? Kui palju neid igal ametikohal tehakse?
huvidele on osutatud täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist. Samuti saab volikogu olulistes küsimustes korraldada rahvaküsitlusi. Kohalik omavalitsus moodustab riigi struktuuris iseseisva poliitilise ja administratiivse tasandi, takistades võimu liigset tsentraliseerimist keskvalitsuse poolt. Eriti oluline on see aspekt just väikeriikides (nagu Eesti), kus tsentraliseerimise oht on tavaliselt suurem. Täielikult on kohalik omavalitsus vertikaalse võimude lahususe ja sõltumatu meedia kõrval oluline demokraatliku riigi stabiilse arengu tagatis. 1994. aastal ratifitseeris Riigikogu kohaliku omavalitsuse põhimõtete seisukohalt olulise Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis kajastab Euroopa riikide kohaliku omavalitsuse kogemusi ja aluspõhimõtteid
täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist. Samuti saab volikogu olulistes küsimustes korraldada rahvaküsitlusi. Kohalik omavalitsus moodustab riigi struktuuris iseseisva poliitilise ja administratiivse tasandi, takistades võimu liigset tsentraliseerimist keskvalitsuse poolt. Eriti oluline on see aspekt just väikeriikides (nagu Eesti), kus tsentraliseerimise oht on tavaliselt suurem. Täielikult on kohalik omavalitsus vertikaalse võimude lahususe ja sõltumatu meedia kõrval oluline demokraatliku riigi stabiilse arengu tagatis. 1994. aastal ratifitseeris Riigikogu kohaliku omavalitsuse põhimõtete seisukohalt olulise Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis kajastab Euroopa riikide kohaliku omavalitsuse kogemusi ja aluspõhimõtteid
osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist. Samuti saab volikogu olulistes küsimustes korraldada rahvaküsitlusi. Kohalik omavalitsus moodustab riigi struktuuris iseseisva poliitilise ja administratiivse tasandi, takistades võimu liigset tsentraliseerimist keskvalitsuse poolt. Eriti oluline on see aspekt just väikeriikides (nagu Eesti), kus tsentraliseerimise oht on tavaliselt suurem. Täielikult on kohalik omavalitsus vertikaalse võimude lahususe ja sõltumatu meedia kõrval oluline demokraatliku riigi stabiilse arengu tagatis. 1994. aastal ratifitseeris Riigikogu kohaliku omavalitsuse põhimõtete seisukohalt olulise Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis kajastab Euroopa riikide kohaliku omavalitsuse kogemusi ja aluspõhimõtteid
veerus, (eelamlased on kõrvaldanud 7 veergu, seega on kadunud 35-40 normi). Seadustik algab proloogiga, lõpeb epiloogiga. Koodeks koostati Hammurapi valitsemisaja lõpul, s.t. mõned aastad enne 1750.a. (teine versioon valitsemisaja keskel, pärast Isini ja Larsa vallutamist). Vähemalt proloogi osas on olemas vanem redaktsioon. 1750 e.Kr koostati Hammurapi koodeks. Ühtedeks koodeksi loomise põhjusteks võib pidada keskvõimu tsentraliseerimist ja uute maa-alade integreerimist. Koodeksi puhul peame rääkima seadustest, mis asuvad koodeksis ja lisaks koodeksist väljaspool asuvast tavaõigusest, seega Hammurapi koodeks ei hõlma kogu kehtivat õigust. Hammurapi koodeksit peetakse pigem reformiks, sest selle koodeksi loomisega kaasnes üldse esimene üldine kodifitseerimine ja kirjapanek. Ka kirjapanemisel oli oma iseärasus. Nimelt ei kirjutatud üles mitte enam vana õigust, vaid uut.
organisatsioonist arusaamist (teadvust). Nendes määratakse sageli just suure mõjujõuga organisatsiooni liikmete käitumine. Rituaalid ja sümbolid on organisatsiooni kultuuri osa. 4.3.5.3. Organisatsiooni tsentraliseeritus Tsentraliseeritus näitab, kuidas on jaotunud võim otsustamiseks organisatsiooni hie-rarhias. Tsent-raliseeritus iseloomustab, mil määral on valikute tegemine koondunud ametliku võimuga liikmete kätte. Tsentraliseerimist kirjeldatakse otsustamise ja kont-rolli kaudu. Tsentraliseerituse vastand-nähtuseks on detsentraliseerimine. Erinevate ülesannete täitmisel võivad domineerida kas tsent-raliseerimine või detsentraliseerimi-ne. Olukordades, kus otsustamiseks vajatakse palju võrreldavat informatsiooni, on ots-tarbekas tsentraliseerimine. Tsentraliseerimise eelisteks on võimalus organi-sat-siooni erinevate üksuste tegevust ühtlustada, rakendada
annaabi.ee 
