Demokraatia 1920.- 1930 Demokraatia laienemine 1) Kaotati tsensused 2) Uued iseseisvunud riigid, valivad demokraatliku korralduse. Iseloomustavad tegurid: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ja kodanikuõiguste olemasolu. Enne Esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes
arvasid, et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon läbi, jakobiinid aga pooldasid revolutsiooni süvenemist ning kuninga kui riigireeturi ning kriisi põhjustaja hukkamist. Vastuolud viisid zirodiinide lahkumiseni ning võimu kindlustamiseks kehtestasid jakobiinid diktatuuri ja hukkasid kuningas Louis XVI kui riigireeturi ning türanni. Esialgu koostasid jakobiinid uue põhiseaduse, mis oli tunduvalt liberaalsem kui varasem, kuna kaotas varanduslikud tsensused, lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Põhiseadus ei jõustunud reaalselt aga mitte kunagi, sest selle jõustumine lükati edasi sõja lõpuni, seni pidi kehtima jakobiinide juhi Robespierre'i ainuvõim. Robespierre lasi giljotiinil hukata kõik, keda pidas vähegi enda võimu vastaseks. Hukati valimatult zirondiine, neid, kes olid vana korra
Prantsusmaal valitsesid kümned kohalikud võimukeskused. Jakobiinid pidid nüüd kõik need probleemid võimalikult ruttu lahendama, et oma ainuvõimu õigustada. Tartu 2010 2 Tartu Kunstigümnaasium Esialgu koostasid jakobiinid uue põhiseaduse, mis võeti vastu 24. juunil 1793. See oli tunduvalt liberaalsem kui varasem, kuna kaotas varanduslikud tsensused, lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Siiski ei mindud nendega nii kaugele, kui seda nõudsid "Pöörased" Jacques Roux' juhtimisel või jakobiinide enda vasakpoolne tiib Herbét' eestvedamisel. Kuid need halvendasid mõnevõrra keskklassi olukorda, mistõttu sellisele poliitikale seisid vastu ka partei parempoolsed eesotsas Dantoniga. Robespierre püüdiski
võimalus võrdsetel alustel võimuloleva partei või parteiga; 2) valimised peavad olema perioodilised (teatud kindla aja järel), et rahvas saaks vajaduse korral valida uued parteid ja isikud, kui endised ei ole suutnud oma tegevust õigustada; 3) valimised peavad olema üldised ehk massilised, mis tähendab seda, et enamus täiskasvanutest elanikest peab saama nendel osaleda (vanasti kehtisid mitmesugused piirangu ehk tsensused nagu varanduslik, hariduslik, paiksus, usuline jt., kaasajal ei saa valimistel osaleda vaimuhaiged, mittekodanikud ja vangid, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud); 4) hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada; 5) salajasus- keegi ei tohi teada saada, kelle poolt valija hääletas, samas aga peab häälte lugemine olema avalik, et keegi ei saaks valimistulemusi võltsida; 6) ühetaolised- see tähendab seda, et igal
Sotsiaalne turumajandus Uus parempoolsus- võimalikult vähe riiki Valimiste põhimõtted Miks? 1. Määravad ära võimu koosseisu 2. Saadakse teada toetus võimulolijatele 3. Valimised annavad rahvale võimaluse esitada oma nõudmisi valitsejale 4. Valimised harivad rahvast Demokraatlikud valimised peavad olema: regulaarsed, vabad, üldised, ühetaolised Tsensused: vanus, vaimne tervis, kodakondsus, süüdimõistev kohtuotsus, elukoht (välismaal: sugu, varandus, haridus Valimissüsteemid Mandaat-õigus kedagi esindada 1. Majoritaarne süsteem ehk enamusvalimine Tunnused: i) Ühemandaadilised ringkonnad ii) Isikuvalimised iii) Võidab see, kes on saanud enim hääli Lihtenamus +lihtne +seotus valijaga
Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Vanglatesse suleti sadu tuhandeid "kahtlaseid", kelle ainsaks süüks võis olla see, et nad olid kas "valesti" riides või tundusid kuidagi teisiti olevat "revolutsiooni vaenlased". Esialgu koostasid jakobiinid uue põhiseaduse, mis võeti vastu 24. juunil 1793. See oli tunduvalt liberaalsem kui varasem, kuna kaotas varanduslikud tsensused, lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Siiski ei mindud nendega nii kaugele, kui seda nõudsid Jacques Roux' juhtimisel või jakobiinide enda vasakpoolne tiib Herbét' eestvedamisel. Kuid need halvendasid mõnevõrra keskklassi olukorda, mistõttu sellisele poliitikale seisid vastu ka partei parempoolsed eesotsas Dantoniga
EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e. piirangud valimistel 1. Ajaloos esinenud: 1) varanduslik 2) sooline 3) rassiline 4) usuline 5) seisuslik 6) hariduslik jm 2. Tänases Eestis: 1) kodakondsus (nt RK valimistel saavad osalevad vaid EV kodanikud) 2) vanuseline (al.18. eluaastast) 3) vaimne tervis (ajutine) 4) ajutiselt on valimisõigus ära võetud kinnipidamiskohtades karistust kandvad isikud (vangid) Demokraatlike valimiste põhimõtted
Nagu jrgnevalt selgub kujunevad nad dnamiidiks hiskonna vundamendis. Jrgmiseks valitsemiskorraks on demokraatia. Seda sna tlgitakse tavaliselt vastega rahva vim, demos thendas aga tpsemalt just lihtrahvast. leminek demokraatiale toimub siis, kui vaesel enamusel nnestub kukutada rikkad oligarhid. Ainuke erinevus inimeste vahel, mis oligarhia tingimustes mras inimese sotsiaal-poliitilise staatuse, oli nende jukuse erinevus. Demokraatia teostub juriidiliselt sellega, et thistatakse varanduslikud tsensused, mis piirasid oligarhia korral inimeste osavttu poliitilisest elust. Nd, kus neid piiranguid enam ei ole, on kik hiskonnaliikmed vrdsed ja vrdigustatud vimu teostama. Samal ajal ei peeta vajalikuks ksida, kas inimene riigiasju ka tunneb ning poliitilistes ksimustes kompetentne on. Laevavrdpilti kasutades viks seda olukarda nii iseloomustada: laevarool kib siin kest ktte, kellel tuju tuleb, see ta enda ktte haarab, kui enam ei ole tuju, jtab sinnapaika
Ka riigisiseselt olid asjad väga pinevad: Vendée oli täielikult rojalistlike jõudude käes ning Lõuna-Prantsusmaal valitsesid kümned kohalikud võimukeskused. Jakobiinid pidid nüüd kõik need probleemid võimalikult ruttu lahendama, et oma ainuvõimu õigustada. Esialgu koostasid jakobiinid uue põhiseaduse, mis võeti vastu 24. juunil 1793. See oli tunduvalt liberaalsem kui varasem, kuna kaotas varanduslikud tsensused, lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Siiski ei mindud nendega nii kaugele, kui seda nõudsid "Pöörased" Jacques Roux' juhtimisel või jakobiinide enda vasakpoolne tiib Herbét' eestvedamisel. Kuid need halvendasid mõnevõrra keskklassi olukorda, mistõttu sellisele poliitikale seisid vastu ka partei parempoolsed eesotsas Dantoniga. Robespierre püüdiski kahe
ühiskonna vundamendis. Järgmiseks valitsemiskorraks on demokraatia. Seda sõna tõlgitakse tavaliselt vastega “rahva võim”, demos tähendas aga täpsemalt just lihtrahvast. Üleminek demokraatiale toimub siis, kui vaesel enamusel õnnestub kukutada rikkad oligarhid. Ainuke erinevus inimeste vahel, mis oligarhia tingimustes määras inimese sotsiaal- poliitilise staatuse, oli nende jõukuse erinevus. Demokraatia teostub juriidiliselt sellega, et tühistatakse varanduslikud tsensused, mis piirasid oligarhia korral inimeste osavõttu poliitilisest elust. Nüüd, kus neid piiranguid enam ei ole, on kõik ühiskonnaliikmed võrdsed ja võrdõigustatud võimu teostama. Samal ajal ei peeta vajalikuks nõuda, et inimene riigiasju ka tunneks ning poliitilistes küsimustes kompetentne oleks. Laevavõrdpilti kasutades võiks seda olukarda nii iseloomustada: laevarool käib siin käest kätte, kellel tuju tuleb, see selle enda kätte haarab, kui enam ei ole tuju, jätab sinnapaika
Aasia ja Aafrika mudel Poolpresidentaalne vabariik Parlamentaarne vabariik Nõukogude vabariik Riikliku korralduse (riigi territoriaalse korralduse) vormid Unitaarriik Föderatsioon 1 Valimised ja referendum Valimiste mõiste ja liigid Subjektiivse valimisõiguse printsiibid Tsensused Vaba osavõtt Võrdne valimisõigus Valimiste korraldamine kas otseste või kaudsetena Referendum Valimissüsteemid Suhtelise häälteenamusega majoritaarne süsteem Absoluutse häälteenamusega majoritaarne süsteem Kvalifitseeritud häälteenamusega majoritaarne süsteem Üksikult mitteülekantav hääl Kumulatiivne vootum, piiratud vootum Proportsionaalsed valimissüsteemid Valimiskünnis
Valimise sund e-hääletamisel kartis Riigikohus, et inimesed muutuvad teistmoodi mõjutatavaks (pole kindel, kus ja kelle juuresolekul valivad) Valimisloosung ,,Kui te minu poolt hääletate, siis saate 500EEK rohkem pensionit" kas see on demokraatlik, kooskõlas valimisvabadusega ning kas see pole valijate äraostmine? - Valimiste üldisus: Üldisus keelab tsensused (alaealised ei saa valida, kinnipeetavate piirang kui vang vabaneb just peale valimisi, siis miks ta ei peaks saama kaasa rääkida, kui ta osaleb nüüd tavakodanikuna ühiskonnas) - Valimiste ühetaolisus: Aktiivse puhul: kõikidel valimisõiguslikel kodanikel peab olema võrdne arv hääli ning kõigil peab olema võrdne kaal esinduskogude moodustamisel
Tänapäeval on seda tehtud ainult Aafrikas. Brasiilias nõutakse et, saadikukandidaat oskaks riigikeeles lugeda ja kirjutada 7) soolist tsensust on rakendatud nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse puhul. Tänapäeval seda praktiliselt ei kasutata. 8) Religioosset tsensust on kasutatud passiivse valimistsensuse puhul. Tänapäeval kasutatakse seda mõnedes islamiriikides. Näiteks nõutakse, et kandidaat peab aktiivselt islami usku tunnistama 9) Moraalsed tsensused. Nende puhul nõutakse eeskujulikku eluviisi, häid kombeid Tavaliselt on valimisõigus ära võetud isikutelt, kes kohtuotsuse alusel kannavad vabaduskaotuslikku karistust. 10) Teatava riigiameti ja parlamendiliikme ameti ühitamise keeld. Näiteks ei saa Prantsusmaal valida kaadrisõjaväelasi parlamenti. Prantsuse prefekti (haldusametnik) ei saa valida parlamenti selles ringkonnas, kus ta on ametis või oli kuni 3 aastat tagasi ametis. 50
Kuid iga ajastu omavalitsusmudel on nö oma aja laps ja teda tuleb vaadelda suhtelisest aspektist, st kas uus reform või muud muutused olid progressiivsed varasemaga (eelnevaga) võrreldes. Nii võime väita, et Vene 1870.a linnaseaduse osaline kehtestamine Baltimail 1877.a (valitav linnavolikogu, ametnikest valitsus) oli progressiivsem süsteem võrreldes sajandeid vähemuutunud varasema linnahaldusega, ehkki seisusliku iseloomuga tsensused säilisid (disproportsionaalselt olid esindatud nt majaomanikud ja ettevõtjad). 3. Kohaliku omavalitsuse ja demokraatia seos Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas EKOH preambul: · Kohalik omavalitsus on üks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid; · kodanike õigus osaleda ühiskonnaelus on üks demokraatlikke põhimõtteid, mida jagavad kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid; · just kohalikul tasandil saab seda õigust kõige otsesemalt kasutada;
annaabi.ee 
