Keraam.mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad k...
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...
6. Miks varem kasutati, aga enam ei kasutada pliiühendit (etüülpliid) sisaldavat bensiini? -PLIIÜHENDIT SISALDAVAT BENSIINI KASTUTATAVAD SÕIDUKID REOSTAVAD KESKKONDA PALJU ROHKEM JA ON MÜRGINE NING SEETÕTTU ENAM SEDA EI KASUTATA. Magneesium 1.2 põhjust miks inimesed magneesiumi vajavad-hoiavad südame ja lihased korras, vere hüübimine 2.Kuidas kasutatakse magneesiumit tööstuses?- Tööstuses kasutatakse teda kiiresti kõvastuvate tsementide valmistamisel 3.Mis on tähtsaim magneesiumiühend looduses?-klorofüll 4.Mis magneesiumiühend saame mg põlemisel?- 2Mg + O 2-2MgO 5.Miks ei tule magneesiumi kasutamine kõne alla puhtal kujul?-Kuna ta peab nii keemiliselt kui mehaaniliselt vähe vastu Raud 1.Raua roostetamise valem- 4Fe+3O2-2Fe2O3 2.2 raua sulamit ja nende erinevus-Malm(raua ja süsiniku sulam. 2,5% süsinikku). Teras ( raua ja süsiniku sulam.alla 2% sulamit) 3
raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides, südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, kasvamiseks. Kaltsiumit kasutatakse : redutseerijana teiste metallide (nt uraani, tsirkooni, tooriumi) ekstraheerimisel hapniku, väävli või süsiniku eemaldamiseks mitmetest raudmetallide sulamitest alumiiniumi, berülliumi, vase, plii ja magneesiumi sulamite tootmises ehituses kasutatavate tsementide ja mörtide valmistamises juustu tootmises, kus kaltsiumiioonid mõjutavad laabi aktiivsust, põhjustades omakorda piimavalkude kalgendumise. Kasutatud allikad: 1. www.toitumine.ee/kaltsium/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium 3. http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=10 4. http://www.annaabi.ee/s.php?s=kaltsium
Kõik materjalid antakse veskisse üle kaaldosaatorite. Tsemendiveskid on varustatud kottfiltritega. Kaks tsemendiveskit on varustatud tsemendijahutajatega. Tsemendiveskitest väljunud tsement pumbatakse silodesse 4 tk a´-5000 t ja 6 tk a´-4000 t. Tsemendi pakkimine, väljastamine Tsement väljastatakse kas lahtiselt või pakituna paberkottidesse (40 kg või 25 kg). Tsemendi pakkimiseks on kaks karusellpakkemasinat. Pakitud tsement pannakse puitalustele ning kaetakse kilega. TSEMENTIDE LIIGID Juba Antiik-Roomas tunti mõningaid tsemenditaolisi hüdraulilisi sideaineid. Selleks põletati ja peenestati suure savisisaldusega lubjakivi või jahvatati looduslikke vulkaanilisi kivimeid. Kõik need sisaldasid vee toimel kõvastuvaid kaltsiumsilikaate. Ka tänapäeval valmistatakse peale klassikalise portlandtsemendi veel teistsuguse koostisega tsemente. Tsemendi koostist muudetakse kahel põhjusel. Esiteks võimaldab see reguleerida tsemendi
dolomiit, sideriit), raua oksiidid jne. Vahel on tsementi moodustavaiks mineraalideks ka savimineraalid, vilgud, kips, barüüt ja püriit. Tsement tekib kivimite pooriruumi enamasti vesilahustest sadenemise teel. Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Kasutatakse: maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsementide tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (tsement:liiv) valmistatud proovikehade (40x40x160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) 2 ja 28 päeva vanuselt. Tsemendi põhilisteks näitajateks on: · tugevusklass · eeltugevus · normtugevus · tardumise algus Tsement sein: TSEMENDI TOOTMINE Tsemendi valmistamine toimub märjal meetodil. Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu.
1. Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll 1.1. Töö eesmärk · Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16;
valu. Plastilise kahanemise praod ilmnevad kõige sagedamini suvel, tingimustes kui on soe, tuuline ja õhuniiskus madal. Plastilise mahukahanemisepraod võivad olla väga sügavad, laiusega kuni 3mm ja nende pikkus väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. Plastiline mahukahanemine Plastilise kahanemise pragude tekke suhtes on kõige tundlikumad: · kõrge tsemendisisaldusega betoonid, · kõrge jahvatuspeensusega tsementide baasil valmistatud betoonid, · madala vesitsementteguriga betoonid, kaasa arvatud superplastifikaatoriga betoonid, · betoonid, kus on kasutatud tardumimse/kivinemise aeglustajaid. Aeglustajad pikendavad plastse oleku aega, kuid ei mõjuta kuivamiskahanemise tingimusi. Ettevaatusabinõud plastilise kahanemise vältimiseks: · valida võimaluse korral betooni valamiseks aeg, kui ilmastik selleks on soodne, vältida valamist tugeva tuule ja päikese käes,
Kuivas keskkonnas võib tugevuse kasv aeg- lustuda umbes 1,5 korda. − Termiline töötlemine Kivistumise kiirendamiseks kasutatakse betooni − eelsoojendatud täitematerjali ja vee kasutamist; Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 8 − termilist töötlemist atmosfääri rõhul (temperatuuril ligikaudu 80oC ja suhtelisel niisku- sel 90 ÷ 100%; − autoklaavimist. − Kiireltkivinevate tsementide kasutamine tavalise portlandtsemendi asemel. − Kivinemist kiirendavate lisandite kasutamine Varasel läbikülmumisel betooni tugevuse kasv lakkab. Ülessulamisel see küll jätkub, kuid be- tooni lõpptugevus väheneb. Kui esmase külmumise ajaks betoon on saavutanud ligikaudu 70% oma 28-päevasest tugevusest, siis külmumine lõpptugevust ei mõjuta. Betooni tugevust vähendab paljutsükliline dünaamiline koormus kuni kaks korda (sõltuvalt
Suur vesitesmenttegur Peene täitematerjalik suur osakaal Kuiv kasutuskeskkond Raudbetoonis võib mahukahanemine olla üle 2 korra väiksem kui betoonis Mahukahanemine on üldiselt kahjulik,põhjustades pragusid ja pingeid. Mahukahanemispragusid tekitab ebaüthlane temperatuuri jaotus.Positiivsest küljest suurendab mahukahanemine betooni ja armatuurterase vahelist naket. Mahukahanemise vältimine: seda saab vältida spets mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. BETOONI ROOME Roome – on betooni omadus järelderformeeruda kestva koormuse toimel pika aja vältel Roome sõltuvus betooni struktuurist, koostisest, ja keskkonnatingimustest on analoogiline mahukahanemisega Roome vähendamiseks on mõistlik vältida konstruktsiooni liiga varajast koormamist KIUDMATERJALID Kiude kasutatakse erinevate komposiitmaterjalide koosseisus: 1) kiudpolümeermaterjalid 2)kiudbetoonmaterjalid Kiudmaterjalide tüübid: 1) klaaskiud 2)süsinikkiud
Plastifikaatori doseering on tavaliselt 0,2-0,5% tsemendi kaalust. Suuremate doseeringute kasutamist piiravad üha rohkem ilmnema hakkavad negatiivsed kõrvalefektid. Betoonisegu veevajadus väheneb lisandi doseeringu suurenemisel. Lisandi mõju ulatus võib sõltuda paljudest faktoritest, nagu aluminaatide ja leeliste sisaldus tsemendis, tsemendi eripind ning tsemendi koostises tardumisaegade reguleerimiseks kasutatud sulfaatide liik. Seetõttu võib ühe ja sama lisandi tõhusus erinevate tsementide korral olla erinev. Lisandi efektiivsus sõltub ka betoonisegu koostisse viimise hetkest. (See kehtib kõigi lisandite, eriti aga veevajadust vähendavate lisandite kohta). Praktika on näidanud, et plastifikaatori lisamine segamisaja lõppfaasis tõstab tema mõjusust nii plastifikaatori kui veevajadust vähendava lisandina. Sellega võib aga kaasneda mõningane tardumisaegade pikenemine, sisseviidud õhu hulga ja betoonisegu vee-eralduse suurenemine. 3.3
Tardumine: Tsemendi veega segamisel kõik tsemendis olevad ühendid hüdratiseeruvad (ühinevad veega) jamõned neist ka hüdrolüseeruvad (lagunevad vees). Uued tekkinud ühendid moodustavad tsemenditerakeste ümber kleepuva kile (geeli), mis kleebib tsemenditerakesed omavahel kokku ja plastne tsemenditaigen muutub pooltahkeks massiks. Kivinemine: Kui tekkinud geel kristalliseerub ja tekib tesementkivi. Normatiivseks kivistumise ajaks loetakse enamike tsementide puhul 28 päeva. Sellel vanusel määratakse tsemendi normtugevus-tugevusklass. 16 BETOONID 1. Mis komponentidest segad kokku betooni? Sideaine, vesi ja täitematerjal (nt tesement,vesi,liiv) Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjal ei reageeri vee ega sideainega ja on enamasti odav materjal (liiv, killustik, kruus). 46
Kasutatakse valatud vuukideta põrandate valamiseks, kuivsegude tootmisel ning mörtide valmistamisel. • Õhklubi – ehk harilik lubi, saadakse kaltsiumkarbonaatsete kivimite põletamisel.Kivistumine – karbonaatide(kaltsiumkarbonaatide moodustamine),hüdraataine, hüdrosilikaataine, • Lubi – survetugevus 1MPa, aeglaselt kivistuv, plastne segu.Kasutatakse lubimörtides sideainena,segamörtides plastifikaatorina. • Tsementide liigitus – tavaline portlantsement,kiirelt kivinev portlandtsement,teebetoon portlandtsemnt. Tsemendi omadus – eritihedus 3,1g/cm3, puistetihedus 1,2...1,3kg/l
6. Betooni peamised tugevusnäitajad (p 1.3.1). Betooni survetugevus fc (kuubikuline-peamine, silindriline) ja betooni tõmbetugevus f ct ; 7. Betooni tugevuse muutumine ajas. Seda mõjutavad tegurid (p 1.3.2). Betooni tugevuse fc all mõistetakse tavaliselt normaaltingimustes kivistunud betooni tugevust 28 päeva vanuselt. Keskkonnatingimused: Tugevuse kasvu soodustab niiske keskkond. Kuivas keskkonnas võib tugevuse kasv aeglustuda umbes 1,5 korda. Kiireltkivinevate tsementide kasutamine tavalise portlandtsemendi asemel Termiline töötlemine a) eelsoojendatud täitematerjali ja vee kasutamist; b) termilist töötlemist atmosfääri rõhul (temperatuuril ligikaudu 80oC ja suhtelisel niiskusel 90...100%; c) autoklaavimist. Kivinemist kiirendavate lisandite kasutamine Varasel läbikülmumisel betooni tugevuse kasv lakkab. Ülessulamisel see küll jätkub, kuid betooni lõpptugevus väheneb.
4.3.Sideainete tootmine Tehnoloogiliselt koosneb sideaine valmistatamine kolmest põhietapist: I lähteainete ettevalmistamine (tooraine kaevandamine, purustamine, jahvatamine, doseerimine, homogeniseerimine) II lähteainete termiline töötlemine (põletamine-jahutamine) III põletamisel saadud produkti jahvatamine (mille eesmärgiks on küllaldase reaktsioonipinna tagamine) Need põhietapid sisaldavad omakorda mitmeid erioperatsioone. 4.4.Tsementide teised koostisosad ja lisandid Tähtsaim põhikoostisosa on portlandtsemendi klinker ja selle kõrval kõrgahjuräbu, põletatud kildad jms. eriomadustega anorgaanilist materjali, 4.5.Sideainete omadused ja vastavuskriteeriumid Sideainete keemilistest ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest vaatleme keemilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. Vastavuskriteeriumiks nimetatakse kindla määramismeetodi kasutamisel saadud arvulise väärtuse vastavust standardis ettenähtud väärtusele. 4
7.5. Vesiklaas ............. 95 7.6. Portlandtsemendi tootmine ............. 96 7.7. Tsemendi tardumine ja kivistumine ............. 97 7.8. Portlandtsemendi omadused ............. 98 7.9. Portlandtsemendi kasutamine ............. 99 7.10. Eritsemendid ............. 100 7.11. Põlevkivituhksideained ............. 102 7.12. Eesti tsementide liigitus ............. 103 8. Betoonid ............. 104 8.1. Betoonide olemus ja liigitus ............. 104 8.2. Raskebetooni koostismaterjalid ............. 105 8.3. Betoonisegu omadused ............. 108 8.4. Betooni tugevus ............. 109 8.5. Betooni koostise määramine ............. 109 8.6
Kuivas keskkonnas võib tugevuse kasv aeg- lustuda umbes 1,5 korda. Termiline töötlemine Kivistumise kiirendamiseks kasutatakse betooni Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 8 eelsoojendatud täitematerjali ja vee kasutamist; termilist töötlemist atmosfääri rõhul (temperatuuril ligikaudu 80oC ja suhtelisel niisku- sel 90 ÷ 100%; autoklaavimist. Kiireltkivinevate tsementide kasutamine tavalise portlandtsemendi asemel. Kivinemist kiirendavate lisandite kasutamine Varasel läbikülmumisel betooni tugevuse kasv lakkab. Ülessulamisel see küll jätkub, kuid be- tooni lõpptugevus väheneb. Kui esmase külmumise ajaks betoon on saavutanud ligikaudu 70% oma 28-päevasest tugevusest, siis külmumine lõpptugevust ei mõjuta. Betooni tugevust vähendab paljutsükliline dünaamiline koormus kuni kaks korda (sõltuvalt
annaabi.ee 
