graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Mineraalvilla plaat on suurema tihedusega ja raskem poorne soojusisolatsioonimaterjal kui vahtpolüstürool. Mineraalvillaga soojustamisel on konstruktsioonile suurem koormus kui vahtpolüstüroolil. Soojusisolatsioonimaterjalide tihedusest oleneb ka materjali paindetugevus, survetugevus, veeimavus. 5. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest? Lahtine portlandtsement imab õhust niiskust ja reageerib sellega kaotades osa oma aktiivsusest ja sellega koos ka võimalikust moodustuva tsemendikivi tugevusest. Mida väiksem on poorsus, seda suurema tugevusega on raskbetooni täitematerjalid, samuti on nad vähe deformeeritavad ja hea kulumiskindlusega. Tsementtaignaga segatud mineraalsed täitematerjalid (näiteks liiv kruus ja killustik), mida betoonis on mitmeid kordi rohkem kui
Üldistatult, mida väiksem on materjali tihedus, seda parem soojaisoleermaterjal see on. Seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks, mida väiksem on materjali tihedus, seda suurem on üldiselt poorsus. Mida suurem on aga poorsus, seda halvemini materjal soojust juhib (st isoleerib paremini). Teiseks, mida suurem on materjali tihedus, seda paremini saavad materjali osakesed üksteisega interakteeruda ning soojust üksteise vahel edasi kanda. 5. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest? Mida suurem on poorsus, seda väiksem on tsemendikivi / betooni tugevus. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. R. Otsman “Ehitusmaterjalid”, Tallinn “Valgus” (1976) 2. Loengu konspekt 3. Material Property Data http://www.matweb.com/index.aspx (26.09.2017) 4. TTÜ kodulehekülg https://www.ttu.ee/persoon/mattias-poldaru/ehitusmaterjalid-aine/ (26.09.2017) 11
Hüdratsioon. TSEMENDI tardumine ja kivinemine tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi,kuid ei võta vastu välist jõudu. tsemendi tugevusklassi määramise aluseks on tsemendi survetugevus 28 päevase normaaltingimuste kivinemise järgi nn. Normtugevus. Mahupüsivuse alla mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mite muuta oma mahtu ega deformeeruda Korrosioonikindlus on tsemendikivi omadus mitte reageerida agressiivsetes keskondades. ERITSEMENDID Kiirkivinebad,merevees püsivad,hüdrofoobsed,plastifitseeritud, paisuvad tsemendid. KÜS. 1.mida nim. Mineraalseteks sideaineteks 2.Milleks kasutatakse mineraalseid sideaineid? 3.Kuidas jaotatakse min. Sideained keemilise päritolu järgi? 4.Kuidas jagunevad min. Sideained? 5.Milliseid sideaineid nim. Õhksideaineteks ja nimeta neid2 ? 6.Milliseid sideaineid nimetatakse hüdraulilisteks sideaineteks ja nimeta need2 ? 7
poorsuse laadist. Mida poorsem on soojaisoleermaterjal, seda paremini ta soojust isoleerib. Kinnised poorid on efektiivsemad kui lahtised poorid. 4) Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida väiksema tihedusega on materjal, seda poorsem ta on, seega isoleerib soojust paremini. Madala tihedusega materjal on kergem, järelikult on kergem paigaldada. 5) Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest? Mida väiksem on poorsus, seda tugevam ta on. Kui on palju poore, siis sinna pooridesse saab näiteks vett minna, või mõnda muud vedelikku, ja seal võivad reaktsioonid tekkida.
· Tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Portlandtsemendi segamisel veega toimuvad reaktsioonid tsemendimineraalide, looduslikukipsi ja vee vahel ehk nn . hüdratsiooniprotsessid(hüdratatsioon).´ Tsemendi kivinemine ja tardumine · Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kuid ei võta vastu välis jõudu. · Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevuspiiri.tsemendi tugevusklass määramise aluseks on tsemendi survetugevus 28 päevase normaalingimustes kivinemise järgi nn . normtugevus. · Tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taignasse vormitud nõela vajumise järgi. Tardumine ei või alata enne 45 min ja peab lõppema kiljemalt 12h pärast.mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel
Samal ajal vähendab täitematerjalide kasutamine oluliselt betooni maksumust. Täitematerjalid moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Eestis betooni tootmisel enamkasutatavad täitematerjalid: • Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- kergkruus Täitematerjalides piiratakse ja kontrollitakse • Peente <0,125mm osiste sisaldust sh. savi ja savikate osiste sisaldust (määratakse pesemisega) kuna halvendab liivaterade ja tsemendikivi vahelist naket; • Orgaaniliste osiste sisaldust (kolorimeetriline hinnang) kuna alandab betooni tugevust ja aeglustab betooni tugevuse kasvu; • Terastikulist koostist, et saavutada liiva minimaalne tühiklikkus võimalikult väikese terade summaarse pinna juures, mis lubaks minimiseerida tsemendi kulu ja tsemendikivi mahtu betoonis. Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse:
*Toorainete kaevandamine *Toorainete purustamine *Toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine *Lobri korrigeerimine *Lobri põletamine klinkri saamiseks *Klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga *Tsemendi ladustamine ja pakkimine. Tsemendi tardumine ja kivinemine. *Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kui ei võta vastu välist jõudu. *Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevusepiiri. Tsemendi omadused. Tsemendi tugevusklassi määramise aluseks on tsemendi survetugevuse 28 päevase normaaltingimustes kivinemise järgi nn. normtugevus. Tardumisajad mööratakse normaalkonsistentse taignasse vormitud nõela vajumise järgi. Tardumine ei või alata enne 45 min ja peab lõppema hiljemalt 12h pärast.
konstruktsioonides (vundamendid, vahe- ja katuslaed, trassid). Materjalil on sama hea vastupanuvõime kemikaalidele nagu näiteks põletatud tellisel ja klaasil. 2 FIBO PLOKI OMADUSED Poorsus Sisemine pooride ruumala kergkruusa graanulites moodustab 70-75%. Poorid on suletud, kuid poorid võivad olla omavahel ühenduses mikropragude kaudu. Tsemendikivi, mis täidab punktidena üksikuid graanuleid, ei täida aga terade vahelist tühiruumi ning seda nimetatakse ka poorideväliseks ruumalaks, mille suurus sõltub kergkruusa fraktsioonist ja mahukaalust. Näiteks Fibo 3 plokkidel on poorideväline ruumala ca 30% ja seetõttu on soovitav müüritise välispind läbipuhumise vältimiseks tihendada kas pahteldamise või krohvimisega. Eriti oluline on teha krohvitööd ukse- ja aknapaledel ning seda soovitavalt enne lengide paigaldamist.
Oksiidid b. Kromaadid 3. Elektrokeemiline kaitse a. Katoodkaitse b. Protektorkaitse c. Katoodkaitse välise vooluallika abil d. Anoodkaitse (pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht) 4. Inhibiitorid Gaasitorustikud isoleeritakse veest ja pinnasest polümeerse kattega ning kasutatakse katoodkaitset. Seejuures peab polümeer juhtima niipalju elektrit, et saab tekitada vooluringi. Betooni korrosioon 1. Tsementkivi korrosioon a. Tsemendikivi väljakanne betoonist veega (Ca(OH)2) b. Reageerimine ümbritsevas keskkonnas olevate ainetega (CO2 ja SO2 ja vees olevate ainetega) c. Leeliste lahusega (naatrium- ja kaaliumhüdroksiid) d. Rasvhapetega e. Suhkrud 2. Armatuuri korrosioon Tsementkivi korrosiooni tagajärjed: suureneb poorsus ja muutub tsemendikivi koostis, väheneb betooni tugevus, suureneb karboneerumise sügavus ja armatuuri korrosioon,
Oksiidid b. Kromaadid 3. Elektrokeemiline kaitse a. Katoodkaitse b. Protektorkaitse c. Katoodkaitse välise vooluallika abil d. Anoodkaitse (pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht) 4. Inhibiitorid Gaasitorustikud isoleeritakse veest ja pinnasest polümeerse kattega ning kasutatakse katoodkaitset. Seejuures peab polümeer juhtima niipalju elektrit, et saab tekitada vooluringi. Betooni korrosioon 1. Tsementkivi korrosioon a. Tsemendikivi väljakanne betoonist veega (Ca(OH)2) b. Reageerimine ümbritsevas keskkonnas olevate ainetega (CO2 ja SO2 ja vees olevate ainetega) c. Leeliste lahusega (naatrium- ja kaaliumhüdroksiid) d. Rasvhapetega e. Suhkrud 2. Armatuuri korrosioon Tsementkivi korrosiooni tagajärjed: suureneb poorsus ja muutub tsemendikivi koostis, väheneb betooni tugevus, suureneb karboneerumise sügavus ja armatuuri korrosioon,
kinnistes õhk ei tsirkuleeri ja jääb seal soena. Suuremates poorides > 2mm olev õhk aga juba tsirkuleerib ja seega ei säilita soojust. 5.4. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida vähem on tihedus, seda suurem on poorsus, seda rohkem õhu poorid sisaldavad. Mida suurem on õhusisaldus materjalis, seda vähem juhib ta soojust. 5.5. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest. Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väikesem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. 6. KASUTATUD MATERJALID 1. Raado, L., EPM 3500 Ehitusmaterjalid 1. Osa, . 2013/2014a, [e- knspekt].http://www.ttu.ee/persoon/lembi-merike-raado/oppematerjalid- 22/ehitusmaterjalid-epm3500/, (19.09.2014) 2. Unga, A., EPS-soojustusmaterjalid, [artikkel veebist],http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/4_1998/eps.htm, (19.09.2014) 3
poorsusest ja poorsuse laadist. Mida poorsem on soojaisoleermaterjal, seda paremini ta soojust isoleerib. Kinnised poorid on efektiivsemad kui lahtised poorid. 7.4. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida väiksema tihedusega on materjal, seda poorsem ta on, seega isoleerib soojust paremini. Madala tihedusega materjal on kergem, järelikult on kergem paigaldada. 7.5. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest? Mida väiksem on poorsus, seda tugevam ta on. Kui on palju poore, siis sinna pooridesse saab näiteks vett minna, või mõnda muud vedelikku, ja seal võivad reaktsioonid tekkida. 10 8. Kasutatud allikad 8.1. Internetist: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32006D0 673:ET:HTML http://et
Mida poorsem on soojaisoleermaterjal, seda paremini ta soojust isoleerib. Kinnised poorid on efektiivsemad kui lahtised poorid. 14 Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida väiksema tihedusega on materjal, seda poorsem ta on, seega isoleerib soojust paremini. Madala tihedusega materjal on kergem, järelikult on kergem paigaldada. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest? Mida poorsem on materjal, seda madalam on tema tugevus. 15
4.5.Sideainete omadused ja vastavuskriteeriumid Sideainete keemilistest ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest vaatleme keemilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. Vastavuskriteeriumiks nimetatakse kindla määramismeetodi kasutamisel saadud arvulise väärtuse vastavust standardis ettenähtud väärtusele. 4.5.1.Keemilised omadused Keemiliste omaduste all mõeldakse eelkõige sideaine keemilist ja mineraloogilist koostist, mille muutumisel muutuvad ka saadava tsemendikivi omadused nagu näiteks püsivus jt. Koostis võib teatud kindlates piirides muutuda, seetõttu esitatakse standardites piirtingimused teatud kindlate ühendite sisaldusele sideaines. Näiteks kaltsiumilises lubjas peab sisalduma vähemalt 70, 80 või 90% CaO (CL70, CL80, CL90) ja ei tohi sisalduda enam kui 5% MgO. 4.5.2 Füüsikalised ja mehaanilised omadused 4.5.2.1. Veevajadus Väljendatakse standardkonsistentsiga 4.5.2.2.Tardumise (setting) algus ja lõpp 4.5.2.3. Kivinemine (Hardening)
Betooni koostisosana tuleb vaadelda ka õhku, mis osaleb betooni struktuuri kujunemisel. Täitematerjale on betoonis kuni 70 %. Täitematerjalide roll betoonides: · Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. Moodustunud skeletil on oma roll tugevuse andmisel betoonile, seetõttu tuleb kõrge tugevusega betoonides kasutada ka kindla tugevusega täitematerjale. · Täitematerjalide olemasolu betoonis vähendab tsemendikivi mahukahanemise mõju betoonile. Peale muude omaduste on täitematerjalid veel vähedeformeeruvad e. jäigad ja hea kulumiskindlusega. · Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis. Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord, kus terad pakitakse niisuguse tihedusega, et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik.Olenevalt täitematerjali tihedusest
15 Räbutsement (CEM III) saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30...70% klinkri massist. 50% räbu sisalduse puhul selle tsemendi omadused langevad. Paremad tulemused on neil tulnud suurema või väiksema räbu sisalduse puhul. Mida suurem räbu sisaldus, seda väiksem survetugevus. Räbutsement tardub aeglasemalt, moodustunud tsemendikivi tihedam võrreldes portlantsemendiga. Portlandräbutsement jahvatatakse suhteliselt peenemaks kui portlandtsement. Põhjuseks on räbu ja tsemendimineraalide vaheliste reaktsioonide täielikum toimumine. Portlandräbutsement on korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega kui portlandtsement. Veevajadus sama või natuke suurem kui vastav portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel. Sobiv hüdrotermilisel kivistamisel. Ei
Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega minimaliseeritud. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab tagama betooni omadustele esitatavate nõuete täitmise. Täitematerjalid peavad vastama EVS-EN ja 206-1:2002 ja EVS-EN 12620:2005 nõuetele. Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning selle pH > 4,0. Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvasid või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti. 3.2.1 Sarrus Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavad tähistatud keskkonna ja betooni tugevusklassile. Sarruse fikseerimine tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud.
savist, tooraine ei tohi sisaldada rauda- ega mangaaniühendeid. Põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda tuhka. Jahvatatakse kuulveskis kivi või keraamiliste kuulidega. Lisada võib pigmente et saada erinevaid värvusi. 2) räbutsement (CEM III) : saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30-70% klinrki massist, 50% räbu sisalduse puhul tsemendi omadused langevad. Räbutsement tardub aeglasemalt aga tsemendikivi on tihedam, kui portlandtsemendi oma. Portlandräbutsement on korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega kui portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamiseks, ei sobi madalatel temp kivistamiseks. 3) aluminaattsement- valmistatakse Al2O3 rikkast toorainest. Toodetakse Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine,
lõpptugevust. Samuti sobib ta hästi suurte konstruktsioonide valmistamisel (pragusid tekib temasse vähem). Räbutsement (CEM III) saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30...70% klinkri massist. 50% räbu sisalduse puhul selle tsemendi omadused langevad. Paremad tulemused on neil tulnud suurema või väiksema räbu sisalduse puhul. Mida suurem räbu sisaldus, seda väiksem survetugevus. Räbutsement tardub aeglasemalt, moodustunud tsemendikivi tihedam võrreldes portlantsemendiga. Portlandräbutsement jahvatatakse suhteliselt peenemaks kui portlandtsement. Põhjuseks on räbu ja tsemendimineraalide vaheliste reaktsioonide täielikum toimumine. Portlandräbutsement on korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega kui portlandtsement. Veevajadus sama või natuke suurem kui vastav portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel. Sobiv hüdrotermilisel kivistamisel
konstruktsioonide valmistamisel (pragusid tekib temasse vähem). · Räbutsement (CEM III) saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30...70% klinkri massist. 50% räbu sisalduse puhul selle tsemendi omadused langevad. Paremad tulemused on neil tulnud suurema või väiksema räbu sisalduse puhul. Mida suurem räbu sisaldus, seda väiksem survetugevus. Räbutsement tardub aeglasemalt, moodustunud tsemendikivi tihedam võrreldes portlantsemendiga. 05.05.2014 · Aluminaattsement ehk kaltsiumaluminaattsement valmistatakse Al2O3 rikkast toorainestboksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Toodetakse antud tsementi Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias. · Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakiviga ning sellele järgneva peenjahvatusega
annaabi.ee 
