Absolutism Venemaal Modeliseeriti riigi juhtimist. Luuakse valitsusasutused ja neile kõikidele antakse konkreetne vaalitsusala. 1712 Peterburg venemaa pealinnaks. 1700-1721 Põhja sõda Venemaa vallutas Eesti ja Läti. 1725 Peete I suri ja Tsaar oli nimetamata. Peale Peetri surma hakkas palee pööreteperiood võimul olid Peetri naine, tütred, sugulased. 1762 aastal sai võimule Peeter III Katariina II tõi tsaaririiki valgustatuse, ta kutsus kokku esinuduskogu. Andis välja Armukiri aadlile ja Armukiri linnadele, kus ta seadustas aadli kui ka linnade seadused ja kohustused. Ta raja pealinnna teatri kui ka muuseumi ning toetas kultuuri arengut.
IVANHOE Walter Scott Turniir Ashby de la Zoucheis. Võitlusväljal domineerivad normannid sünge templirüütli Brian de Guilberti juhtimisel. Inglastest pealtvaatajad on kibestunud.Nad vihkavad vallutajaid ja nende asevalitsejat prints Johni, kes valitseb tsaaririiki karmil käel ja ihaleb krooni, samal ajal kui tema vend seaduslik kuningas Richard Lõvisüda viibib Pühal Maal. Siis ilmub välja tundmatu rüütel, palet varjamas kiivri näokate. Ta ei tõsta seda üles ka siis, kui on sadulast paisanud kõik Sir Briani mehed, samuti tema enda ja võtnud kauni leedi Rowena käest vastu võidurätiku. Ainult asjasse pühendatuile on teada, et naasnud on Richard Lõvisüdame truu kaaskondlane Wilfred Ivanhoe. Nüüd on jälle lootust...
luteri usku 3. Võrdle Hurda ja Jakobsoni tegevust rahvuslikuliikumise juhina. 4. Miks muutusid baltisakslased eestlaste rahvusliku liikumise suhtes vaenulikuks?Kuna eestlased kritiseerisid baltisakslaste vastu, tahtsid nende privileegide kaotamist ja et eestlastel oleksid võrdsemad õigused nendega 5. 21. PTK 1. Miks algas venestamine? 3 põhjust. Suur-Vene rahvusluse tugevnemine Vajadus tsaaririiki moderniseerida, Balti erikord ehk anakronism Vene riigi julgeoleku huvid 2.Milles venestuspoliitika seisnes? 1) 1882-83 Manasseini revisjon 2)1885 uued kubernerid, kelle ül venestusreformide läbiviimine 3) Haldusreformid: linnade omavalitsus, politsei- ja kohtusüsteem --- kaotati ära Balti erikord 4) baltisakslaste asemel ametisse venelased 5) kultuuriline venestamine: Koolides venekeelne õpe, õpetajad venelased Asjaajamiskeeleks vene keel
Bátory. 1579. aastal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuseks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine.Paari aasta pärast 1581 ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all, sõjategevus suundus Venemaale. 1582.a Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, aga pidi venelastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne-
Bátory. 1579. aastal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuseks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine.Paari aasta pärast 1581 ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all, sõjategevus suundus Venemaale. 1582.a Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, aga pidi venelastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne-
tõrjutud, Rootsil oli ainult Tallinn ja Hiiumaa. Talupoegade olukord ainult halvenes, lisandunud olid röövjõugud, katk ja näljahäda. 1577. saatis tsaar oma väe Tallinna, kus pidi otsustatama Eesti ala tulevik, kuid vallutada seda ei suudetud. Kui Poola kuningaks sai Stefan Batory, algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Samal ajal oli Rootsi edukas Lääneja Virumaal. Varsti oli kogu PõhjaEesti jälle Rootsi võimu all. Vene tsaaririiki hakati ründama kahelt poolt. 1582. sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga sai Venemaa poolakate käest küll enda alad tagasi, kuid pidi loovutama enda käes olevad Liivimaa linnused. 1583 sõlmitud Pljussa vaherahuga säilitasid rootslased kogu Lääneja PõhjaEesti. Kolm kuningat Poola · Poliitika kõrgemaks ametiisikuks asehaldur. Maa oli jagatud presidentkondadeks, mis nimetati ümber vojevoodkondadeks. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev
Bismarck peatanud Preisi kindralitele ja sõduritele nii ahvatleva võidumarsi Viini, et mitte liigselt alandada Austriat. Kartus, et Austria võib asuda revansipoliitika teele, oli siiski põhjendatud. 1871. aasta oktoobris sai aga Austria-Ungari välisministriks ungarlane Gyula Andràssy, kes pidas peavaenlaseks slaavlasi, eriti Suur-Serbia liikumist, ja Balkanile tungivat Venemaad. Uus välisminister taotles koostööd Saksamaaga, pidades silmas liitu Venemaa vastu. Bismarck suhtus tsaaririiki vaenulikult, kuid samal ajal ta ka kartis Venemaad. Ta oskas arvestada Venemaa gigantseid mõõtmeid, suuri inimhulki ja majanduslikke ressursse ning karmi kliimat. Tagantjärele tarkusena jääb kõlama Bismarcki hoiatus, et Saksamaa peab hoiduma sõjast kahel rindel, üheaegselt läänes Prantsusmaa ja idas Venemaa vastu. Venemaa omalt poolt pelgas Saksamaa ja Austria-Ungari liitu, millises osas oli parimaks lahenduseks selles liidus osalemine
Virumaal. 1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus De Ia Gardie , juhtimisel kinnikülmunud Soome Iahe. Pärast piiramst vallutati Rakvere, siis rida väikesemaid linnuseid.Pikema vastupanu järel oli sunnitud alistuma Haapsalu .Tormijooksuga valluati Narva, kus Rootsi väepealik lasi sõdureid 24 tundi takistamatult tappa ja rüüs- tata. Ka alistati Paide,oli kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all ja sõjategevus suundus juba venemaale. Vene tsaaririiki rünnati nüüd kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad siiski edu ei saavutanud.1582. aastajaanuari keskel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, pidi aga viimas- tele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. 1581.-1582
19. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses. Poola kuningaks sai Stefan Batory, 1579. algas suur sõjategevus Venemaa vastu, Poola ja Rootsi tegutsesid teineteist segamata Eesti eri osades mõlemad Venemaa vastu. Rootsi väed, Pontus De la Gardie juhtimisel, liikusid üle Soome lahe, vallutasid Rakvere, veel väiksemaid linnuseid, Haapsalu, Narva, Paide kogu Põhja-Eesti Rootsi kuninga võimu all, sõjategevus suundus Venemaale. Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt. 1582. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu , millega sai Ivan Julm tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, aga pidi poolakatele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa Linnused. Lõuna- Eesti Rzeczspospolita riigi võimu all (ehk siis Poola-Leedu võimu all. 1583. Pljussa jõe suudmes sõlmiti Venemaa ja Rootsi vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised valdused Ingerimaal. Liivi sõda oli läbi.
1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Moskva-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Moskva Tsaaririiki. 1573 alustasid moskoviidid taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haabsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Moskva Tsaaririigi vastu Poola, kus troonile oli tõusnud kuningas Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid moskoviidid löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas
Partei lõhenema samuti radikaalsemaks sotsiaalsete probleemidega tegelevaks ning rahvuslikumaks tiivaks Antanas Smeto hilisem Leedu autoritaarne juht. 1905 a revolutsioon. Leedu oli tollel ajal üks kõige agraarsem piirkond Vene Tsaaririigis. Linnastumine vaid 10% ja nendest pooled juudid. Leedulastest elas linnades vaid 3%. Peamised tööstuskeskused Vilnius, Kaunas, Siaulia ja Panevezis. Kõige märkimisväärsem osa tööstuslikust piirkonnast asus aga väljaspool tsaaririiki Väike-Leedus Klaipedas. Leedu oli seega tööstuslikult alaarenenud piirkond. 20. saj alul oli maast mõisnike käes kolmandik aga talurahva käes 2 kolmandikku. Eestis seevastu kuulus 60% maast mõisnikele. Seetõttu olid sotsiaalne teravus maal ka väiksem. Ka olid mõisnikud enamuses Poola päritolu, kellega polnud leedu talurahval suurt konflikti. 1905 aastal tehti rahvale uusi järeleandmisi, mais lubati jälle erakoole asutada ja seal õppekeelena emakeelt kasutada
Septembri lõpus algas Loodearmee (kindral Judenits, u 20 000 meest) pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. Jõuti 45 km kaugusele linnast. Novembris lõpetati operatsioon ja algas vägede tagasitõmbumine. Detsembris püüdis Punaaree edutult vallutada Narvat. 31. dets sõlmitud vaherahu jõustus 3. jaan 1920. Tartu rahuläbirääkimised Rahvusvaheline taust Antant toetas Vene valgeid, soovis kukutada Vene enamlasi ja taastada tsaaririiki (Briti sõjamin Churchill). Eitav suhtumine eestlaste rahuplaani. Teised Nõukogude Venega sõdivad riigid tegelesid oma probleemidega. Eesti valitsus jäi rahuläbirääkimistel üksi. Eesti delegatsioon Välisminister J. Poska, sõjaminister A.Piip, kindralstaabi ülem J. Soots jt Vene delegatsioon Joffe, kindral Kostjajev jt Rahuläbirääkimiste tulemused veeb 1920 alla kirjutatud rahuleping sätestas 1) Riikide vastastikune tunnustamine
Vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all, sõjategevus suundus Venemaale. Ivo Schenkenberg - Tallinna põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Julguse tõttu kutsusid vaenlased teda ,,Liivimaa Hannibaliks" ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks". 1582 Jam Zapolski vaherahu - Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, pidi aga viimastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. (Jan Vazinski vaherahu ^.^). 1583 Pljussa - Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa
Narva, Paide, seega oli kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all ja sõjategevus suundus juba Venemaale. *Ivo Schenkenberg- Tallinna põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. Umbes 400- mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Julguse tõttu kutsusid vaenlased teda ,,Liivimaa Hannibaliks" ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks". *1582 Jam Zapolski vaherahu- Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Selle rahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, pidi aga viimastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. *1583 Pljussa-Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, kusjuures
Kalevipoeg pani aluse uue laadilisele mineviku tunnetusele. Uus eestlaste mineviku käsitlus, arusaamine sellest, et eestlased pole alati olnud pärisorjad, vaid leidub ka kangelasi. Rahvusliku ärkamise tingimused: Poliitilised olud rahvusliku ärkamise jaoks olid kehvad. Lisaks oli balti erikord, kelle käes oli kõik võim. Toimus muutus vene keskvõimu keisrivõimu tasemel, Alexander II valitsusajal (1875-1881), sooviti moderniseerida Vene tsaaririiki. Hernhuutlus, vennaste kogudused- Need olid eestlaste seas levinud vennaste liikumine, mis arendas rahva algatuse võimet. Ühtne kirjakeel ja rahvaharidus. Koduõpetuse tähtsus 18. sajandil jätkus, lapsed kes ei õppinud selgeks lugemise kodus läksid kooli. Oli olemas üldine koolikohustus, mis oli 3 talve. Maa piirkondades kooliaasta algas hiljem kui linnas. Enne eestlaste rahvusliku ärkamist toimus balti-sakslaste ärkamise aeg Kesk- Saksamaal
Põhiloomus on headus, on kohe nii hea, et on oma venna eest läinud sõjaväkke. Nekrutiks saadi nagu liisu kaudu, sest sõjavägi kestis tol ajal 25 aastat. Õpetab Bezuhhovile ühe elutõe, mis on üsna oluline, tuleb suuta elada ka teiste jaoks. Loomulikult jääb Napoleon Venemaal tapmata. Bezuhhovist saab hoopiski Natasa mees ja tulevane dekabrist. Üks Rostovide vendadest abiellub hoopis Andrei Kuragini õega. Epiloogis on vaidlus, kas aadlik tohib tsaaririiki muutma hakata. Bolkonski poeg esimesest abielust on nüüd juba noorukiks kasvanud ja tema tahaks seda tõde teada. Nikolai Rostov, et ei tohi, Bezuhhov arvab, et peab. Et venemaad tuleb muuta reformidega ja inimest kõlbelisemaks. Tolstoi ise veendunud, et tõelise õnne annavad inimesele perekond ja lapsed 1860ndatel. Romaan on kena ja huvitav, ainuke asi, mis tänapäeva lugejat eemale tõukab, on need lehekülgede kaupa dialoogid prantsuse keeles. Järgmine Tolstoi teos, on ,,Anna Karenina"
annaabi.ee 
