Mis on ilu? ,,Ilu on vaataja silmades." Mina nõustun väitega, et ilu on iga inimese jaoks midagi isiklikku, sest ma usun, et ilu tuleb sügavalt hinge seest. Inimestel on erinevad ideed ilust ja erinevad maitsed, niisiis iluidee varieerub. Seda tõestavad meile teised inimesed; maailm, kus me kõik koos elame. On lugematul arvul võimalusi ilu tõlgendada. Ilu võib olla looduses: kosed, päikeseloojangud ning isegi orkaan; mõne inimese jaoks on eksootiline näha taevaid tumedana. Kõik sõltub sellest, kes sa oled ja millesse sa usud. Kes olen mina? Millese mina usun? Iga inimene leiab iseend uuesti ja uuesti. Sündmused meie elus muudavad meid kõiki pidevalt
2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Järeltöötluse erinevad protsessid 2.1.) Traatimine 2.2.) Liimimine 2.3.) Lõikamine 2.4.) UV-koht-ja lauslakk 2.5.) Foolium- ja surutrükk 2.6.) Insertimine 3.) Pakendamine ja ladustamine 4.) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Trükinduse järetöötlus on pikk ja erinevatest protsessidest koosnev kett mis tagab toodangule kvaliteetse välimuse,iluidee ja inimesele mugavaks kasutamiseks. Tänu järeltöötlusele saame anda tootele ,,Näo" ja muuta toote terviklikuks. Järeltöötluse erinevad protsessid Järeltöötluses on palju erinevaid protsesse mis teevad toote loetavaks ja inimesele mugavaks,kvaliteetseks ja ostetavaks. Toon Teile mitu põhilist järeltöötluse protsessi mille pärast toodang on valmis. Traatimine On põhilisi ja levinumaid toodangi köitmis viise ,millel traat
hävinemises • Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed on aga algkujud. • Asjad ja nähtused on meeltega tajutavad • Arvamus ja teadmine • Meeleline maailm on relativistlik (kas klaas on pooltühi või -täis), s.o suhteline, selle kohta saab olla vaid arvamusi, uskumusi, kujulusi. • Teadmine on üldine ega sõltu vaataja nägemisnurgast; tõeline teadmine saab olla ainult ideede kohta. • Iluidee on jääv ja püsiv • Meelevälised • Tunnetusteooria • Kuidas inimene saab teadmisi? (Platon arvas, et:) • Hing on surematu • Uskus idamaist • Hingenerännak • Kui inimene sureb, läheb hing ideedemaailma • Hinges on sünnipärased teadmised • Inimene saab teadmisi meenutamise läbi • Sünnitusabi 3. NÄILINE JA TEGELIK • Meeltega tajutav tegelikkus tähendab platonile näilisust, mis küll laias laastus võttes on
nüüd on kõik kadunud. Maises (meelelises) maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega ei moodusta meeleline maailm tõelist olemist. Mis siis on tõeline olemine? Teisisõnu: mis on tõeline? Tõeline on Platoni järgi ideede maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada, neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda vanas eas või mingi haiguse tagajärjel inetuks. Inimese ilu võib seega kaduda, kuid iluidee ei kao. Kaunidusidee võib ainult suuremal või vähemal määral peegelduda inimeses. Ideede ja meelelise maailma asjade suhet võib iseloomustada kolme moodi: 10 1. Asjad jäljendavad ideesid. 2. Ideed kehastuvad asjades. 3. Asjad on ideede varjud. Enne meelelise maailma tekkimist peavad olemas olema: ideede maailm (tõeline olemine), mateeria (mitteolemine) ja demiurg ehk jumalus.
maailm). + Platoni eidos vastab mõnes mõttes Aristotelese vormiõpetusele. 14.Platoni ideeõpetuse kriitika Aristotelesel. 1) Platoni ideed on kasutud meeleliste asjade tunnetamises, sest me ei saa nende kaudu teada midagi uut. 2) Ideede maailm on kasutu ka meeleliste asjade eneste olemasolul. Omaette maailmas asuvad nad. 3) Platon kasutas ideid hierarhiliselt, kõrgemad ja madalamad (iluidee kõrgemal kui inimese). Hierarhilisus nõuab allumist ja sõltumist. 4) Kui meelelised asjad on ideede järelduseks, siis peab neil omavahel ka midagi ühist olema? 5) Ideede alusel ei ole võimalik seletada meelelistele asjadele omast liikumist ja muutumist (mate on staatilise iseloomuga, peatab igasuguse liikumise). 15.Keskaja filosoofia lühiiseloomustus. Patristika ja skolastika. Augustinus ja Aquino Thomas. 16. Augustinuse arutlused ajast.
annaabi.ee 
