Ning kvardriivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikkudele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid astuda Lääne-Euroopa Ülikoolidesse. Kuna sel ajal puudusid õpikud ja kirjutusmaterjalina kasutatav pärgament oli kallis, tuli kogu koolis õpitu tuli meelde jätta. Alles siis kui leiutati trükikunst sai raamat ka õplastele kättesaadavaks. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triiviumi ained. Koolitöö alguses kulus palju aega ladina keele selgeks õppimisele ja palvete ning pühakirjade meeldejätmisele. Selleks loeti ladinakeelseid kirikuraamatuid. Toomkooli teine aste oli neile kes pürgisid kirikuvõimu kõrgematele kohtadele. See koosnes kvadriiviumi ainetest. Kool ei hoolitsenud oma õplaste eest kuigi palju. Söök tuli noortel ise hankida. Paljud käisid seda linnatänavatel kerjamas. Vaheaegadel käidi mööda maad ringi ja tutvustati
Andreseni ,, Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo I osa" , A. Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ja K.Trasbergi loengu- ja internetimaterjale. REFORMATSIOONIEELNE AJAJÄRK BALTIMAADES Alustan ülevaatega reformatsioonieelsest ajajärgust Baltimaade koolides, kus ei olnud veel jõutud seitsme vaba kunsti õpetamisest kaugemale. Seitsme vaba kunsti aritmeetika, geomeetria, planimeetria, stereomeetria, astronoomia, harmoonia, dialektika õpetamisel õpiti triiviumi aineid grammatikat, dialektikat ja retoorikat. Ainult üksikud jõudsid toomkoolides kvadriiviumini s.o. aritmeetika, muusika, geomeetria ja astronoomia õppimiseni. Mehaaniline ja dogmaatiline õppeviis oli endiselt au sees. Kahjuks ei saa mööda sellest, et tuima päheõppimist tuleb ka tänapäeva koolis ette. Mulle vähemalt tundub, et kui võõrkeele tunnis antakse õpilasel koduseks ülesandeks 50 sõna tuimalt pähe õppida, siis on kasutegur aktiivses keelekasutuses küsitav
tänapäevasele ülikooli olemusele. Keskaegne ülikool koosnes nagu tänapäevalgi erinevatest valdkondadest ja osakondadest. Kõrgkoolid jagunesid sissejuhatavalt filosoofia teaduskonnaks, mis hõlmas kõiki teisi teaduskondi. Ülikoolides hakati õpetama peamiselt seitset vaba kunsti [septem] artes liberales. Vabade kunstide õppekavva kuulus kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium (quadrivium). (Boeree) Triiviumi moodustasid grammatika (lugemise ja kirjutamise kunsti, peamiselt keskendudes psalmidele ning Piibli tekstidele), kõnekunst ehk retoorika ning loogika. Kvadriiviumina lisandusid ka aritmeetria, geomeetria, muusika ja astronoomia. Alles peale neid tasemeid sai üliõpilane hakata õppima arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles ja kujunes välja oma terminoloogia, mis suures osas püsib tänapäevani. (Tulloch)
Kloostrid olid ainsad hariduse säilitajad. Kloostrite üheks ülesandeks oli lapsi õpetada, kusjuures mitte ainult tulevasi munki, vaid ka ümberkaudsete ülikute lapsi, kes jäid ilmalikku ellu. Kloostrites õpetati varakeskajal seitset vaba kunsti. Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium (quadrivium). Triiviumi alla kuulusid grammatika, dialektika ja retoorika (kõnekunst) õpingud, mis tuli hilise keskaja ülikoolides bakalaureusekraadi saamiseks läbida. Triivium oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Kvadriiviumi alla kuulusid aritmeetika, muusika , geomeetria ja astronoomia. Kvadriiviumi läbinule omistati keskaja ülikoolides magistrikraad, mis andis täie õiguse tegeleda vabade kunstide õpetamisega
5 Retoorika keskajal Retoorika mõju jätkas ka keskaja ladina koolides, kus see oli üks peamisi õppeaineid. Koolide eesmark oli välja õpetada haritud preestreid ja munki. Kogu keskaegne õpetus jäi endiselt keeleõpetusekeskseks, hariduse ja teaduse keeleks Euroopas oli ladina keel.. Õpetus jagunes antiigi eeskujul seitsmeks vabaks kunstiks septem artes liberaales. Alumise astme triiviumi ained olid retoorika , grammatika ja dialektika, vabale mehele vajalikuks peetud ülemastme ained oli aritmeetika, geomeetria, astronoomiaja muusika. (Aava 2003: 25) Keskajal suurenes nõudlus haritud inimeste järele , kuna kirik vajas õpetlasi , kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadate eest, samuti vajati seadusetundteaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need selged olid, võis õpinguid jätkata õigus-, arsti,- või usuteaduskonnas.(Aava 2003: 25)
Õppida sai tavaliselt seitset vabat kunsti. Vabade kunstide õppekavva kuulus 2 taset. Alamaste oli triivium ja kõrgem aste kvadriivium. Triviumi alla kuulusid grammatika, dialektika ja retoorika ja kvadriiviumi alla aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia. Vabade kunstide õppija oli artist ja nad moodustasid üliõpilastest tunduva enamuse. Vabasid kunste võis õppima hakata juba 14. või 15. aastaselt. Bakalaureusekraadi sai üliõpilane siis, kui ta oli läbinud triiviumi katsed ja magistri siis kui oli läbinud kvadriiviumi katsed. Alles peale seda sai üliõpilane hakata õppima arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles ja kujunes välja oma terminoloogia, mis suures osas püsib tänapäevani. Ühe aine õpetajad moodustasid teaduskonna. Ülikooli juhtis rektor, juht või valitseja. Tavaliselt valiti rektor ainult üheks semestriks. Uus rektor seati ametisse pidulikul jumalateenistusel. Vana
individuaalsus. Ei saanud omapäraselt nikerdada või ehitada, õmmelda jne. · Vabad kunstid. Keskaegne hariduskompleks. 7 vaba kunsti. Keskaegne haridussüsteem, mis koosnes kahest osast: triivium (grammatika ehk ladina keel, dialektika (piiblitõlgendus) ja retoorika) ja kvadriivium (aritmeetika, muusika, geomeetria, astronoomia). Vabad kunstid tähendasid mingite teadmiste omamist kvadiiriumi läbinule omistati magistrikraad. Triiviumi läbinu sai bakalaureusekraadi. · Kirikute tellimustööde tegijad vs maalijad (2. Nikaia konsiilium 787) arutati ka kunstiga seotut. Suhtumine ikoonidesse. Ikoonide kummardajad ja need, kes arvasid, et ikoone ei ole vaja kummardada, sest see kisub alla erilisust. Nemad olid ikonoblastid. Kirikukogul arutati ikoonide küsimusi. Peeti oluliseks vaheetapiks keskajal. Muutus suhtumine kunstnikesse. Arvati, et on olemas teatud kunstialade
tööstusettevõtted, käsitöölise ametis ühendati meisterlikud oskused kunstilise väljendusega. Pilet nr. 18 Ülikoolid Ajalooliselt vastandusid vabad kunstid tegevatele-loovatele kunstidele (artes mechanicae,vanakreeka keeles poietik techn) või nö teenindavatele-praktilistele kunstidele, millega tegelesid käsitöölised ja põllupidajad-karjakasvatajad. Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium(quadrivium). Triiviumi alla kuulusid grammatika, dialektika (sisuliselt Aristotelese loogika,süllogistika) ja retoorika (kõnekunst) õpingud, mis tuli hilise keskaja ülikoolides bakalaureusekraadi(baccalaureus artium 'kunstide õpipoiss') saamiseks läbida. Triivium oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Kvadriiviumi alla kuulusidaritmeetika (arvutamine), muusika (harmoonia, muusikateooria), geomeetria (eukleidiline
ülespidi. Kuna pärgamendid olid tollal ajal üsna kallid, siis paljud vanaaja tekstid hävitati. Nende tekstide asemele kirjutati kloostrites nüüd usuga seonduvaid kirjutisi. Kuid kirik vajas ka ilmalikke teadusi. Näiteks antiikajal loodud teadused süstematiseeriti 5. sajandil seitsmeks ,,vabaks kunstiks". Need aga liigitati kaheks alles 6. sajandil. Nendeks oli siis triivium ja kvadriivium. Triiviumi alla käis grammatika, retoorika ja dialektika ( formaalloogika ). Kuid kvadriiviumi alla pandi aritmee- tika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid ,,kunste" õpetati keskaja koolides üsna piiratult, kui seda võrrelda Vana-Roomaga. Kuid hiljem arendasid ilmalikke teadusi juba ülikoolid. 2.2 Teaduse tunnetusvaldkonnad Tavamõistes mõistavad inimesed teaduse all teadmiste avastamist, selle süstematiseerimist ja kontrollimist. Sellise protsessi eesmärgiks on aga tõe tunnetamine
ülespidi. Kuna pärgamendid olid tollal ajal üsna kallid, siis paljud vanaaja tekstid hävitati. Nende tekstide asemele kirjutati kloostrites nüüd usuga seonduvaid kirjutisi. Kuid kirik vajas ka ilmalikke teadusi. Näiteks antiikajal loodud teadused süstematiseeriti 5. sajandil seitsmeks ,,vabaks kunstiks". Need aga liigitati kaheks alles 6. sajandil. Nendeks oli siis triivium ja kvadriivium. Triiviumi alla käis grammatika, retoorika ja dialektika ( formaalloogika ). Kuid kvadriiviumi alla pandi aritmee- tika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid ,,kunste" õpetati keskaja koolides üsna piiratult, kui seda võrrelda Vana-Roomaga. Kuid hiljem arendasid ilmalikke teadusi juba ülikoolid. 2.2 Teaduse tunnetusvaldkonnad Tavamõistes mõistavad inimesed teaduse all teadmiste avastamist, selle süstematiseerimist ja kontrollimist. Sellise protsessi eesmärgiks on aga tõe tunnetamine
ülespidi. Kuna pärgamendid olid tollal ajal üsna kallid, siis paljud vanaaja tekstid hävitati. Nende tekstide asemele kirjutati kloostrites nüüd usuga seonduvaid kirjutisi. Kuid kirik vajas ka ilmalikke teadusi. Näiteks antiikajal loodud teadused süstematiseeriti 5. sajandil seitsmeks „vabaks kunstiks“. Need aga liigitati kaheks alles 6. sajandil. Nendeks oli siis triivium ja kvadriivium. Triiviumi alla käis grammatika, retoorika ja dialektika ( formaalloogika ). Kuid kvadriiviumi alla pandi aritmee- tika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid „kunste“ õpetati keskaja koolides üsna piiratult, kui seda võrrelda Vana-Roomaga. Kuid hiljem arendasid ilmalikke teadusi juba ülikoolid. Keskajal levinud skolastiline teadus toetus ainult autoriteetidele. Argumentatsioon ei toetunud kogemustele, vaid formaalloogikale, mida vaidlustes ja uurimustöödes kasutati. Aristotelesest sai
annaabi.ee 
