METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: Õpperühm: Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 15.11.2011 Aruande esitamise kuupäev: 29.11.2011 Hinnang tööle: Tallinn 2011 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera 45 kraadine astmetera Mõõteriistad : nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides ja kandsime tulemused operatsioonikaardile. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D
Treimisel esimeseks lähtepinnaks valin pinna 1. Kinnitan selle pakkidesse ja töötlen ära otspinna (pind 2). Eskiis: Selleks, et pinda nr. 1 töödelda, tuleb toorik uuesti paigutada. Hiljem pööran tooriku ümber ja kinnitan tsentraalava (ava ongi baaspinnaks) torni abil. Loomulikult peab olema ava juba eelnevalt töödeldud, et vältida nihkumisi ja ebatäpsuste tekkimisi. Eskiis: Ülesanne 3 Valin pindade 1 ja 2 treimiseks sobivad treiterad. Pinna 1 treimiseks kasutan välistreitera, pinna 2 jaoks kasutan otsatera. Treiterad koosnevad terakehast ja sellele kinnituvast kõvasulamist valmistatud terikust. Lõikurmaterjalik on karbiidkermis (kõvasulam), mille põhikomponendiks on volframmonokarbiid WC, mille eelisteks on suur elastsusmoodul, suhteliselt suur plastsus ja suur tugevus. Terikuplaadi tähise täheks on M, sest tegemist on poolpuhta töötlemisega ja ka pinnakaredus vastab tingimustele (M puhul Ra = 6,3...3,2 µm)
Testi võimalikke küsimusi ja vastuseid Tootmistehnika alused 1 Question1 Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Termiline b. Mehaaniline c. Elektrooniline d. Keemiline Question2 Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam vastust. a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Question3 Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Detailid lihvimiseks b. Lehtmaterjali lõikamiseks c. Soonte töötlemiseks d. Detailide painutamiseks Question4 Lasertöötluse eelis...
I Kontrollis: Mihkel Laurits Tallinn 2013 METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus : Peaga sõrm Praktilise töö nr: 2 Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 01.12.2013 Aruande esitamise kuupäev: 02.12.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada peaga sõrm. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Keermelõikur Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded/1000 Spindlipöörded n=1000 x V/3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2
Tallinn 2013 METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 28.10.2013 Aruande esitamise kuupäev: 11.11.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D
paigutuses see esmalt treipingis läbipuurida, et saavutada soovitud pinnakaredust tuleb ava hõõritseda. Joonis 3 Põhimõteline skeem 2. paigutusest. Ül 3 Pinna 1 ja pinna 2 ksutan vastavalt välistreitera ja otsatera. Treiterad koosnevad terakehast ja sellele kinnituvast kõvasulamist valmistatud terikust. Lõikurmaterjalik on karbiidkermis (kõvasulam), mille põhikomponendiks on volframmonokarbiid WC, mille eelisteks on suur elastsusmoodul, suhteliselt suur plastsus ja suur tugevus. Kuna poolpuhta töötlemisega on võimalik saavuada nõutud pinnakaredus (3,2 m ) kasutan terikut tähistusega M. M-ide kasutusalaks ongi legeerteraste, süsinikteraste ja malmide töötlemine
pinna kvaliteet ning suur tööviljakus, tuleb valida õigesti teriku kujundus- nurgad. Põhilised neist on (vt.joon.): taganurk α, teravdusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Peale selle määratakse veel (vt.joon.) lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. Treiterad võivad olla mitmesuguse ehitusega. Sõltuvalt ettenihke suunast eristatakse parem- ja vasakpoolseid teri (vt.joon. a, b). Parempoolse teraga treitakse paremalt vasakule, s. o. tsentripuki poolt spindlikasti suunas, vasakpoolsega vastupidi. 9 Pea kuju järgi eristatakse sirgeid, painutatud või venitatud treiteri Joon. Treitera pea kuju: a sirge, b painutatud, c venitatud Otstarbe järgi eristatakse pinnalttreimise, astme-, soone-, kuju- ja
kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused.
(silindrilised pinnad, otspinnad, kaldpinnad, kujupinnad). Antud detaili puhul on mõlemad pinnad otspinnad, mille töötlemisjärgne pinnakaredus peab olema 6,3 m (poolpuhas töötlemine), sellest tulenevalt töödeltakse neid otsateraga, mis võimaldab pinnakaredust 3,2- 12,5 m. (sõltuvalt lõikekiirusest ning ettenihkekiirusest) Kuna detail on hallmalmist on piiratud ka teriku materjali valik.kaasaegsed treiterad on reeglina valmistatud pinnetega kõvasulamplaatidest terikutena, mis kinnituvad mehaaniliselt terakeha lõikeotsakülge. Vale treitera valimisel võib see puruneda või liiga kiiresti kuluda. Teriku valikul kasutan Tabel 2 .( Lõiketöötlemisel kasutatavate karbiidkeerimiste grupid ISO531 järgi). Vastavalt tabelile on otstarbekas kasutata teriku materjali M20 ISO jaotuse järgi, mis on mõeldud terase, terasvalu, kuumuskindlate teraste,
kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6
- teritusnurk 4. peataganurk 5. lõikenurk 6. - esinurk 3. Määra teriku kujundusnurgad. Esinurk nurk esipinna ja põhitasandi vahel (esipinna ja lõiketasandi risttasandi vahel) mingis lõikeserva vaadeldavas punktis. Esinurka loetakse positiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on väiksem kui 90 kraadi ja negatiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on suurem kui 90 kraadi. Esinurga märgi järgi jagatakse treiterad positiivseteks ( ¿ 0 ¿ negatiivseteks ( ¿ 0 ¿ ja neutraalseteks =0 Esinurk mõjutab oluliselt laastu tekkimise tingimusi, lõikejõudude suurust ja lõikeserva tugevust. Positiivse esinurga korral eraldub laast kergemini ja deformeerub vähem, seega on ka lõikejõud väiksemad, kuid lõikeserv muutub nõrgemaks ning maksimaalse lõiketemperatuuri punkt esipinnal nihkub lõikeservale lähemale. Esinurga keskmised väärtused kiirlõiketerasest
Kui kaldenurk on positiivne, suundub laast paremale, kui kaldenurk on võrdne nulliga, suundub laast pealõikeservaga risti. Negatiivse kaldenurga puhul suundub laast vasakule. Treiterade liigitus. Treimisel kasutatakse mitmesuguse konstruktsiooniga treiteri. Sõltuvalt ettenihke suunast eristatakse parem - ja vasakpoolseid. Kujult ja pea asetuse poolest keha suhtes võivad treiterad olla sirged, painutatud või venitatud. Otstarbe järgi eristatakse pealttreimise, otsa- , astme- , maha- , lõike- , soone- , kuju- , keerme- , ja sisetreiterasid. Samuti eristatakse must- ja puhastöötluse terasid, esimesed on määratud eelnevaks, teised puhtaks töötlemiseks. Treiterad võivad olla ühest metallitükist; pea ja keha kokku keevitatud erilisest
Meh1 1 10 000 1 3 Ei T30K4, 2tk; Tsentripuurid 2621-1601, Ø7, P18, 2 tk 1.Tooriku paigaldamine pinki(prismade vahele) käsitsi vastu otspiirajat (mahavõtmine) 2.Tooriku freesimine pikkusmõõtu L=142 3.Tsentriavade puurimine 015 Treipink 16K20; Kaasavedaja; Treiterad koostatavad, T30K4, Ttk 2,24 Tev 0,07 Kooriv treimine = 45° Tp 1,22 Ta 0,73 Meh2 1 10 000 1 2 Jah-ga 1.Tooriku paigaldamine(mahavõtmine) tsentrite vahele käsitsi vastu otspiirajat.Detailile kinnitada(maha võtta) kaasavedaja. 2
tagatahku. Liibumise õigsust kontrollitakse läbipaistega. Hooval 5 olev märkjoon näitab plaadi 4 skaalal mõõdetava nurga suurust. Kirjeldatud nurgamõõtjat kasutatakse samuti esinurga ja taganurga mõõtmiseks treitera taasteritamisel. Lõikeserva terituse ja lihvimise kvaliteeti kontrollitakse tavaliselt 10-20-kordse suurendusega luubi abil. Pärast teritust ja lihvimist peab lõikeserv olema terav ning tal ei tohi olin ümardusi, pragusid ega kriimustusi. Selliste vigadega treiterad kuuluvad taasteritamisele ja taaslihvimisele. Puuri terituse õigsust kontrollitakse salkudega sablooniga (joonis 5.3.3). http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid. html Joonis 5.3.3 Puuri terituse õigsuse kontrollimine (N. Makijenko Lukksepatööd) Kolme sälguga sabloon (joonis 5.3.3) võimaldab kontrollida puuri lõikeservade pikkust, teritusnurka ja tipunurka, aga samuti sideserva kaldenurka.
Komposiite valmistatakse kõigist kolmest materjalist, so metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60
Komposiite valmistatakse kõigist kolmest materjalist, so metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60
Komposiite valmistatakse kõigist kolmest materjalist, so metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma
Komposiite valmistatakse kõigist kolmest materjalist, so metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi
annaabi.ee 
