Tervistkahjustav Nimetus Riski aste Abinõu tegur Füüsikalised tegurid Elekter Vastuvõetav risk II Valgus Talumatu risk V Peab olema väga hea valgus Põrand Vähene risk I Peab olema puhas Ventilatsioon Vastuvõetav risk II Peab olema euronõuetele vastav ventilatsioon Ohutustehnika Talumatu risk V Ohutustehnika peaks olema kõrgel tasemel. tolm Vähene risk I Kaitsemask(oleneb Keemilised tegurid mill...
Lõikekiirus Vc, m/min d, mm 4 5 6 8 10 12 14 60 0,75 0,94 1,13 1,51 1,88 2,26 2,64 100 1,26 1,57 1,88 2,51 3,14 3,77 4,40 150 1,88 2,36 2,83 3,77 4,71 5,65 6,60 n, p/min 265 3,33 4,16 5,00 6,66 8,33 9,99 11,66 475 5,97 7,46 8,95 11,94 14,92 17,91 20,89 800 10,05 12,57 15,08 20,11 25,13 30,16 35,19 1180 14,83 18,54 22,24 29,66 37,07 44,48 51,90 2000 25,13 31,42 37,70 50,27 62,83 75,40 87,96 ...
lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepingil. 4. Tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. Töötlemise meetod Detail 1 on silindriline sisepind ning 2 on otspind. Mõlemad pinnad töödeldakse treipingil Kasutatav tööpink: treipink Tooriku kinnitamiseks kasutatakse kolmepakilist isetsentreeruvat padrunit. Töö etappis kasutatakse sisetrei- ja otstreitera. Tera olgu valmistatud volframmonokabriidist WC, mis suure tugevuse ja plastusega. Samuti suure elastsusega, seega ei vaja tera pidevat teritamist. Treimine Nooltega on näidatud ettenihke liikumise suund. Etapp 1 1 paigaldus, 2 siiret, 2 läbimit. Etapp 2 1 paigaldus, 1 siire, 1 läbim.
kangide asend leitakse tabelist, mis kooli metallitreipingil on kinnitatud ettenihkekasti peale. Kiiruskasti hammasrataste kulumist aitab vähendada kasti valatud õli. Õli taset tuleb aeg-ajalt kontrollida ja seda vajadusel juurde lisada. Trensel kujutab endast väljaspool kiiruskasti asuvat neljast hammasrattast koosnevat ülekandemehhanismi. Trensli abil saab spindli pöörlemise üle kanda ettenihkekastile ja sealt omakorda käigukruvi või käiguvõlli abil supordile. Kooli treipingil toimub trensli ümberlülitamine kiiruskasti esiküljel asuva vasakpoolse kangi abil. Ettenihkekast on samuti käigukast, mille ülekandeks on panna vajaliku kiirusega pöörlema käiguvõll ja käigukruvi. Neist esimene annab supordile automaatettenihke treimisel, teine aga keerme lõikamisel treipingi abil. Supordi sobiv ettenihkekiirus saadakse ettenihkekasti esipinnal olevate kangide pööramisega vastavalt kastile kinnitatud tabelile. Nii nagu kiiruskastis peab ka ettemnihkekastis olema
Tsentripuki saab ühenda pinkidel 1k62 suprodipõllega ja liigutada mehaanilise ettenihkega. ·10. Supordi põll on mehhanismide süsteem, mis muudab käigukruvi ja käiguvõlli pöörelemise supordi joonliikumiseks. 2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad tsentrite vahe treitava detaili läbimõõt( sängi-,supordi-, sillakohal, silla pikkus) spindli ava spindli pöörded ettenihked mass ja gabariitmõõtmed lisaseadmed tehniline tugi 3.Treipingil kasutatavad detaili kinnitusrakised 1.Padrun 3 pakilisi kasutatakse silindriliste toorikute töötlemiseks, on isetsentreeruvad. 4 pakilisi kasutatakse prismaatiliste toorikute töötlemiseks, võimalik üksteisest sõltumatult reguleerida 2.Tsangpadrun kasutatakse silindriliste toorikute kinnitamiseks. Eeliseks on tooriku täpne ja kindel baseerimine padruni suhtes. 3. Plaanseib kasutatakse ebakorrapärase kujuga toorikute kinnitamiseks 4. Tornid
Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. 3 Koostas: Reppy 21.11.2012 7. Treimine Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise
metalle (rauda, vaske, tina, alumiiniumi jt.) ning nende sulameid (messingit, pronksi, terast). Väärismetallide (kulla, hõbeda ja plaatina) töötlemist nimetatakse kullassepakunstiks. Metallikunstitehnikaid tunti juba vanaajal. Põhilised nüüdisaja viljeldavad tehnikad on valu (sulametalli valamine vormi), sepistamine, kohrutamine (lehtmetalli külmalt venitamine ja vormimine) ning teistest hiljem kasutusele võetud trugimine (lehtmetalli vormimine treipingil). Pinnakaunistustehnikad on graveering, hapetega söövitamine, emailiga katmine ja panustamine (muust metallist või materjalist osade liitmine). Metalli tooted on tarbe- ja ilunõud, ehted, küünlajalad, ordenid ja medalid, arhitektuurne sepis ja muu sarnane. Vana- ja keskajal valmistati ka kaunistatud relvi ja raudrüüsid. Kasutatud kirjandus: Eneke, EE, Internet, Google, vikipeedia, ,,Kunsti õpik" professor O. Raunam
12. Tööstusrobotite puhul kasutatavad koordinaadistikud Juhtivad põhikoordinaadid moodustavad robotite tööruumid: Eristatakse viite põhilist koordinaadisüsteemi või tööruumi: ● TKS - täisnurkne koordinaatsüsteem ● SKS - silindriline koordinaatsüsteem ● SFS - sfääriline koordinaatsüsteem ● SSS - šarniirne koordinaatsüsteem ● SKK - segakoordinaatsüsteem 13. APJ pinkinde puhul kasutatavad koordinaadistikud (APJ treipingil ja APJ freespingil). Erinevalt tavalisest releejuhtimisest, kus tööorganit on võimalik positsioneerida lõplikku arvu punktidesse, võimaldavad APJ süsteemid realiseerida tööorgani positsioneerimist suvalisse punkti. APJ pinkide puhul kasutatakse ristkoordinaatistikku. APJ süsteemides on kasutusel ristkoordinaadistik, kus on ära määratud koordinaatide tähised vastavalt ISO nõudmistele. Liikumisi telgede suunas tähistatakse tähtedega X,
kiiresti maha jahutaks. 26.Võõraste, ebaloomulike tööhelide ilmnemisel lõpeta kohe elektritööristaga töötamine. 27.Töötavat masinat ei tohi jätta järelvalveta. 28.Elektritööriista hooldamiseks tuleb masina korpus aeg-ajalt suruõhuga läbi puhuda. 29.Tööriista elektrijuhtme pikenduseks kasuta tööriista võimususele vastavat pikendusjuhet. Ohutusnõuded treimisel 1.Treipingil tohivad töötada need isikud, kes tunnevad tööd, pingi ehitust, tehnilisi ja kasutuseeskirju ning keda on töökohal juhendatud. 2. Uute tööülesannete andmisel või teisele pingile üleviimisel peab töölõigu juhataja töötajat põhjalikult töökohal juhendama. 3. Töötaja peab tundma ja ka kasutama ohutuid töövõtteid. Töötamise ajal ei tohi tegeleda kõrvaliste asjadega, segada teisi töötajaid ega lubada töökohale kõrvalisi isikuid. 4
Lõikuri teriku geomeetria: Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad. Esipind-on pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Lõikeserv- on teriku eri- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Tipp- on pea- ja abilõikeservade liitekoht. Lõikesrevanurk ja abilõikeservanurk määravad otseselt pinnakareduse. Kui treilõikuri teriku pealõikeserva kaldenurk on positiivne, s.t. kui teriku tipp on pealõikeserva madalaim punkt, siis treipingil voolab laast paremale, vastasel juhul aga vasakule. Lõikuri kulumine ja püsivus: Lõikuri teriku tööpinnad, puutudes kokku laastu ja toorikuga, kuluvad suure surve, libisemiskiiruse ja temperatuuri tõttu suhteliselt ruttu. Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus, suureneb lõikejõud, halveneb töötlemise täpsus. Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine- kiirustab töödeldava materjali kõvad komponendid vahetult teriku kontaktpinda
Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks puuritud silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine ava läbimõõdu suurendamisek, Hõõritsat kasutatakse (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi avardamist, Süvistiga töödeldakse puuritud avade kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. otspindu avale ristpinna või koonilise pinna saamiseks, Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. keerme treilõikureid kasutades.
tegevuse protsessi (H. Kukk). Joonis 3. Lintsaag Treipinke (joonis 4) võib leida masinatehases mitmeid erinevaid, nii modernseid kui ka vanaaegseid. Uued treipingid töötavad arvuti abil, inimesed vaid asetavad detaili sisse ja võtavad siis välja, kui on vajalikud tööd sellega tehtud. Tänapäevased pingid teevad viisteist korda kiiremini tööd kui vanad veneaegsed masinad. Nii nagu lintsael on ka kaasaegsel treipingil jahutussüsteem. Selle eesmärk on pritsida jahutusvedelikku töödeldava detaili ja treitera vahele (H. Kukk). Joonis 4. Treipink Freespinke (joonis 5) leidub tehases erisuguseid, neid mis on automaatika peal ja ka neid, mis töötavad käsitsi. Kaks neist on nüüdisaegsed ning ülejäänud pärinevad varasematest aegadest. Seade 11 toimib arvuti abil jooniste järgi, vastavalt vahetab see ka terasid iseseisvalt. Samuti võib see aparaat
Funktsioonitunnused iseloomustavad toote vajalikku otstarvet. Seosetunnused on tähtsad seoste puhul teiste süsteemidega (või inimestega). 8. Kuidas liigitatakse tehnilisi süsteeme? Mida tähendab liigitus peamuundamisliigi järgi? Tuua näide Peamuundamisliigi, kompleksuse, voolustruktuuri ja ülesehitusstruktuuri (funktsioonistruktuuri ja kujundusstruktuuri), mudelimõistete, muude tunnuste järgi. Peamuundamisliik muudab muundamisobjektil mingit osa. Näiteks: Treipingil on peamuundamisliigiks materjal, mis tähendab, et treipink eemaldab muundamisobjektil ehk toorik võllil materjali, et saada eriskujuline võll. 9. Liigitus peamuundamisliigi järgi Eristatakse järgmisi muundamisliike: · · Materjal (mateeria) · · Energia · · Informatsioon (signaalid, andmed). 10. Liigitus komplekssuse, funktsioonistruktuuri ja kujundusstruktuuri järgi Kompleksuse järgi: Kui paljudest osadest koosneb üks funktsioon - elementide arvust ja seoste
Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks – puuritud silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine ava läbimõõdu suurendamisek, Hõõritsat kasutatakse (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks – avade viimistlemiseks suurema täpsuse Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi avardamist, Süvistiga töödeldakse puuritud avade kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. otspindu avale ristpinna või koonilise pinna saamiseks, Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. keerme treilõikureid kasutades.
Prantsusmaast esimese riigi Euroopas. Ta oli südamlik, aeglase loomuga otsustusvõimetu noor inimene. Ka väilimuselt (ta kaldus juba noorelt tüsedusele) ei vihjanud miski ilusa ja muljetavaldava Louis XV lapselapsele. Kuninganna Marie-Antoinette ja kuningas Louis XVI Juba neli aastat enne kuningaks saamist pandi Louis XVI paari Austria printsessi Marie- Antoinette'iga, kes oli nii välimuselt kui iseloomult mehe täielik vastand. Kui Louis'le meeldis treipingil asju nikerdada ja jahil käia, soovis Marie-Antoinette teatrit teha, musitseerida, seltsidaamidega lõbusalt aega veeta. See tekitas kõikvõimalikke kuulujutte kuninganna lõbujanust. Pärast laste sündimist muutus kuninganna tõsimeelsemaks, kuid üldlevinud arvamust ei suutnud enam miski muuta. Louis XVI oli hea pereisa, kuid täielikult oma ilusa naise mõju all. Tulnuks pidurdada kuninganna luksusejanu. Tema jaoks renoveeriti osa Versailles' pargist (le Petit Trianon, le
ning väändele töötavad erivedrud (d ja e) joon. 98 Survevedrude otsad surutakse naaberkeerdude vastu, tõmbevedrude viimased keerud painutatakse 900 nurga alla ja moodustatakse poolringi kujulised otsad või rõngad. Vedrud, mis valmistatakse kuni 8 mm läbimõõduga traadist, keeratakse külmalt, seejärel karastatakse ja noolutatakse. Vedrusid võib keerata kruustangide abil (joon. 99a,b), treipingil, revolverpingil või puurpingil (joon. 99c,d) Vedrude valmistamine: a...d vedrude keeramise viisid; e sanga valmistamine juhttornil; f otsa lihvimine; g vedru kontrollimine nurgikuga. joon. 99 Silindervedrudel eristatakse välisläbimõõtu Dv , keskmist läbimõõtu Do ja siseläbi- mõõtu Ds. Välisläbimõõdu järgi arvutatakse vedrud, mis töötamisel paiknevad aukudes,
Prantsusmaast esimese riigi Euroopas. Ta oli südamlik, aeglase loomuga otsustusvõimetu noor inimene. Ka väilimuselt (ta kaldus juba noorelt tüsedusele) ei vihjanud miski ilusa ja muljetavaldava Louis XV lapselapsele. Kuninganna Marie-Antoinette ja kuningas Louis XVI Juba neli aastat enne kuningaks saamist pandi Louis XVI paari Austria printsessi Marie- Antoinette’iga, kes oli nii välimuselt kui iseloomult mehe täielik vastand. Kui Louis’le meeldis treipingil asju nikerdada ja jahil käia, soovis Marie-Antoinette teatrit teha, musitseerida, seltsidaamidega lõbusalt aega veeta. See tekitas kõikvõimalikke kuulujutte kuninganna lõbujanust. Pärast laste sündimist muutus kuninganna tõsimeelsemaks, kuid üldlevinud arvamust ei suutnud enam miski muuta. Louis XVI oli hea pereisa, kuid täielikult oma ilusa naise mõju all. Tulnuks pidurdada kuninganna luksusejanu. Tema jaoks renoveeriti osa Versailles’ pargist (le Petit Trianon, le
vus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. Välistreimisel t=(D-d)/2, mm. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu (kujupindu), samuti lõigata keeret. Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetrei- mine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhiope- ratsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerd- puuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga, enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamise aluseks on töötlemismeetod
annaabi.ee 
