Kogu see tegevus on vaimselt ja füüsiliselt igapäevase töö jaoks liialt kurnav ja päeva kolmandas trennis on treener ilmselgelt väsinud. Sarnane lugu on treeneritega, kellel ei ole küll nii suurt koormust treenerina võetud, aga siiski teevad seda õhtuti teise töö kõrvalt. Kuigi paljud kindlasti tahaksid, et trennide läbiviimine oleks nende ainuke töökoht. Selle põhjuseks on raha ning treeneri palgast ei ela paraku ära, kui just ei treenita mõnd tippsportlast / -võistkonda. Treeneritele makstakse palk välja stipendiumides, mis ei anna neile sotsiaalseid garantiisid (teised kultuurivaldkonna inimesed saavad aga maksustatud tasu oma töö eest). Treener ei saa teha oma tööd hingega ja täieliku pühendumisega, kuna suur koormus langeb teise töö peale. Positiivne samm, mis eesti spordis läbi viidud, on see, et kõikidel spordiklubide treeneritel
tajutavad esemed on aga muutlikud ja hävivad. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Platon on toonud võrdluse koopa võrdpildiga. Seal on inimesed seljaga koopa avause poole ja müüri taga on valguse allikas. See loob inimestest varje koopaseintele ning võime väita, et tajume muutuvas maailmas ainult tegelike pettekujutisi. Tõelisus peitub tema jaoks aga väljaspool koobast, mis on meile pimestav ja me ei suuda seda näha, kui meid selleks ei treenita. Väljaspool koobast asuvad tõelised asjad on samastavad ideedega. Ideed on tabatavad mõtlemise abil, aga me ei saa neid ise tekitada. Ideed on aluseks nähtavatele asjadele, need kopeerivad asju nii palju kui võimalik. Aristoteles vastupidiselt ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda
4. Õpi välja kannatama pinget ja ärevusetunnet... Saa aru, et nii nagu meie keha vajab pingeseisundit, et areneks, nii ka hing vajab arenemiseks pingeseisundit. Kehal on raske füüsiliselt töötada, kui ta pole kunagi töötanud. Raske on hingel millegi poole püüelda, kui ta ei ole harjunud pingutama, on harjunud pealiskaudsete muljetega monitoriekraanil, mille jaoks ei ole vaja tajtejõudu. Mäng ise on nii üles ehitatud, et neelab tähelepanu. Tähelepanu ei treenita, vaid atrofeerub! 5. On vaja kriisist üle saada! Kuidas sa ka ei tahaks kõike oma kohtadele tagasi pöörata, ära tee seda! 6. Hinda elu! Virtuaal ei ole elu, vaid selle asendaja. Hing, keha ja isiksus, kogu inimene, ei arene väljaspool reaalset elu. Kuni pole veel hilja, tunne rõõmu päikesest, loodusest, jalutuskäikudest ja elavast vestlusest sõpradega! Kas olete arvutisõltlane? Kui vastate vähemalt viiele neist küsimustest jaatavalt, võite endal kahtlustada arvutisõltuvust. 1
Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist esemetest. Esemeid endid me ei näe, ainult nende varje, mida heidab kunstlik valgus. Sestap võib väita, et me tajume siin muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi. Ja seejuures elame ekslikult veendumuses, nagu näeksime tõelisi asju. Samas asub ülim tõelisus hoopis väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on meile kui koopas viibijatele pimestav, me ei suuda seda näha, kui meid selleks spetsiaalselt ei treenita. Koopast väljaspool asuvad tõelised asjad on samastatavad ideedega. Ideede haaramiseks on meie tavalised kogemuse hankimise viisid liiga puudulikud ja piiratud. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud selle, kus ta kunagi on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis
Kuid see tõsiolev ja kõige aluses olev tuum, mis teeb võimalikuks teadmise ja tarkuse, kuulub ainult ülemeelesitele ideedele. 4. KOOPA ALLEGOORIA • Selgitab ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda • Inimesed tajuvad muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi, seejuures arvates, nagu nähakse tõelisi asju. • Ülim tõesus asub aga väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on koopas viibijatele pimestav, ja võimatu näga, kui neid spetsiaalselt ei treenita. • Koopast väljaspool asuvad asjad samastavad ideedega. • Koopas nähakse ainult ideede varje, asju. • Tegemist on koopas olevatele tõeline • Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. • Hariduse seisukoht 5. ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST • Platoni arvates on ideaalne riik sõjaväelaagri sarnane, kõik on reglementeeritud ja peab toimuma ülemuse juhtimise all.
Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist esemetest. Esemeid endid me ei näe, ainult nende varje, mida heidab kunstlik valgus. Sestap võib väita, et me tajume siin muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi. Ja seejuures elame ekslikult veendumuses, nagu näeksime tõelisi asju. Samas asub ülim tõelisus hoopis väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on meile kui koopas viibijatele pimestav, me ei suuda seda näha, kui meid selleks spetsiaalselt ei treenita. Koopast väljaspool asuvad tõelised asjad on samastatavad ideedega. Ideede haaramiseks on meie tavalised kogemuse hankimise viisid liiga puudulikud ja piiratud. Kuigi ideed on tabatavad mõtlemise abil, ei saa me neid mõtlemise abil tekitada, sest ideed pole mõisted tänapäevases mõttes, nad on olemas inimese mõtetest sõltumata. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses ja on
Riske vähendada need aga aitavad. Jalak ei taha hirmutada, kuid ometi vihjab sellele, et ühel hetkel võib tulla suurem noorte sportlaste surmalaine. "Asi selles, et tänapäeval võib igaüks treeneriks hakata. Me parasjagu töötame selle nimel, et treeneritelt hakataks litsentsi nõudma. Seni aga võib iga inimene, kes spordist ega tervisest ei pruugigi midagi teada, lapsi treenida. Ja siis treenib nii, et on treenitud. Kui vastupidavust ei treenita, siis süda ei kasva koos teiste organitega. Nii jääb süda ühel hetkel pingutuste kohta liiga väikeseks ja ongi kõik." See võib olla ka põhjuseks, miks äkksurmasid sageli palliplatsil esineb. "Suurem õnnetuste protsent korvpalluritel võib olla seotud spordiala spetsiifikaga. Mängus tuleb teha väga sageli ootamatuid spurte ja sageli peab kiiresti seisma jääma, see on südamele väga suur koormus
• Raskus, mida harjutusel kasutatakse, on lihasele rakendatava vastupanu suurus. Korduste arvu ja raskuse vahel valitseb pöördvõrdeline seos – suurema raskusega suudetakse sooritada väiksem arv kordusi ja väiksemaga suurem arv kordusi. Efektiivseim harjutusseeriate arv on 2–3 ja harjutuste korduste arv nendes 8–16 korda seerias. Korduste arvu kriteeriumid: • viimane kordus on sama puhas kui harjutust alustades; • korduste lõppedes on tunda kerget väsimust (ei treenita krambini). Lihastreeningus kasutatavate abivahenditega (hantlid, kummilindid, randmeraskused, jõukangid, stepp- pingid jne) saab liigutustele anda lisakoormust ning sellega vältida liigselt suuri korduste arvu. Raskuste kasutamisega on võimalik liigutusi paremini tunnetada, eriti algajate puhul, ning samas muuta tunde ka huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Raskusi ei kasutata kunagi soojendusosas! Raskuste valikul pidada silmas treeningu eesmärki – kas sooviks on lihasmassi kasvatamine või
· Raskus, mida harjutusel kasutatakse, on lihasele rakendatava vastupanu suurus. Korduste arvu ja raskuse vahel valitseb pöördvõrdeline seos suurema raskusega suudetakse sooritada väiksem arv kordusi ja väiksemaga suurem arv kordusi. Efektiivseim harjutusseeriate arv on 23 ja harjutuste korduste arv nendes 816 korda seerias. Korduste arvu kriteeriumid: · viimane kordus on sama puhas kui harjutust alustades; · korduste lõppedes on tunda kerget väsimust (ei treenita krambini). Lihastreeningus kasutatavate abivahenditega (hantlid, kummilindid, randmeraskused, jõukangid, stepp-pingid jne) saab liigutustele anda lisakoormust ning sellega vältida liigselt suuri korduste arvu. Raskuste kasutamisega on võimalik liigutusi paremini tunnetada, eriti algajate puhul, ning samas muuta tunde ka huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Raskusi ei kasutata kunagi soojendusosas! Raskuste valikul pidada silmas treeningu eesmärki kas sooviks on lihasmassi
(jalgratas nt 3-7h). Samuti on see probleemiks, sest ei jõuta süüa treeninguväliselt nii suurt hulka sööki, et kataks energia vajaduse. 2.Kirjeldage lühidalt organismi glükogeenivarude võistluseelse nn ülelaadimise meetodeid. Milles seisneb nende peamine erinevus? Klassikaline meetod: Seitse päeva enne võistlust tugevale treeningukoormusele järgneval kolmel päeval süüakse rasva- ja valgurikast, kuid süsivesikuvaest toitu, seejuures kahel esimesel päeval praktiliselt ei treenita, kolmandal aga tehakse seda taas suure koormusega. Viimaseks kolmeks võistluseelseks päevaks loobutakse treeningutest, süsivesikute osakaalu toidus aga suurendatakse 75– 80%-ni selle üldisest kaloraazist. Pea- mised probleemid (tugevad seedehäired, hüpoglükeemia, üldine nõrkustunne, meeleolu langus, ärrituvuse tõus) on ilmnenud päevadel, mil on ette nähtud vähese süsivesikusisaldusega rasva- ja valgurohke toidu tarbimine.
harjutused JÕUTREENINGU RUSIKAREEGLID NB! - Jõudu ei treenita kui tervikut, vaid kui üht konkreetset jõuliiki korraga. - Jõutreeningu püramiidi aluseks on energiatootmine (lihas- ja jõuvastupidavus) ja põhi- jõud, tipus innervatsioon (maksimaalne, kiire ja plahvatuslik jõud). - Kui treeningu eesmärk on treenida spordialale iseloomulikku "liigutust", on korduste arv 13, kui aga eesmärk on treenida "lihast", on korduste arv suurem. - Jõuharjutuste järjestamisel lähtutakse põhimõttest, et head koordinatsiooni ja plahva-
annaabi.ee 
