Treeningkoormuste mõju erinevatele organsüsteemidele NIKA NEDOSEIKINA Treeningkoormus Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt kahes plaanis: 1. Ühekordne kehaline toime 2. Pikemaajaline treening Koormuse mahtu mõõdetakse: 3. Kulunud ajaga 4. Läbitud vahemaa pikkus 5. Sooritatud korduste arv 6. Tõstetud raskuste kogusumma KEHALISE TÖÖGA KAASNEVAD MUUTUSED LIHASTES Kõige tähelepanuväärsemad muutused Peamised ühendid töötavates lihastes: 1. Fosfokreatiin 2. glükogeen ja triglütseriidid . Piimhappe . Energiavarude vähenemine ja metaboliitide kuhjumine töötavates lihastes on peamisi asjaolusid, mis kutsuvad esile töövõime languse väsimuse SÜDAME TALITLUS KEHALISEL TÖÖL v Puhkeseisundis on enamikul inimestest 6070 lööki minutis v Kehalisel tööl aga võib suureneda 200 ja veidi enamagi löögini minutis v Puhkeseisundis on aga treenitud inimese südame löögisagedus tavaliselt ma dalam k...
On loomulik, et organismis toimub pidev ümberehitus, mis peab kaasa aitama sporditulemuste parandamisele. Käsita seda kui positiivset faktorit, treeni rahulikul, ole enesekindel. 14.Püüa selgitada ebakindluse põhjuseid. 15.Psüühilise pinge kogumine (kumulatsioon) Paneb aluse kõhkluste esilekerkimisele treeningu jätkudes. Ära anna kõhklustele järele. Soovitused treenerile psüühilise ülepinge leevendamiseks treeninguprotsessis 1.Psüühiline ülepinge treeningkoormuste tipus on õigesti üles ehitatud treeninguprotsessi loomulik rulemus (ilming). Psüühilise ülepinge tunnuste täielik puudumine tähendab seda, et sportlane võiks treenida veelgi suurema koormusega. 2.Kui tavaliste treeningkoormuste puhul ilmnevad psüühilise pinge esimese astme tunnused, tuleb nende põhjusi otsida järgmistest faktoritest: -sportlasele vastuvõetamatu psühholoogiline kliima võistkonnas, -motivatsiooni langus (võistkonnast välja jätmine),
Füüsilise seisundi enesehinnangu meetodid (eneseseisund, enesehinnang) Koormuse intensiivsuse ja adekvaatsuse kontrollimise meetodid (piirkoormuse taseme saavutamine) Treeningute efektiivsuse kontrollimise meetodid (objektiivsed ja subjektiivsed kriteeriumid, mis pannakse kirja päevikuvormis) Enesekontroll ja selle tulemusena saadud tulemused on äärmiselt olulised, kuna need andmed aitavad tuua treeningkoormuste reguleerimisse korrektuure, täpsustada treeningute sisu ja metoodikat, aegsasti avastada ületreeningu tunnuseid või liigväsimust. (Rubtšova, Kubõtzkina, Lukzina 2011: 5) Tehnikaalne ettevalmistus Tehnikaalset ettevalmistust planeeritakse samuti nagu funktsionaalset, kus aastaringses treeningplaanis on iga kuu, nädala ja päeva jaoks ette nähtud oma harjutused ning erinevate treeningmeetodite kasutamine. Nii planeeritakse teoreetiliste teadmiste omandamise ja
Jõutreeningute lubatavus on olnud kaua aega vaidluste ja diskussioonide teemaks. Varasematel aastatel peeti treeningut vastupanuga lastele mittesoovitavaks traumade, enneaegse kasvu ja arengu peatumise tõttu. Viimaste aastakümnete uuringud ja praktika on aga näidanud, et traumade oht on väike, vastupidi, jõutreening aitab vältida traumasid. Enamus sporditraumasid on seotud liigeste ja kõõluste vigastamisega. Õigesti planeeritud treeningkoormuste järkjärguline tõstmine viib liigeste ja kõõluste tugevnemisele. Kokkuvõttes võimaldab see sportlastel paremini toime tulla treeningu ja võistluspingega. Jõutreening tagab tugeva baasi sportliku ettevalmistumise. Paljud inimesed arvavad, et mahukas jõutreening on vajalik nn jõualadel (tõstmine, jõutõstmine, kulturism). Viimaste aastakümnete spordipraktika on tõestanud aga vastupidist, et paljud sportlased
Hormoonide retseptorid. Retseptorid kujutavad endast suuri valgumolekule, mis on võimelised neile spetsiifilisi hormoone endaga siduma. Erinevate hormoonide retseptorite paiknemine rakus on erinev. Plasmamembraanis on retseptorid katehhoolamiinidele, peptiididele ja valgulistele hormoonidele. Tsütoplasmas ja tuumas paiknevad steroidhormoonide, valdavalt tuumas aga türeoidhormoonide retseptorid. Retseptorite arv rakus varieerub. Lihasrakus võib hormooni retseptorite arv muutuda ka treeningkoormuste mõju. Lisaks arvule võib muutuda ka retseptorite afiinsus (st võime siduda endaga hormoone. Retseptorite aktiivsust mõjutavad nt pH, ioonide kontsentratsioon jne. Keemiliselt struktuurilt on enamus retseptorid glükoproteiinid. Hormoonide toime raku ainevahetusele. Hormoonide toime seisneb selles, et nad muudavad erinevate ensüümide aktiivsust rakus. Seda tehakse: Olemasolevate ensüümimolekulide struktuuri muutmisega, kutsudes
elundkonda- närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Närvisüsteem on peamine regulatoorne süsteem inimese kehas, mis kas otse või kaudselt kontrollib ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade talitlust. Suures osas realiseerub närvisüsteemi funktsioon aga endokriinsüsteemi vahendusel ja toetusel. Ka viimase peamine ülesanne on organismi erinevate osade talitluse koordineerimine, kuid ta täidab seda rolli, olles ise allutatud närvisüsteemi kontrollile. Treeningkoormuste mõju inimese organismile. 1) Selgita mõistete ,,kehalise koormuse absoluutne intensiivsus" ja ,,kehalise koormuse suhteline intensiivsus" sisu ning omavahelisi seoseid. Koormuse intensiivsust absoluutsel skaalal iseloomustab paljudel juhtudel kõige paremini liikumise kiirus, olgu siis tegemist jooksmise, ujumise, jalgrattasõidu, suusatamise või mõne muu sarnase tegevusega. Harjutuse intensiivsust peegeldab ka sooritatud korduste arv ajaühikus. Näiteks kui maadleja treenib mannekeeniga
juhtudel isegi vastandlik. Et sellest võimalikult palju kasu ja rahuldust saada, tuleks järgida kindlaid põhimõtteid. · Mis on Sinu eesmärk: Kena välimus Hea kehaline vorm, südame - vereringesüsteemi tugevdamine Osalemine jooksuvõistlustel Iga toodud eesmärgi saavutamine nõuab kestusjooksu treeningute läbiviimist kindla pingutusastme ja kestuse juures, milleks on vajalik treeningukoormuste õige määramine. Treeningkoormuste määramisel ühe või teise eesmärgi saavutamiseks on otstarbekas lähtuda kindlatest südame löögisageduse väärtustest, vastavalt Sinu eale. Pulsi lihtsaks ja täpsemaks mõõtmiseks oleks otstarbekas kasutada pulsimõõtureid, mida toodetakse kolmele sihtgrupile: 1. taastusraviks 2. harrastusportlastele 3. tippsportlaste treeninguks Energiatootmine ja vastupidavus Aeroobne treening Anaeroobne treening Anaeroobne lävi Harjutuste intensiivsuse tasemed
Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaarsete treeningutega alustamist, terviseuuringud 1-2 korda aastas. Spordiarst- tippsportlased. Terviseuuring vajalik, et diagnoosida eluohtlikke haigusi, organiseerida uuringuid ja ravi, et välja selgitada sportimist limiteerivaid haigusi, ennetada ületreeningut, kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine, üldise töövõime hindamine, nõustatakse treeningkoormuste ja toitumise alal. Teostatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, EKG, hingamise uuringut, vereanalüüsi, arstlikku läbivaatust ja koormustest. Tervisekontrolli tulemused on delikaatsed isikuandmed ja need avaldatakse sportlastele, lapsevanematele või treeneritele. Vastunäidustused spordiga tegelemiseks: rasked üldhaigused, südamelihastepõletik, isheemia tõbi, südameklapi rikked, südamerütmi häired, äge haigestumine, raske suhkruhaigus, kilpnäärme
Spordimeditsiiniline terviseuuring: · Eluohtlike haiguste diagnoosimine ja ravi organiseerimine · Sportimist limiteerivate haiguste ja vigastuste väljaselgitamine · Ületreeningu ennetamine · Kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine · Koormustesti tulemuste alusel üldise töövõime, südameveresoonkonna ja hingamisfunktsiooni kohanemisprotsesside hindamine · Kokkuvõtete tegemine ja nõustamine treeningkoormuste, päevareziimi ja toitumise kohta.a Milleks just biokeemiline kontroll ehk monitoorig? Esiteks tervislikku seisundit (vaadata asjale meditsiini aspektist, saab hinnata toitumise adekvaatsust · Sportlase toitumine - NB! Hinnata valkude ja SV saamise koguseid · Hinnata tervislikku seisundit · Informatsiooni hankimine sportlase tervisliku seisundi objektiivseks hindamiseks · Haiguste varajane diagnoosimine
7 valke: terad, kaunviljad, pähklid, seemned. Asendamatud AH-d (Valiin, Isoleutsiin, Leutsiin, Treoniin, Metioniin, Trüptofaan, Fenülülalaniin, Lüsiin) ei suuda organism ise sünteesida ja seega peab neid saama toiduvalkudest. Inimorganism omastab väga hästi munavalkusid. Peamised asjaolud, millest tuleneb sportlase suurenenud valguvajadus, on seotud treeningkoormuste mahu ja intensiivsusega, aga ka treeningu üldise suunitlusega. Teine põhjus, mis tingib sportalse suurema valguvajaduse on treeningu- ja võistluskoormustest tingitud lihaskoe kahjustused. Mida ulatuslikumalt lihaste ja maksa glükogeeni sisaldus keh tööl langeb, seda enam hakatakse lihaste energiavajadusi katma valkude arvel. Faktorid, mis mõjutavad sportlase valguvajadust: *dieet, üldiselt ebapiisav kaloraaz viib negatiivse lämmastikubilansini ka sellise valgu hulga
eesmärgiks on üldkehalise ettevalmistuse taseme parandamine, organismi funktsionaalsete süsteemide võimekuse tõstmine ning suusatamisele omaste tehniliste ja taktikaliste omaduste arendamine. Spetsiaalettevalmistusetapi eesmärgiks on spetsiaalettevalmistustaseme tõstmine ehk sportliku vormi saavutamine. Võistlusperiood jaguneb võistluseelseks ja põhi- võistlusetapiks. Võistluseelse etapi eesmärk on vormi maksimaalne tõstmine, võistlustel osalemine toimub veel võrdlemisi suurte treeningkoormuste foonil. Põhivõistlusetapi eesmärk on oma vormi realiseerimine võistlustel, selleks kasutatakse koormuse järk-järgulist vähendamist. Võistlusperioodi ja järgmise ettevalmistusperioodi vahele jääb üleminekuperiood, mille eesmärgiks on optimaalse treenituse taseme hoidmine ja võistlusperioodist taastumine, et olla valmis järgmiseks ettevalmistuseks. Treeninguid kohandatakse vastavalt perioodile (vt tabel 1). (Jürimäe, Mäestu 2011)
6. Hormooni retseptorite mõiste: Retseptorid kujutavad endast suuri valgumolekule, mis on võimelised neile spetsiifilisi hormoone endaga siduma. Erinevate hormoonide retseptorite paiknemine rakus on erinev. Plasmamembraanis on retseptorid katehhoolamiinidele, peptiididele ja valgulistele hormoonidele. Tsütoplasmas ja tuumas paiknevad steroidhormoonide, valdavalt tuumas aga türeoidhormoonide retseptorid. Retseptorite arv rakus varieerub. Lihasrakus võib hormooni retseptorite arv muutuda ka treeningkoormuste mõju. Lisaks arvule võib muutuda ka retseptorite afiinsus (st võime siduda endaga hormoone). Retseptorite aktiivsust mõjutavad näiteks pH, ioonide kontsentratsioon jne. Keemiliselt struktuurilt on enamus retseptorid glükoproteiinid. 7. Mittesteroidhormoonide toimemehhanism - retseptorite paiknemine, signaali ülekanne raku sisse: Reseptorid paiknevad raku plasmamembraanis. Raku membraanis paikneb samuti ensüüm adenülaadi tsüklaas
annaabi.ee 
