1)Keermed M16 – meeterkeere, välisläbimõõt 16 M16*2-meeterkeere, välisläbimõõt 16, samm 2 tr18*4-trapetskeere, välisläbimõõt 18, samm 4 Tr12P4LH-trapetskeere, välisläbimõõt 12, samm 4, vasakkeere 1/2"-tollkeere G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2 2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav
ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Eelised- On mugav koostada ja lahti võtta, Standartsete komponentide valik lai, Madal maksumus. Puudused- Lukustamise vajadus tsükliliste koormuste korral, Suur pingekontsentraatorite hulk. Keerme põhielemendid- Profiil, profiilinurk, profiili kõrgus, samm, välis-, kesk- ja siseläbimõõt. Keerme profiilid- Kolmnurkkeere, trapetskeere, ruutkeere, ümarkeere. Kolmnurkkeerme liigitamine- Meeter-, toll- ja torukeere. Spiraalpuuri läbimöödu arvutamine- puur= Dnim keerme- s= puuri läbimõõt Varda läbimõõdu arvutamine tikkpoldi valmistamiseks konkreetse meeterkeerme alla v= Dnim keerme- s/10= varda läbimõõt. Keermesliite komponendid- poldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid, lukustuselemendid. Torukeerme ja tollkeerme erivevus-Torukeermel on ümardatud harjad ja saadav liide on piludeta
konstruktsiooni ja valmistustehnoloogia lihtsus, võime taluda suuri koormusi, Keermesülekande puudusteks on: Suur hõõrdumine, mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri. Ülekande detailide konstruktsioon Keermesülekannete kruvid jagatakse jõukruvideks (tungrauad, pressid) ja käigukruvideks (tagavad täpseid paigutusi metallilõikepinkides ja mõõteriistades). Kruvidel on tavaliselt trapetskeere, eriti suurte ühesuunaliste jõudude korral aga tugikeere. Ruutkeeret, milles hõõrdumine on küll väiksem kui trapetskeermes ei kasutata, kuna seda on raske freesimise ja lihvimisega lõplikult töödelda. Jõu- ja ebatäpsete käigukruvide mutrid valmistatakse tervikutena. Täpseid paigutusi nõudvate mehhanismide mutrid tehakse aga koostatavatena või poolitatuina, et vältida valmistamisest või kulumisest tingitud lõtke. Koostatav mutter koosneb liikumatust ja liikuvast osast
põhjast mutri korral keerme tippudest. Keerme keskmine läbimõõt d2 on niisuguse silindri moodustaja, mis jagab profiili ja teise profiili vahe võrdseteks osadeks. Kõige rohkem leiab kasutamist silindriline kolmnurk-keere. Tavaliselt nimetatakse seda keeret kinnituskeermeks, kuna niisugust keeret omavad poldid, kruvid, mutrid jne. Hermeetiliste ühenduste saamiseks lõigatakse kolmnurk-keere koonuspinnale. Ruut- ja trapetskeere lõigatakse detailidele, mis peavad pöörleva liikumise muutma kulgevaks liikumiseks, nagu treipingi käigukruvi, lukksepakruustangide kruvid jne. Võimsate presside ja tungraudade kruvid tehakse tugikeermega. Ümarkeere on suure töökindlusega, seepärast kasutatakse neid mõõteriistade töölaudade nihutamisel, vaguni haakeseadmetes, elektrilampide pesades ja soklites. Meeterkeermeid tähistatakse tähega M, millele järgnev arv näitab keerme läbimõõtu, näiteks M6, M24 jne
I I * 6", 5. Joonestada keermestatud varraste ja avade vasakulfuaated. TAhistada keermed: a - jamemeeter- keere vdlisldbim66duga 16 mm; b - peenmeeterkeere vdlisldbim66duga 20 mm, sammuga 1,5 mm; c - kahekdiguline trapetskeere viilisldbim66duga 32 mm, kdigu pikkusega 12 mm, sammuga 6 mm, d - tollkeere vdlislAbim66duga 1% tolli; e - kooniline torukeere 1 toll; f - silindriline torukeere 1%tolli. M 1:1 b M 2:1 6
I I * 6", 5. Joonestada keermestatud varraste ja avade vasakulfuaated. TAhistada keermed: a - jamemeeter- keere vdlisldbim66duga 16 mm; b - peenmeeterkeere vdlisldbim66duga 20 mm, sammuga 1,5 mm; c - kahekdiguline trapetskeere viilisldbim66duga 32 mm, kdigu pikkusega 12 mm, sammuga 6 mm, d - tollkeere vdlislAbim66duga 1% tolli; e - kooniline torukeere 1 toll; f - silindriline torukeere 1%tolli. M 1:1 b M 2:1 6
enimkasutatavad. Kinnituskeermed on enamasti ühekäigulised kolmnurkkeermed, mis tagavad isepidurdavuse (alla 15o tõusunurga puhul). Pleki- ja puidukruvidel on eriprofiiliga keere. Keermed jagunevad: • mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks, • kruvijoone aluspinna järgi silinder- ja koonuskeermeiks, • kruvijoone pealekerimissuuna järgi parem- ja vasakkeermeiks, • keermeprofiili ristlõike kuju järgi kolmnurk- ja ümarkeermeiks. Käigukeermed on trapetskeere, tugikeere ja ümarkeere. Nende abil saab muuta pöördliikumise sirgliikumiseks (nt roolireduktor) või vastupidi. Joonisel 6 on kujutatud kolmnurkkeerme profiili tähtsamad geomeetrilised parameetrid. Kruvijoon tekib kaldpinna mähkimisel ümber silindri. D – keerme nimiläbimõõt, P – keerme tõus, ISO- meeterkeerme tähistus: M 20, kus M – meeterkeere, 20 – keerme läbimõõt, ISO- peenmeeterkeerme tähistus: M 16 X 1,5, kus 1,5 – keerme tõus.
· konstruktsiooni ja valmistustehnoloogia lihtsus, · võime taluda suuri koormusi, · võimalik saada täpseid paigutusi. Keermesülekande puudusteks on: · suur hõõrdumine, mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri Keermesülekannete kruvid jagatakse jõukruvideks (tungraud, pressid) ja käigukruvideks(tagavad täpseid paigutusi tööpinkides ja mõõteriistades). Kruvidel on tavaliselt trapetskeere, eriti suurte ühesuunaliste jõudude korral aga tugikeere. Ruutkeeret, milles hõõrdumine on küll väiksem kui trapetskeermes kasutatakse vähem. Jõu- ja ebatäpsete käigukruvide mutrid valmistatakse tervikutena. Täpseid paigutusi nõudvate mehhanismide mutrid tehakse aga koostatavatena või poolitatuina, et vältida valmistamisest või kulumisest tingitud lõtke. Koostatav mutter koosneb liikumatust ja liikuvast osast. Viimast saab piki telge teisaldada ning pärast lõtku kõrvaldamist
meeterkeere, tollkeere Võimaldab veetava võlli kiirust astmeliselt muuta. Võlli peal on 19 Keerme klassifikatsioon keermeniidi ristlõike kuju, hammasrataste plokid. keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu 43 Mis on variaator? Variaatori skeem ja töötamise järgi. põhimõte. …………………… ++ Kolmnurkkeere, trapetskeere, Võimaldab ülekandearvu ja tänu sellele saab iga kiiruse sujuvaks. tugikeer,ümarkeere,ruutkeere; parempoolne, 44 Mis on võll ja mis telg? Võllide liigitus. vasakpoolne; ühekäiguline, kahe jne käiguline; ………………………………………. ++
Igale välisläbimõõdule vastab mitu erineva sammuga meeterkeeret. Kõige suurema sammuga keeret antud läbimõõdu puhul nimetatakse jämekeermeks (näit.M8). Väiksemaga peenmeeterkeermeteks ja nende tähises näidatakse ka keermesamm (näit. M10x1). Silindriline torukeere (G) on kolmnurkse profiiliga (profiili tipunurk 55°). Kuna tähis annab tinglikult toru siseläbimõõdu, kirjutatakse see vastu keermeharja kontuuri suunatud viitejoone laudile. Trapetskeere (Tr) on trapetsikujulise profiiliga (külgedevaheline nurk 30°), millele lisatakse keerme välisläbimõõt, keerme käigupikkus ja sulgudesveel keerme samm (näit. Tr20x4(P2)). Trapetskeermel võib olla mitu rööpset keermeniiti. Niisugust keeret nimetatakse mitmekäiguliseks. Keerme käigupikkus näitab telgsuunalist edasinihet kruvi ühe täispöörde jooksul, keermesamm aga kõrvuti asetsevate keermenütide vahekaugust
3.Suur radiaallõtk. 18.Keerme klassifikatsioon keermestatud pinna asendi,pinna kuju ja kasutatud mõõtühiku järgi 1.Keermestatud pinna asendi järgi sisekeere väliskeere.2.Pinna kuju järgi:- silindrikeere koonuskeere.3.Kasutatud mõõtühiku järgi:-meeterkeere tollkeere. 19.Keerme klassifikatsioon keermeniidi ristlõike kuju, keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu järgi. 4.Keermeniidi ristlõike kuju järgi: -kolmnurkkeere,=55o-tollkeermel,=60o- meeterkeermel trapetskeere tugikeere ümarkeere ruutkeere.5.Keermeniidi suuna järgi:-parempoolne vasakpoolne.6.Käikude arvu järgi: -ühekäiguline kahe jne käiguline.7.Keerme sammu järgi:-normaalkeere peenkeere. 20.Silinderkeerme põhiparameetrid. 1.Välisläbimõõt d.2.siseläbimõõt d1.3.keskläbimõõt d2.4.keerme samm P,mis on piki keermetelge mõõdetud kõrvutiste keermeniitide rööpsete külgede vahekaugus.5.keerme tõus Ph=Pn,kus n on keerme käikude arv. 21
põhjaks. 40 Sele 64. Silindrilise kruvijoone moodustamine sirgjooneliselt liikuva treitera ja vastupäeva pöörleva silindrilise varda üheaegse liikumise tulemusena Olenevalt keermeniiti moodustanud tasapinnalise kujundi liigist eristatakse järgmise profiiliga keermeid (sele 65): a – kolmnurkkeere, kui keerme profiiliks on kolmnurk b – ruutkeere, kui keerme profiiliks on ruut c – trapetskeere, kui keerme profiiliks on trapets d – ümarkeere, kui keerme profiiliks on poolring Terminid keere – резьба lõikumine – пересечение keerme harjajoon – линия уровня вершины резьбы ruutkeere – прямоугольная резьба
· Suur kasutegur Hõõrdülekanne Koosneb vhemalt kahest hõõrdrattast mis on kinnitatud võllidele ja surutakse teineteise vastu välisjõuga Liikumine hõõrdülekandes kantakse üle hõõrdrataste vahel tekkiva hõõrdejõu toimel Kasutamine Hõõrdülekandeid kasutatakse sepistamis, pressimiseadmetes Kruviülekanne jagatakse · Jõukruvid · Käigukruvid(tagavad täpse paigutusi tööpinkides ja mõõteriistades) Kruviülekande keermed Kruvidel on tavaliselt trapetskeere, eriti suurte yhesuunaliste jõudude korral aga tugikeere ruutkeeret ,mille hõõrdmuine on küll väiksem kuid trapetskeermes kasutatakse vhem Puudused · Suur hõõrdumine,mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri Eelised · Võimalus kergesti saada aeglasi paigutusi suure võidu juures jõus · Konstruktsiooni ja valmistustehnoloogia lihtsus · Võime taluda suuri koormusi · Võimalik saada täpseid paigutusi
Keha väsimuspiir oleneb materialist, materialile rakendatud jõududest, materiali vigadest vahel ka täisnurkprofiili. (mikropraod vms). Põhiline kruviülekannetes kasutatav keere on trapetskeere (joon. 248). Sellel on suurem kasutegur, kui kolmnurksel meeterkeermel, teda on mugav valmistada ja ta on tugevam Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht. kui täisnurkkeere. Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged,
d 2 . 54. Keermeniidi profiilid. Kinnituskeermed on peaaegu eranditult kolmnurkprofiiliga, mille tipud on maha lõigatud; see keere on mugav valmistada ja tal on suur hõõrdumine ning tugevus. Keermesülekannetes kasutatakse kas sümmeetrilist või ebasümmeetrilist trapetsprofiili, vahel ka täisnurkprofiili. Põhiline kruviülekannetes kasutatav keere on trapetskeere (joon. 248). Sellel on suurem kasutegur, kui kolmnurksel meeterkeermel, teda on mugav valmistada ja ta on tugevam kui täisnurkkeere. Tugikeeret, mille profiil on ebasümmeetriline trapets tööpoole kaldenurgaga 3o ja profiilinurgaga 30o, kasutatakse suure ühesuunalise jõu edasiandmiseks, näiteks kruvipressides, tungraudades jm. Ümarkeeret, mille profiil koosneb ringikaartest ja neid ühendavatest lühikestest
Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Kasutusala järgi jaotatakse keermed kinnituskeermeteks ja tihenduskeermeteks ning keermesülekandekeermeteks. Keermed jagunevad: mõõtsüsteemi järgi-meeter ja tollkeermeteks; silinder ja koonuskeermeteks; parem ja vasakkeermeks; kolmnurk ja ümarkeermeks; ühe ja mitmekäiguliseks keermeks. Keermesliited jagunevad: polt-, kruvi-, ja tikkpoltliiteks. Keermete tähistus: M-meeterkeere(nt 24*2 meeterkeere läbimõõduga 24mm ja keermesammuga 2 mm); TM-trapetskeere; S- tugikeere; Ra- ümarkeere. Meeterkeeret kasut. aparaadi ehituses. Tugikeeret kasut nt. tungrauas. 48. Keermesliited. Üldiseloomustus. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteks. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid. Lisaks kinniselementidele kasut. keeret masinaehituses pöörlemisliikumise muutmisel kulgliikumiseks. Peaaegu kõik keermesliite elemendid on standardsed. 49
4. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Keeret iseloomustavad põhiparameetrid:*Keerme NIMILÄBIMÕÕT (väliskeerme max d) *Keerme PROFIILINURK (nurk telgtasandis keerme profiili külgede vahel); *Keerme SAMM((P) kahe naaberprofiili vaheline kaugus); *Keerme TÕUS; *Keerme KÄIKUDE ARV (mitmest sammust keerme tõus-täisarv) 5. Kuidas liigitatakse keermeid? Keerme pinna järgi: 1,Silinderkeere; 2,Koonuskeere Keerme profiili järgi:1,Kolmnurkkeere; 2,Trapetskeere; 3,Ruutkeere; 4,Ümarkeere Pöörlemise suuna järgi:1, Paremkeere; 2,Vasakkeere; Käikude arvu järgi: 1,Ühekäiguline keere; 2,Mitmekäiguline keere Kasutusala järgi: 1,Kinnituskeere; 2,Kinnitus-tihenduskeere; 3,Käigukeere 6. Milliseid keermete profiile kasutatakse torustike keermesliidete korral? Kasutatakse silindriliseid torukeermeid (silindrilised sisetorukeermed ja koonilised välistorukeermed) 7. Milliste profiilidega keermeid kasutatakse kruviülekannetes?
keerme põhjast mutri korral keerme tippudest. Keerme keskmine läbimõõt d2 on niisuguse silindri moodustaja, mis jagab profiili ja teise profiili vahe võrdseteks osadeks. Kõige rohkem leiab kasutamist silindriline kolmnurk-keere. Tavaliselt nimetatakse seda keeret kinnituskeermeks, kuna niisugust keeret omavad poldid, kruvid, mutrid jne. Hermeetiliste ühenduste saamiseks lõigatakse kolmnurk-keere koonuspinnale. Ruut- ja trapetskeere lõigatakse detailidele, mis peavad pöörleva liikumise muutma kulgevaks liikumiseks, nagu treipingi käigukruvi, lukksepakruustangide kruvid jne. Võimsate presside ja tungraudade kruvid tehakse tugikeermega. Ümarkeere on suure töökindlusega, seepärast kasutatakse neid mõõteriistade töölaudade nihutamisel, vaguni haakeseadmetes, elektrilampide pesades ja soklites. Hõõritsemisel kasutatav kuulliigendtorn: 1 torn; 2 tihvt; 3 kere; 4 kuul; 5 tugikauss
tungraudadel ja pressidel) ja käigukruvideks (tööpinkidel, mõõteriistadel). Kruvidel kasutatakse enamasti trapets-, tugi- või ümarkeeret. tööpind = 30 = 3 = 30 a) b) c) Sele 20.2. Keermeprofiilid. a) trapetskeere, b) tugikeere, c) ümarkeere. Trapetskeermel on profiilinurk 30, töökürgus 0,5P (P – keerme samm). Trapetskeere on standarditud läbimõõduvahemikus d = 10 ... 320 mm, kusjuures samm P = 1,5 ... 48 mm. Keerme tingtähisesse kuuluvad tähed Tr, nimiläbimõõt ja keerme keskläbimõõdule määratud tolerantsivälja tähis. Tugikeeret, mille profiil on ebasümmeetriline trapets tööpolle kaldenurgaga 3 ja
ledest ainult üks (vedav) saab teist antud suunas kaasa 140 vedada. Muhve hoiab hambumises keerdvedru. 141 joon. 77) keskosas on kolmekäiguline trapetskeere, asub kaldhammastega põrkmühv. Vedruklamber takistab muhvi vabalt pöörlemast koos võlliga, kuid võimaldab tal nihkuda piki võlli telge. Hammasratta rummul ja piduri-hoova puksil, mida läbib pedaalivõll, on põrkmuhvile vastavad
annaabi.ee 
