Rahvusvaheliste firmade tootmis valdkonnad : · Kõrgtehnoloogia nt: IT, ravimid, doping, telekommuiktsiooni vahendid, biotehnoloogia, geenitehnoloogia, mikrotehnoloogia, uute materjalide välja mõtlemine . · Suuremahulised tarbekaubad nt: külmkapp, auto . · Bränd tarbekaupade masstootmine nt: pesupulber, karastusjoogid, hügieenitarbed . Bränd on kauba või tootemärk ( kasutusel ka väärtus tähis, esindusmärk, tunnusmärk) . Transnatsionaalsete ehk rahvusvahelised firmade tekkepõhjused : 1) Juurdepääs toormele 2) Laienemine uutele turgudele 3) Tootmiskulude vähendamine
Globaliseerumise head ja vead. Globaliseerumine ehk kõikide sotsiaalsete protsesside internatsionaliseerumine, selle all mõistetakse tänapäeval tavaliselt poliitilisi, kultuurilisi ja majanduslikke muutusi, mis tulenevad massikommunikatsiooni tehnoloogia arengust. Kuidas edendab globaliseerumine majandust? Maailma globaliseerumis protsess küll edendab meie majandust aga arvan, et väga suurde ohtu seab see protsess rahvusliku identiteedi säilimise. Milline on transnatsionaalsete suurfirmade mõju ühiskonnale? Globaliseerumine edendab majandust mitmel moel näiteks võib siinkohal tuua kiirenenud inimeste ja kaupade liikumise, tänapäeva oskustöölised saavad omandatud oskuse parimaks rakenduseks lihtsamini minna soodsamasse paika, kas siis mõnda teise riiki või maakonda, kus on just teatud valdkond arenenud. Siinkohal ei saa ka mainimata jätta, et see protsess mingil määral ka pärsib riikide majandust. Üha suuremat hoogu koguvad transnatsionaalsed
: On paremini kaitstud kaubanduspiirangute eest, Lähedus turgudele ja vastavale infole, Osalemine kohalikus ärikliimas, Võib-olla ressurssidele lähemal, Sobiva tööjõu olemasolu, Soodne ettevõtluskliima ja sihtmaa valitsuse toetus, Väike risk. Rahvusvaheliste korporatsioonide areng: · Sisemine areng (horisontaalne) R&D ehk teadus- ja arendus · Väljapoole suunatud areng (vertikaalne) - uutele turgudele laienemine. 22. Peamised tegurid paigutusotsuste tegemisel. 23. Transnatsionaalsete ettevõtete sisenemisel riiki kaasnevad positiivsed ja võimalikud negatiivsed mõjud. RVK tehtavad välisinvesteeringud sageli positiivse mõjuga: Tööhõive suurenemine sihtmaal, RVK on vajalikud patendid ja tehnoloogia, Ergutab kohalikku ettevõtlust (äriteenindus, allhanked jne), Raha maksude näol riigikassase. RVK kaasnevad negatiivsed trendid: Patendid, uurimis- ja arendustegevus, strateegiline planeerimine jms kuulub RVK emamaale, Võidakse soovida vaid
30.Väljapoole suunatud areng (vertikaalne) - uutele turgudele laienemine. Rahvusvahelised korporatsioonid ehk miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad? 31.On paremini kaitstud kaubanduspiirangute eest 32.Lähedus turgudele ja vastavale infole 33.Osalemine kohalikus ärikliimas 34.Võib-olla ressurssidele lähemal 35.Sobiva tööjõu olemasolu 36.Soodne ettevõtluskliima ja sihtmaa valitsuse toetus 37.Väike risk 38.Transnatsionaalsete ettevõtete sisenemisel riiki kaasnevad positiivsed ja negatiivsed mõjud. RVK tehtavad välisinvesteeringud sageli positiivse mõjuga: · Tööhõive suurenemine sihtmaal · RVK on vajalikud patendid ja tehnoloogia · Ergutab kohalikku ettevõtlust (äriteenindus, allhanked jne) · Raha maksude näol riigikassase RVK kaasnevad negatiivsed trendid : · Patendid, uurimis- ja arendustegevus, strateegiline planeerimine jms kuulub RVK emamaale.
· Osalemine kohalikus ärikliimas · Võib-olla ressurssidele lähemal · Sobiva tööjõu olemasolu · Soodne ettevõtluskliima ja sihtmaa valitsuse toetus · Väike risk 26. Peamised tegurid paigutusotsuste tegemisel. · Tootmise sisendi iseloom · Väljundi ja sisendi suhe · Energiavajadused · Inimtööjõud ja masinad · Töökohtade iseloom · Tootmise ulatus/maht · Nõudlus ja turu olemasolu · Transport 27. Transnatsionaalsete ettevõtete sisenemisel riiki kaasnevad positiivsed ja võimalikud negatiivsed mõjud. RVK tehtavad välisinvesteeringud sageli positiivse mõjuga: · Tööhõive suurenemine sihtmaal · RVK on vajalikud patendid ja tehnoloogia · Ergutab kohalikku ettevõtlust (äriteenindus, allhanked jne) · Raha maksude näol riigikassase RVK kaasnevad negatiivsed trendid : · Patendid, uurimis- ja arendustegevus, strateegiline planeerimine jms kuulub RVK emamaale.
Rahvusvahelised korporatsioonid ehk miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad? · On paremini kaitstud kaubanduspiirangute eest · Lähedus turgudele ja vastavale infole · Osalemine kohalikus ärikliimas · Võib-olla ressurssidele lähemal · Sobiva tööjõu olemasolu · Soodne ettevõtluskliima ja sihtmaa valitsuse toetus · Väike risk 22. Transnatsionaalsete ettevõtete sisenemisel riiki kaasnevad positiivsed ja võimalikud negatiivsed mõjud. RVK tehtavad välisinvesteeringud sageli positiivse mõjuga: · Tööhõive suurenemine sihtmaal · RVK on vajalikud patendid ja tehnoloogia · Ergutab kohalikku ettevõtlust (äriteenindus, allhanked jne) · Raha maksude näol riigikassase RVK kaasnevad negatiivsed trendid :
legaalse poliitika ja majandusega. Arenenud läänemaailmast rääkides on rivaalitsevate verejanuliste grupeeringute arveteõiendamised näiteks Chicago tänavatel kauge möödanik, nüüd näeb organiseeritud kuritegevus välja sootuks teistsugune. Organiseeritud kuritegevus ontänu suurepäraselt toimivale võrgustikule, poliitikute ning rahandus- ja äriringkondade toetusele tunginud maailma majanduse igasse valdkonda. ÜRO andmetel ulatuvad transnatsionaalsete kuritegelike organisatsioonide aastased sissetulekud umbes 1000 miljardi dollarini. See on ligikaudu sama palju, kui Maailmapanga koostatud kolme miljardit inimest haarava väikese sissetulekuga riikide nimekirja maade kogutoodang kokku. Summa sisaldab nii illegaalsest narkoärist, relvakaubandusest, tuumamaterjalidega kaubitsemisest kui ka maffia kontrolli all olevast ärist (prostitutsioon, õnnemängud) saadud tulud. Isegi on väidetud, et organiseeritud kuritegevuse
119 Eesti rahvusvaheline reiting on kõige kõrgem a majandusvabaduse osas b inimarengu indeksi alusel c globaalse konkurentsivõime alusel 120 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee "Lõuna- Soome" arengustsenaariumi korral a jääb Eesti ainult Soome ettevõtete huvisfääri b jääb Eesti Skandinaavia ja eriti Soome ettevõtete huvisfääri c jääb Eesti põhiliselt transnatsionaalsete korporatsioonide huvisfääri 121 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee "Suur mäng" arengustsenaariumi korral a on väga suur kihistumise oht b on keskmine kihistumise oht c on väike kihistumise oht 122 Ettevõtjate meelest on ühiskondlik kokkulepe vajalik selleks, et a minimaalpalk ja maksumäärad külmutatakse ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajaks
119 Eesti rahvusvaheline reiting on kõige kõrgem a majandusvabaduse osas b inimarengu indeksi alusel c globaalse konkurentsivõime alusel 120 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee “Lõuna- Soome” arengustsenaariumi korral a jääb Eesti ainult Soome ettevõtete huvisfääri b jääb Eesti Skandinaavia ja eriti Soome ettevõtete huvisfääri c jääb Eesti põhiliselt transnatsionaalsete korporatsioonide huvisfääri 121 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee “Suur mäng” arengustsenaariumi korral a on väga suur kihistumise oht b on keskmine kihistumise oht c on väike kihistumise oht 122 Ettevõtjate meelest on ühiskondlik kokkulepe vajalik selleks, et a minimaalpalk ja maksumäärad külmutatakse ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajaks
saj. lõpuks 20. saj. alguseks "kosmopoliitse" masstoodangu arenedes oli ülemaailmne tööjaotus praktiliselt saavutatud. Kõrvuti puhtalt kaubanduslike sidemetega hakkasid levima rahvusvahelised tootmissidemed ja rahvusvaheline kapitali migratsioon. Kaasajaks on rahvusvahelises tööjaotuses kujunenud esemeline, detailidejärgne ja tehnoloogiline spetsialiseerumine tõusnud on töötleva tööstuse osa rahvusvahelises kaubanduses. Kolmas maailm diferentseerub; kasvab transnatsionaalsete korporatsioonide osa maailma kogutoodangus: nad on tänapäeval maailma tootmise ja rahvusvahelise tööjaotuse peamine jõud. · Globaliseerumine- · Põhi- Lõuna konflikt- arenenud tööstusriikide ja arengumaade vaheline vastuolu ( nim. valdavalt riikide territoriaalse paigutuse järgi.). 4. Majandusliku arengutaseme mõõtmise probleem: indikaatorid majanduslik kasv, inimarengu indeks.
vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et sisult üks ja sama õigus kuulub eri riikides eri isikutele. Teoreetiliselt võimalik on ka see, et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata. Tulenevalt majanduslikust läbikäimisest ja koostööst riikide vahel on vajalik ühtsete tingimuste loomine ja vastutulek, mis on eriti aktiviseerunud seoses globaliseerumisega ja transnatsionaalsete kompaniide tegevusega. Esimeseks sammuks koostöös oli XIX sajandi oluliste Pariisi ja Berni konventsioonide (1883, 1886) alusel sisse seatud rahvusliku kohtlemise nõue, autoriõiguse formaalsusteta kaitse ja tööstusomandi puhul teises riigis omandatud prioriteedi tunnustamine. Need põhimõtted on seotud õiguste omandamise ja tunnustamisega. Õiguste kasutamist piirab õiguste ammendumise doktriin (Exhaustion of rights), mille kohaselt muus riigis
· Sündmused, mis toimuvad tuhandete kilomeetrite kaugusel mõjutavad meie elu aning meie kohalikud sündmused avaldavad mõju teistele, kes asuvad kaugemal. · 20.sajandi viimasel aastakümnel on maailm muutunud ühtseks sotsiaalseks süsteemiks 93. Kuidas väljendub globaliseerumine nt majanduses? Kultuuris? Sotsiaalses elus? · Globaalne majandussüsteem transnatsionaalsete korporatsioonide kaudu toimuv rahvusvaheline tööjaotus, nt auto- ja arvutitootmine. · Kuigi majanduslikud ja tehnoloogilised edusammud on silmnähtavad, pole suudetud piiri panna aga näljale, vaesusele ja harimatusele. · Vaesus kui globaalne probleem: töölised, töötud, vanurid, suured pered, ühe vanemaga pered, haiged või invaliidid. Absoluutne ja suhteline vaesus. Vaesuse feminiseerumine. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 12
traditsioon. 96. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? Kõikide sotsiaalsete protsesside internatsionaliseeriminesotsiaalsete ja kultuuriliste, majanduslik ja poliitiliste sidemete ühtsus. Tekib uus supersüsteem, mis on seotud ühtse staatuse ja vastutusega ning, mis ei sõltu eri piirkondade majanduslikust ja poliitilisest arengust. 97. Kuidas väljendub globaliseerumine nt majanduses? Kultuuris? Sotsiaalses elus? Globaalne majandussüsteem transnatsionaalsete korporatsioonide kaudu toimuv rahvusvaheline tööjaotus, nt auto- ja arvutitootmine. Sotsiaalses elus Vaesus kui globaalne probleem: töölised, töötud, vanurid, suured pered, ühe vanemaga pered, haiged või invaliidid. Kultuur- haridus, kombed. 98. Millised on suurimad probleemid, mida peab globaalühiskond lahendama? Lahendamist ootavad järgmised probleemid:Tuumasõjaohu kõrvaldamine ja lokaalsete sõjaliste konfliktide vähendamine, terrorismi ohjeldamine, massihävitusrelvade
Oma tegevuspiirkonna määratlemisel tuleb arvestada ülemaailmsete tööstusharude ja teenustega. Ent samas, poliitilised piirid ei kao. Seni pole ainsatki märki võimalikust globaalsest institutsioonist isegi majandussfääris, kus näiteks ühtne keskpank kontrolliks täiesti ohjeldamatuid ülemaailmseid rahavoogusid. Rääkimata institutsioonist, mis suunaks maksu- ja rahapoliitikat kõikjal maailmas. Isegi transnatsionaalsete majandusüksuste sees tõrjub rahvuslik poliitika jätkuvalt kõrvale majandusliku ratsionaalsuse. Tegelikult on meil tegemist kolme osaliselt kattuva sfääriga. Raha ja informatsiooni valdkonnas juba toimib täielik globaalmajandus. On olemas regionaalsed majandused, kus kaubad ringlevad vabalt ning vähenevad teenuste ja inimeste vabale liikumisele seatud takistused, ehkki neid ei kõrvaldata mitte mingil juhul täielikult.
annaabi.ee 
