Koodon - nukleotiidid (kolm järjestikust nukleotiidi), mis vastavad ühele aminohappele. 8. Kust pärineb info, mille alusel sünteesitakse valgud? Nimeta organellid, mis osalevad valgusünteesis selle protsessi algusest kuni küpse valgu transportimiseni sihtkohta, ja kirjelda nende rolli vastavates protsessides? Info, mille alusel sünteesitakse valgud, pärineb RNA-st, täpsemalt mRNA-st. Organellid, mis osalevad valgusünteesis (translatsioonis) selle protsessi algusest kuni küpse valgu transportimiseni sihtkohta on järgnevad: - Ribosoomid- (translatsioon) mRNA ühineb ribosoomiga - Tsütoplasmavõrgustik – (translatsioon) aktiivsete valkude moodustumine - Golgi kompleks – (translatsioon) modifitseeritakse sünteesitud valke - Transpordivesiikulid – transpordiavd küpsed valgud sihtkohta
tatakse initsiaator-tRNA-ks. tRNA seostub aminohappeid, kuni jõutakse stoppkoodonini. mRNA molekuliga ainult komplementaarsus- Sellele ei vasta ükski tRNA antikoodon. printsiibi alusel. tRNA molekuli koodonit, mis Sellega lõpeb aminohappeahela sünteesimine ja on komplementaarne mRNA koodoniga, vastav stoppkoodoniga seostuv ensüüm lahutab nimetatakse antikoodoniks. Initsiaatorkoodon- translatsioonis osalenud komponendid. iks oleva AUG-ga ühineb initsiaator-tRNA a) Selgita oma sõnadega, kuidas saab polüpeptiidahelast valk! Polüpeptiidahel ei ole veel valmis valk. osalevad ensüümid, liiguvad kõigepealt Aminohappejärjestus on valgu primaar- tsütoplasmavõrgustikku, kus toimub polüpep- struktuur. Lisaks primaarstruktuurile on valgul tiidahela kokkukeerdumine kõrgemat järku veel sekundaar-, tertsiaar- ja kvarternaar- struktuuriks
Selle tRNA atikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga. · Sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside. · Moodustunud kahest aminohappest koosnev ühend vabaneb initsiaator-tRNA-st ja jääb tRNA molekuli külge. · Protsess kestab kuni terminaatorkoodonini, millega seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: ribosoomist vabanevad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. 15. Võrdle replikatsiooni ja transkriptsiooni. Replikatsioon - ensüümiks DNA-polümeraas, matriitsiks terve molekul, tekib 1 molekulide vorm Transkriptsioon - ensüümiks RNA-polümeraas, matriitsiks lõik DNA-st, tekib kolme tüüpi molekule 16. Mis on koodon, millest see koosneb? Koodon on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik 17
molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist. 4) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA. 5) Järgmine tRNA seostub mRNA-ga. tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. 6) Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stopp-koodonini. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. UAG 14. Replikatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus 15. Koodon on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik; koosneb kolmest nukleotiidist 16. Initsiaatorkoodon AUG on valgusünteesi alguskoodon terminaator- ehk stoppkoodon UAA/UAG/UGA on valgusünteesi lõppkooddon 17. GENEETILINE KOOD on võti: 3 järjestikulist mRNA nukleotiidi (moodustavad ühe koodoni) määravad ühe kindla aminohappe valgumolekuli koostisesse.
molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist. 4) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA. 5) Järgmine tRNA seostub mRNA-ga. tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. 6) Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stopp-koodonini. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. UAG 14. Replikatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus 15. Koodon on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik; koosneb kolmest nukleotiidist 16. Initsiaatorkoodon AUG on valgusünteesi alguskoodon terminaator- ehk stoppkoodon UAA/UAG/UGA on valgusünteesi lõppkooddon 17. GENEETILINE KOOD on võti: 3 järjestikulist mRNA nukleotiidi (moodustavad ühe koodoni) määravad ühe kindla aminohappe valgumolekuli koostisesse.
seostudes). aminoglükosiidid aminoglükosiid läbib rakuseina, • Aminoglükosiidide gentamütsiin, aktiivsed (kasutusel) peamiselt G- bakterite suhtes (ei suuda kinnitudes ribosoomidele või translatsioonis osalevatele ensüümidele (bakteritsiidsed) plasmamembraani, jõuab ensümaatiline modifikatsioon tobramütsiin, läbistada sterpto- ja enterokokkide tsütoplasmamembraani). Ei toimi
aminohappe valgu molekulis. 2. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Geneetilise koodi universaalsus seisneb selles, et ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. 3. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga ja lõppeb siis kui järg jõuab stoppkoodonini - stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. 4. Kuidas määratakse monomeeride järjestus sünteesitava valgu molekulis? Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. 5. Kuidas tagatakse translatsiooni käigus õige aminohappe lülitumine valgu molekuli? Valgul on mitu struktuurset tasandit (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne)
aminohappe valgu molekulis. 2. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Geneetilise koodi universaalsus seisneb selles, et ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. 3. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga ja lõppeb siis kui järg jõuab stoppkoodonini - stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. 4. Kuidas määratakse monomeeride järjestus sünteesitava valgu molekulis? Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. 5. Kuidas tagatakse translatsiooni käigus õige aminohappe lülitumine valgu molekuli? Valgul on mitu struktuurset tasandit (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne)
Geeni ekspresseerumise all mõistetakse tema poolt kodeeritud valgu sünteesi. Kui geeni ekspresseeritakse, siis kopeeritakse geenist üheahelaline mRNA matriits, mis seejärel suundub rakutuumast ribosoomi, kus toimub geneetilise koodi alusel mRNA- st tRNA ja mitmete ensüümide abil aminohappeahelate sünteesimine, millest moodustub valk. Valguahela süntees ehk valgu biosüntees toimub ribosoomides ja seda nim. translatsiooniks. Peale ribosoomide osalevad translatsioonis ka tRNA molekulid, mille antikoodoni komplementaarne seostumine mRNA-l oleva koodoniga määrab, milline aminohape lülitatakse ribosoomidel sünteesitavasse polüpeptiidahelasse. Ribosoomid koosnevad rRNA ja valkude molekulidest ning seostuvad mRNA ja tRNA molekulidega. Valgu süntees algab alati metioniiniga startkoodon on tavaliselt AUG, harvem CUG või UUG (leutsiin).
Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub 1. tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape Met. Edasi seostub iga tRNA molekul tsütoplasmas kindla aminohappega(vastava ensüümi kaasabil ja ATP energia arvel) ja toob selle ribosoomi. Koodon-antikoodon paardumisega mõtestat lahti geneetiline kood. Protsess kestab seni kuni järg jõuab mRNA stoppkoodonini, sellega ei seostu ühegi tRNA antikoodon, seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: ribosoomist vabanaevd tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. 32. Translatsiooni terminatsioon. Protsess, mille käigus lõpuni sünteesitud polüpeptiid ribosoomist vabaneb. 33. Geeniekspressiooni regulatsioon. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse et see geen avaldub. Erinevused rakkude ehituses ja talitluses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teasel ajahetkel avalduvad. Geeni
Algab mRNA ühinemine ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNa molekul, millega on ühendatud Met. tRNA molekul, mis ühineb initsiaatorkoodoniga, nim initsiaator-tRNA-ks. Antikoodon tRNA kolm .. on komplementaarsed mRNA koodoniga. (AUG UAC) tuleb teine, sünteesitakse molekulide otse küljes olevate aminohapete vahele peptiitside. (ensüümide kaasabil) Protsess seni kuni tuleb stoppkoodon, millele ei vasta ükski aminohape. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: ribosoomist vabanevad tRNA, mRNa ja sünteesitud valk. G-C, C-G, A-U, U-A Ühe mRNA molekuliga on tavaliselt seotud mitu ribosoomi. Polüsoom mRNA-ga seotud ribosoomide kogumit koos nendes talitlevate tRNa molekulide ja ensüümidega. Rakud kasvavad, diferentseeruvad, surevad. Nende protsesside käigus muutub rakkude vajadus sünteesitavate valkude järele. Koos sellega muutub ka geenide avaldumine: ühtedelt
6. tRNA nihkub koos temaga seotud mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi. Uus tRNA pääseb ribosoomi, seostub komplementaarselt, aminohapete vahele sünteesitakse jälle 14 peptiidside. Tripeptiid jääb viimasena sisenenud tRNA molekuli külge, aminohappeta tRNA väljub. 7. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. Viimasele ei vasta ühtegi tRNA molekuli antikoodon. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: ribosoomist vabanevad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. Translatsioon on universaalne protsess. Valgu sünteesi regulatsiooni võimalused: a) transkriptsioon ise on valgusünteesi esimene regulatsioonitasand. Geenide avaldumine muutub valgu eluea jooksul. b) mRNA molekulide lagundamise kiirus RNA-d lagundavad tsütoplasmas olevad ribonukleaasid. Polüsoom ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE Ökoloogilised tegurid
tekke ja lõhkumise energiad elava organismi normaalse temperatuurikõikumise piiride vahele. See võimaldab reaktsioonide kiiret toimumist. Vesiniksidemed panustavad paljude biomolekulide (nt proteiinid, nukleiinhapped) kolmemõõtmeliste struktuuride moodustumisse. Näiteks DNA kaksikheeliks tekib suures osas tänu vesiniksidemetele komplementaarsete nukleotiidide vahel. Samas on nendel sidemetel peamine roll DNA replikatsioonis, transkriptsioonis ja translatsioonis. Looduslikest polümeeridest võib mainida tselluloosi (taimede struktuurne materjal), mille arvukad hüdroksüülrühmad moodustavad ahelasiseseid ja ahelate vahelisi vesiniksidemeid. Vesiniksidemete esinemine struktuuris teeb polümeere (nii sünteetilisi kui looduslikke) tundlikeks niiskuse suhtes. 20. Mittemetallid. Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel.
Aminohappeta tRNA väljub ribosoomist. 6. tRNA nihkub koos temaga seotud mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi. Uus tRNA pääseb ribosoomi, seostub komplementaarselt, aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. Tripeptiid jääb viimasena sisenenud tRNA molekuli külge, aminohappeta tRNA väljub. 7. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. Viimasele ei vasta ühtegi tRNA molekuli antikoodon. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: ribosoomist vabanevad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. Translatsioon on universaalne protsess. Valgu sünteesi regulatsiooni võimalused: a) transkriptsioon ise on valgusünteesi esimene regulatsioonitasand. Geenide avaldumine muutub valgu eluea jooksul. b) mRNA molekulide lagundamise kiirus RNA-d lagundavad tsütoplasmas olevad ribonukleaasid. 3. Ülesanne monohübriidse ristamise kohta NR 3 1
y analüüsib DNA, RNA ja valkude osa päriliku info realiseerumises ja tunnuste avaldumi- ses; y võrdleb replikatsiooni ja transkriptsiooni kulgu ja tulemusi; y hindab geeniregulatsiooni vajalikkust inimese ontogeneesi eri etappidel; y toob näiteid inimese haigustest, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega; y selgitab geneetilise koodi omadusi; y lahendab ülesandeid geneetilise koodi rakendustest; y seostab translatsioonis osalevaid komponente nende ülesannetega; y koostab eksperimendi kavandi, mis tõestab molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside uni- versaalsust; y uurib arvutimudeli abil molekulaarbioloogilisi põhiprotsesse; y võrdleb RNA ja DNA viiruse ehitust ning toob näiteid; y analüüsib viiruste omadusi, mis ühendavad neid elusa ja eluta loodusega; y selgitab DNA viiruse lüsogeense ja lüütilise tsükli mõju peremeesorganismile; y seostab AIDS-i haigestumist HIV-i organismisisese toimega;
Ühinemine toimub komplementaarsusprintsiibil 4. tRNA-ga ühineb kindel AH. 5. Siseneb järgmine tRNA mille otsas AH. 6. AH vahele sünteesitakse peptiidside. 7. AH vabaneb initsiaator tRNA st ja see väljub ribosoomist. 8. tRNA, mis jäi ribosoomi, nihkub edasi ja siseneb uus tRNA, mille otsas olev AH ühendatakse teistega. 9. Protsess kestab kuni jõutakse stoppkoodonini. 10. Stoppkoodoniga ühineb ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: tRNA, mRNA ja valgu, mis selles protsessis sünteesiti. Mis on antikoodon? MENDELI ÜHETAOLISUSE SEADUS JA LAHKNEMISSEADUS LK 149-152 Mõisted: Hübriid- erinevate tunnustega organismide järeltulija. Genotüüp ühe isendi geenide kogum. Alleel ühe geeni erivorm Fenotüüp ühe isendi feenide (tunnuste) kogum. Homosügoot isend, kellel on mõlemas kromosoomis ühesugused alleelid (nt AA, aa, AA bb)
Hoiavad subühikuid koos 70S ribosoomis. Jaotunud üle terve subühikute kokkupuutepinna (ingl. interface). Kokku ≈ 12 silda : B1 – B8. RNA-RNA sillad interface´i keskosas: staatilised. RNA-valk, valk-valk sillad perifeerias: dünaamilised kus paiknevad. 50S dom II ja IV millest koosnevad RNA-RNA sillad versus RNA-valk/valk-valk sillad (kus asuvad, kuidas muutuvad/ei muutu elongatsiooni käigus) sildade funktsioonid seovad translatsioonis seovad subühikud omavahel valkude sünteesil Kahevalentsed metallid ja rRNA stabiilsus ning subühikute koospüsimine Eukarüootse ribosoomi struktuur võrreldes prokarüoodi omaga - 40 % mahukam rRNA - 32 täiendavat r-valku - 4 täiendavat subuühikutevahelist silda - 2 x suurem kontaktipind subühikute vahel - rohkem üheahelalist RNA-d Ekstensioonisegmendid on pärmidel olemas, kuid puuduvad eubakterites
transporditakse RNA tuumast tsütoplasmasse ja initseeritakse valgu süntees. tRNA süntees: tRNA geenid on samuti kordustena, neis võivad olla intronid ja nad on paigutunud üle kogu genoomi. Igal tRNA (75-90 nt pikkune) on erineva nukleotiidse koostisega, mis seob erinevat a/h. Enamus tRNAs modifitseeritakse tuntavalt pärast transkriptsioni. tRNA moodustab kaks olulist "loopi", see tingitud komplementaarsetest nukleotiididest. Ühes loobis on anti-koodon, mis tunneb ära koodoni mRNA-s translatsioonis. Üldiselt sama mehhanism mis teistel geenidel: RNA III polümeraas, promootorid, oma TF ja posttranskriptoorne modifitseerimine. snRNA : Moodustab splaissosoome koos valkudega ja võtab osa pre-mRNA protsessingust (intronite eemaldamisest mRNA moodustamisel). Transkribeeritakse II ja III tüüpi RNA polümeraasidega. Geeni ekspressioon: translatsioon ja geneetiline kood Geeni väljendus on valk; kui rakul on vaja valku, siis tuleb lugeda vastavat geneetilist koodi.
aminohappe. ● Olemas on algus- (AUG (metioniini sünteesikoodon)) ja lõpukoodonid (UGA, UAA, UAG (neile ei vasta ükski aminohape ning nendeni jõudes kukub ribosoom mRNA molekulilt maha, nad on stop-koodonid)). 30. Kirjelda valgupeptiidi sünteesi etappe ja tRNA liikumist ribosoomis Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse mRNA kui matriitsilt koodi alusel aminohapetest valgu polüpeptiidahel. RNA molekulil on 3 erinevat funktsiooni translatsioonis - mRNA kui geneetilise informatsiooni kandja, tRNA kui translatsiooni protsessi läbiviija, rRNA kui ribosomaalse struktuuri ja funktsiooni osa. Translatsioon jaguneb 3 osaks: 1. Translatsiooni initsiatsioon ehk peptiidahela alustamine Translatsioon algab AUG koodoniga. tRNA seondub vastava aminohappega. mRNAs olevale koodonile vastab tRNA antikoodon. Aminohape kinnitub tRNA 3’ otsa. Inimesel on ca 500 tRNA geeni, aga nad esindavad ainult 48 erinevat antikoodonit. 2
annaabi.ee 
