Henri de Toulouse-Lautrec Henri de Toulouse-Lautrec sündis 24.novembril 1864 Prantsusmaal ja suri 9.septembril 1901 Malromes Pariisis. Ta oli prantsuse impressionistlik kunstnik. Kuulasimaks sai ta Moulin Rouge reklaamplakatiga. Elukäik Henri de Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede põhjaosas Tarni departemangus Albi linnas. Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, kes kunagi oli väga prestiizikas, kuid oli oma prestiizi suurel määral kaotnud. Tema vanemateks olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adele de Toulouse-Lautrec. Henri veetis oma lapsepõlve Bosci lossis ja Celeyrani lossis Narbonne'i lähedal. Henri murdis 13-aastaselt vasaku jala ja 15-aastaselt parema jala. Kuna ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuudulikuse all, siis tema jalgade kasv jäi seisma
...........................10 Need lummavad punapead.........................................................................13 Viimased pintslitõmbed..............................................................................18 Kokkuvõte....................................................................................................19 2 Sissejuhatus Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede piirkonnas Tarni departemangus Albi linnas. Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma prestiii suurelt jaolt kaotanud. Tema vanemad olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Ad?le de Toulouse-Lautrec. Vanemad lahutasid pärast noorema poja Richardi surma 1868. aastal. Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Céleyrani lossis Narbonne'i lähedal. 12-aastaselt murdis Henri vasaku jala ja 14-aastaselt parema jala. Et ta kannatas
Henri de Toulouse-Lautrec. Toulouse-Lautrec oli prantsuse kunstnik, ta sai kuulsaks Moulin Rouge´i reklaamplakatiga. Ta sündis Prantsusmaal, Lõuna-Püreneede piirkonnas.Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma presitiizi suurelt jaolt kaotanud. Toulouse-Lautrec´i vanemad olid krahv Alphonose de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adele de Toulouse-Lautrec. Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Celeyrani lossis Narbonne´i lähedal. 12-aastaselt murdis Henri vasaku jala ja 14-aastaselt parema jala. Et ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuuduse all, siis tal ei kasvanud luud korralikult kokku ning tema jalad enam ei kasvanud. Kui ta jõudis täisikka oli tal normaalse
võimust ning 37-aastaselt ta tappis enese. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli välja pandud 71 tema tööd. Töid: 1. Natüürmort: Vaas 12 päevalillega (1888) 2. Tähistaevas 3. Kohviku terrass öösel (1888) Henri de Toulouse-Lautrec [anr'ii dö tul'uuz-lotr'ek] (24. november 1864 9. september 1901) oli prantsuse kunstnik. Ta sai kuulsaks Moulin Rouge 'i reklaamplakatiga. Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik, juugendstiilis raamatuillustraator ja litograafiakunstnik, kes jäädvustas 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu1888 hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu
............................................................................................. 6 Elu lõpul................................................................................................................. 6 Tuntumad tööd....................................................................................................... 7 Kirjandus................................................................................................................ 7 Lapsepõlv Henri de Toulouse Lauterc (1864-1901) sündis Prantsusmaal Albi linnas. Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma prestiizi suurelt jaolt kaotanud. Tema vanemad olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adèle de Toulouse-Lautrec. Vanemad lahutasid pärast noorema poja Richardi surma 1868. aastal. Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Céleyrani lossis Narbonne'i lähedal. Henri ilmutas suurepärast joonistamisannet juba varajases lapsepõlves, mida näitavad
11 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk18-19) 12 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk 26) 13 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk28) saavutada seda, mida varem võimaldasid ainult joonistussüsi või pastellkriidid,- kombinatsioon joonistusest ja maalist on Toulouse-Lautreci iseloomulik tunnus.14 Üleöö kuulsaks 1891-1892 Oma esimese Moulin Rouge'i jaoks tehtud afisiga sai Toulouse-Lautrec paugupealt tuntuks terves Pariisis. Ta hakkas kujundama uusi plakateid, samuti ajakirjanike esikaasi ja illustratsioone. Samal ajal töötas kunstnik palavikuliselt ka Pariisi ööelustseene kujutavate õlimaalide kallal. Elamine koos doktor Borges'iga stabiliseeris tema elu, mida ta muidu peamiselt ateljees ja öölokaalides mööda saatis. Kunstniku saatuslikule tugevate alkohoolsete
...................................................................7 Joonevirtuoos...............................................................................................................................7 Degas kunstiline eeskuju...............................................................................................................8 Üleöö kuulsaks 1891-1892.............................................................................................................. 8 Moulin Rogue.............................................................................................................................. 8 Litograafia tehnika.......................................................................................................................9 Edu kõrgpunkt 1892-1894............................................................................................................... 9 Loozis teatriaeg............................................................
impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 – 1885. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis ka maastikke, linnavaateid ja natüürmorte. Teoseid: „Le Moulin de la Galette“ (1876), „Näitlejatar Samary portree“ (1877), „Tütarlaps lehvikuga“ (1881), „Aerutajate eine“ (1881). Pierre Auguste Renoir (1841 – 1919): Loožis (1874) Pierre Auguste Renoir (1841 – 1919): Tants Moulin de la Galette`is (1876) ● EDGAR DEGAS (1834 – 1917) Degas on kunstnik, kes pöörab suurt tähelepanu valguse probleemile, maalib heledate toonidega ja
värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 1885. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis ka maastikke, linnavaateid ja natüürmorte. Teoseid: ,,Le Moulin de la Galette" (1876), ,,Näitlejatar Samary portree" (1877), ,,Tütarlaps lehvikuga" (1881), ,,Aerutajate eine" (1881). EDGAR DEGAS (1834 1917) Degas on kunstnik, kes pöörab suurt tähelepanu valguse probleemile, maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige
eluülikoolis. Kujutas Pariisi dekadentlikku ööelu Monmartre’il. Ta ei otsinud aga ööelust inetust ega viletsust, vaid leidis maailma, kuhu ka ise hästi sobitus. Joonistas öösiti gaasilambi valgel, päeval tegi galeriis sketšidest maalid. Tema värvid on kriidise, pastelse muljega. Lautrec maalis ettevalmistamata papile õlivärvidega, mis olid tärpentiiniga (väga) vedeldatud. Tegi ka tutvust litograafiaga ning selles tehnikas plakatid said Moulin Rouge’i reklaamidena väga kuulsaks. Kokku on tal üle 500 litograafilise töö, neid nii värvilisi kui mustvalgeid. Värvide maailm teda eriti ei huvitanud, pigem elu, liigutused ja tüübid. Huvitus ka väga Jaapani kunstist. 1892. aastal tüdines Lautrec pimedatest ja räpastest lokaalidest ning kolis (loominguliselt) bordellidesse. Ta ei fetišeeri naiste seksuaalsust neid kujutades, pigem kujutab naturaalsust ja realistlikult neid. Tema töödes eksisteerib ainult figuur, maastik on
Pariisi, Londoni, Berliini tänavavaated. Monet huvitus raudteesildadest ning jaamadest ,,Euroopa sild". Pissarro spetsialiseerus ainult Pariisi vaadetele nt ,,Itaallaste bulvar". Manet ühines impressionistidega oma elu lõpul ning see oli impressionistidele suureks toetuseks. Claude Monet maalimas. Auguste Renoir oli esialgu Monet'le konkurent. Olustikumaal impressionistlikus tehnikas. Hilisloomingus pöördus realistliku ja romantilisema impressionistliku kujutamise poole. ,,Tants Moulin de la Galette'is", seal võib näha kunstnikku ennast ka seal tantsimas. Kasutas lopsakaid naisakte ning modelle. ,,Gabrielle roosiga", üks tema lemmikmodelle. Tema pojast sai edukas rezissöör. E. Degas jõukast perekonnast, huvitus balletist ja ratsavõistlustest. ,,Priimabaleriin ehk täht ehk tantsijatar laval". ,,Dzokid võiduajamisel". Avalik antisemitist. Impressionism pole loomingus valdav. Sisley Inglismaal. Mererannik, veeteemad. Bretagne'i rannikust palju
impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 1885. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis ka maastikke, linnavaateid ja natüürmorte. Teoseid: ,,Le Moulin de la Galette" (1876), ,,Näitlejatar Samary portree" (1877), ,,Tütarlaps lehvikuga" (1881), ,,Aerutajate eine" (1881). EDGAR DEGAS (1834 1917) Degas on kunstnik, kes pöörab suurt tähelepanu valguse probleemile, maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
«Ja elektorite leivakünadest!» «Ja rektori taburettidest!» «Maha!» kisas väike Jehan kaasa. «Maha meister Andry, pedellid ja kirjutajad; maha teoloogid, meedikud, dekretistid *; maha prokuraatorid, elektorid ja rektor!» «Päris viimnepäev!» ümises meister Andry oma kõrvu kinni hoides. «Seal ongi rektor! Tuleb praegu üle platsi!» karjus üks aknalolijaist. 7 Kõigi silmad pöördusid platsi poole. «On see tõesti meie auväärt rektor, meister Thibaut?» küsis Jehan Frollo du Moulin, kes oli roninud ühe sisesamba otsa ega võinud sealt näha, mis väljas sünnib. «Tema jah,» vastasid kõik teised, «tema ise, rektor Thibaut.» See oli tõesti rektor koos kõigi ülikooli aukandjatega, kes pidulikus rongis suursaatkonnale vastu läksid ja nüüd üle platsi sammusid. Skolaarid, kes akna vastu olid surutud, tervitasid neid möödamineku silmapilgul sapiste märkuste ja iroonilise käteplaginaga. Esimese hoobi sai rektor, kes oma maleva eesotsas sõitis