12. Mida tähendavad mõisted: vööndkaar - kaar, mis toetab võlvistikku ja jaotab selle võlvikuteks roie - ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared päiskivi - ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roideotste vahel võlvisiil - diagonaalsete roiete v servjoontega piiratud võlvipinnalõik tugikaar - gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar haritorn - dekoratiivne tornikiivriga miniatuurtorn, mis paikneb ehitiste katuse harjal kabelitepärg - kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida fiaal - sale terav torn ehisviilu külgedel roosaken- rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune vitraažaken kiriku fassaadis kuningate galerii - 28 Iisraeli ja Juuda kuninga kujude rida vanast testamendist 13. Kirjelda Chartres´i katedraali põhiplaani. Katedraal on tuntud oma paljude säilinud vitraažide poolest
23 (Tallinna Linnateater). 4)Kolm õde Pikal tänaval. 5)Elamu Kuninga tn.1, nn. Piiskopi maja. Tallinna kõrgeima tornikiivriga kirik? Tallinna kõrgeima tornikiivriga kirik on Oleviste kirik. Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159- meetrise tornikiivriga aastatel 15491625 maailma kõrgeim ehitis. Kiriku torn hävis tulekahjus ja taastati madalamana, kuid ka 124 meetri kõrgust torni peetakse siiani üheks Tallinna sümboliks. Kus asub "Surmatants"? Autor? Maal "Surmatants" oli umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetrit on
• Oleviste kirik ehitati 1267. aastal. • See ümberehitati 15. sajandil. • Ja aastal 1820 samuti, kui see pikse löögist tulekahju tõttu kahjustada sai • See tehti seest neogooti stiilis ümber ja samal ajal taastati ka tornikiiver Huvitavad faktid • Kirik on kolm korda maha põlenud. ! • Kirik ehitati selleks, et see kaugele näha oleks. ! • Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159 - meetrise tornikiivriga aastatel 1549 - 1625 maailma kõrgeim ehitis. ! • Kirikus asus 25 kabelit aga alles on 2.
Esmakordselt on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf II Haraldssoni järgi. Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159-meetrise tornikiivriga aastatel 15491625 maailma kõrgeim ehitis. Suveperioodil on külastajail võimalik ronida mööda keerdtreppe torni vaateplatvormile linna vaadet nautima. Vaateplatvormile viib 232 trepiastet. Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 1513
Roosaknaid, mida peetakse gooti ehituskunsti meistriteosteks, on kabelil idafassaadil kaks. Alumine on rikkalikuma ehisraamistikuga ning rohkem kaunistatud, ülemine on väiksem ning ümbritestud kolmest neliksiirist. Idafassaadi portaali kohal asetsevad ehisviilud ehk vimpergid ning Kuningate galerii. Vimbergide tipus asetseb ristlillik. Alumise roosakna all on rõdu, mida ümbritsevad kaunistades ehistornikesed. Katusel asub torn, mille alumist osa ümbritsevad skulpruutid ning mis on tornikiivriga. Kabelit ümbritsevad tugipiidad on kroonitud fiaalidega. Fiaalid on erinevad, näiteks mõnel on skulptuurid tipus. Portaale on kabelil üks. 5. kirjelda hoone sisekujundust Hoone sisemus on jaotatud kaheks: ülemine ja alumine kabel. Ülemine kabel oli mõeldud kuningale ning ta perele ja sõpradele. Alumine kabel oli mõeldud kuninga alluvatele ning vähemtähtsal kohal asuvatele inimestele. Ülemise kabeli sisemust täidab valdavalt viirukisuitsust tekkinud hämarus
aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit. Raekoda on ehitatud hallist paekivist, katus aga savist katusekividest. Hoone ehitati kahekorruseliseks. See on piklik kellerdatud paekiviehitis. Kõrge sadulkatuse ja teravnurksete otsaviiludega hoone idafassaadist kerkiv, ülaosas masikuliitaoliseks friisiks laienev sale kaheksatahuline konsooltorn lõpeb kolmeosalise hilisrenessanss-stiilis lahtiste rõdudega tornikiivriga (16271628, G. Graff, taastatud 1952, arhitekt Albert Kukkur). 1433. aastal parandati tornikiivrit, 1439 seati üles kell. Tornikiivri tipus on tuulelipp Vana Toomas. C. Tallinna Jaani kirik Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kirik on pühendatud Evangelist Johannesele. Tegemist on Eestiühe varaseima uusgooti stiilis kirikuga. Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867
vööndkaar - kaar, mis toetab võlvistikku ja jaotab selle võlvikuteks. roie - ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. päiskivi - võlvikiiru keskmest eenduv, harilikult ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roiete otste vahel. võlvisiil - diagonaalsete roiete või servjoontega piiratud võlvipinnalõik tugikaar - basilikaalse gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar. haritorn - dekoratiivne tornikiivriga miniatuur torn, mis paikneb ehitiste katuseharjal. kabelitepärg - kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida, tavaliselt sümmeetrilise paigutusega fiaal - gootikale iseloomulik sale terav tornike ehisviilu külgedel. roosaken- rikkaliku ehis raamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas. kuningate galerii - pikk rida, rõdu 13
16. Kes maalis "Oleviste põlemise"? Johannes Hau ( 1771-1838 ) 17. Mida sümboliseeris Maarjaroos ja kus asub selle kujutisi? Viie õielehega roos on kristlikus sümboolikas Neitsi Maarja roos, rahu, õnnistuse ja vaikuse sümbol. Asub Tartu Jaani kirikus 18. Kuidas sai Oleviste kirik oma nime? Kunagise Noora kuninga Olavi järgi. 19. Nimeta keskaegseid profaanehitusi Tallinnas. Tallinna Raekoda, Pikk Hermann, Kolm Õde, Kolm Venda, Paks Margareeta 20. Tallinna kõrgeima tornikiivriga kirik ? Oleviste kirik 21. Kus asub "Surmatants"? Autor? Niguliste kirikus , autoriks on Bernt Notke. 22. Mis vahe oli Põhja- ja Lõuna-Eesti kirikute ehituses? Põhja-Eesti kirikute ehitusmaterjaliks kasutati halli paekivi ning ehitati üheloovilisi kirikuid , Lõuna-Eestis aga punast tellist ja põllukivi ning ehitati kolmelöövilisi kirikuid. 23. Mis on kenotaaf? Kus asub Tallinnas? Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud
toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänaseni. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks, mille käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 16821696, mil selle avariiolukorras olevat kiviosa parandati ning ehitati seejärel ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver. Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa. Niguliste kirikus on mitmeid vaatamisväärsusi, kuid vaieldamatult kuulsaim neist on B. Notke poolt loodud ,,Surmatants". See teos iseloomustab kõige paremini seda, et kõik inimesed on surma
Pilt on maalitud guassvärvidega. 17. Mida sümboliseerib Maarjaroos ja kus asub selle kujutisi? Maarjaroos sümboliseerib rahu, õnnistust ja puhtust. Kujutis asub Tallinnas Vene tänaval 18.Kuidas sai Oleviste kirik oma nime? Kirik on ehitatud Norra kuningale Olevile, tema järgi sai ka kirik oma nime- Oleviste. 19. Nimeta keskaegseid profaanehitusi Tallinnas Tallinna raekoda on Eesti vanim gooti stiilis profaanehitus. Suurgildi hoone. 20. Tallinna kõrgeima tornikiivriga kirik? Oleviste kirik, selle kõrguseks on 123,7 meetrit 21. Kus asub ,,Surmatants"? Autor? "Surmatants" autor on Bernt Notke, maal asub Niguliste kirikus 22.Mis vahe oli Põhja-ja Lõuna-Eesti kirikute ehituses? Lõuna-Eestis kasutati kirikute ehitamisel punast telliskivi, Põhja-Eestis aga paekivi. 23. Mis on kenotaaf? Kus asub Tallinnas? Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud ehk tühi haud.
Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. 17. ja 18. sajandi ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel. Selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid. 1773 ehitati läänetorni põhjaküljele keskaegse Püha
4 Kristina Soboleva Niguliste kirik ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. Ümberehitus jätkus ka 17. ja 18. sajandil. ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel, selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid. 1773 ehitati läänetorni põhjaküljele
Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. 17. ja 18. sajandi ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel. Selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid. 1773 ehitati läänetorni põhjaküljele keskaegse Püha Barbara kabeli asemele barokne Peter
tähekujulisse mustrisse. võrkvõlv--hilisgooti võlv, kus roided ristuvad võrgutaolises süsteemis. Tudor- kaar--Inglise hilisgootikas esinev teravkaar, mille kaare pooled kummalgi pool algavad veerand ringikujulise kurviga ja jätkuvad nõrgalt tõusvate sirgjoontena kuni kiiruni. traperiikaar--Inglise profaanarhitektuuris esinenud kahest või enamast kiirus kohtuvast nõgusast kaarest koosnenud kaar. haritorn--dekoratiivse tornikiivriga miniatuurtorn gooti ehitiste katuseharjal (vahel nelitise kohal) . Inglise ja Normandia katedraalidel säilib uhke nelitistornina nagu romaani ajstul. ratasaken--ümmargune aken keskusest kiirtena väljuvate kodaratega, esineb peamiselt romaani arhitektuuris, on gooti roosakna eelkäija. roosaken--roos-ja rosettmustriga ümmargune aken romaani ja eriti gooti arhitektuuris. Asetseb portaali kohal või transepti otsaseinas.
Kirik ehitati pae- ja telliskividest. Katedraal oli nii vaimuliku kui ka poliitilise elu keskuseks. Sinna on maetud Novgorodi vürste, peapiiskoppe ja rikkaid bojaare. Kiriku siseseintel on kohati säilinud vanade, 11. ja 12. saj seinamaalide fragmente. Peakuplil istub tuvi, kes legendi järgi oli peale 1570.a. linna rüüstamist verest punaseks värvunud Volhovi nägemist katedraali kupli otsas õudusest kivistunud. Peale 17. sajandi renoveerimist on katedraal 13 barokse kupli ja 6 tornikiivriga. Monument "Tuhat aastat Venemaad" Asub samuti Kremli põhjaosas. See on valmistatud pronksist. Monumendil on 129 figuuri ning see kaalub 100 tonni. Püstitatud Aleksander II valitsusajal Venemaa tuhandeaastase ajaloo tähistamiseks (862.a. Rjurik). Monumendi autoriks oli kubermangu külakaupmehe poeg Mihhail Mikesin, kes oli äsja lõpetanud Peterburi Kunstide Akadeemia. Kujult meenutab monument kiriku või veetsekella (veetse - rahvakoosolek)
Nõukogude ajal tegutsesid hoones ka ENSV Arhitektide Liit ning teised organisatsioonid, kuid majas endas meenutas kõik möödunud aegu: vahelagede tumedad palgid, vasest lühter, seinte puitpaneelid, XVI-XVII sajandi kapid ja portreed. Oleviste kirik Esmakordselt on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf II Haraldssoni järgi. Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159- meetrise tornikiivriga aastatel 15491625 maailma kõrgeim ehitis. Kiriku ülikõrge torni ehitusajendiks oli arvatavasti selle kasutamine meresõidutähisena, mis tegi tollase tuntud kaubalinna võimalikult kaugele merele nähtavaks. Kõrgusega kaasnes paraku oht: vähemalt kaheksal korral on torni tabanud välk ning kogu kirik on kolmel korral hävitavalt põlenud; kahjutuli paistis neil puhkudel üle mere Soome. Kuid ka 124 meetri kõrgust torni peetakse siiani üheks Tallinna sümboliks.
peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gootitelkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik ) 4.2 Tallinna Raekoda Tallinna Raekoda (Lisa 2) on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. Juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani
Kindluslossidest on esinduslikumais Rüütliordule kuulunud Malbork (1280-1382) Mägikindlustest tuntakse kõige enam Burg Elz´I (13.-16.saj., mille arvukad tornid otsekui kasvavad üksteisest välja, moodustades mägedega kokkusulava maalilise terviku. Palju ehitati linnakindlustusi ,iga linna kaitsetornide hulgas kuulus tähtis koht väravatornidele Arhitektuurselt lahenduselt on huvitavamad Rostocki Kröpelini torn oma nõelja tornikiivriga (15.saj.) ning ehitusmeister Heinrich Helmstede poolt 15.saj. ehitatud Lüübeki Holsentor. Tornidega olid tavaliselt varustatud ka raekojad. Saksa gootika pärlite hulka kuulub kindlasti Braunschweigi raekoda (14.saj.), mille astmikviiludega otsafassaadid sekundeerivad hoone väljakupoolsetele dekoratiivsetele frontoonidele. Telliskivigootikale iseloomulikke võtteid on rakendatud Straalsundi raekoja arhitektuuris (14.saj.). Münsteri linna raekoja (14.saj.)
annaabi.ee 
