BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses
Barokk Sissejuhatus Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon ka poliitilised nägelused. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda . Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi: · Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus agaralt tegutses katoliku kirik - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa.
vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. CARAVAGGIO (15731610) Peetruse ristilöömine Okastraadiga kroonitud Artemisia Gentileschi(1593 1653) Gentileschi maalis Piibli naistegelasi, näiteks Juuditi lugu olmelistes, aga ka dramaatilistes stseenides. Annibale Carracci (15601609) Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja toreduseihalus. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat. Bologna koolkond oli mitu saj. eeskujuks Euroopa akadeemilisele kunstile ja kujundas paljude põlvkondade kunstimaitset Caravaggio kunstil oli suur mõju kogu Euroopas. Usuteemade käsitlemine kaasaegsete inimtüüpide kaudu ja lihtsate inimeste hingesügavuse näitamine meeldis ka protestantlike maade kunstnikele. TÄNAN TÄHELEPANU EEST
..................................................lk 5 5. KASUTATUD KIRJANDUS................................................lk 5 SISSEJUHATUS Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. -2- BAROKK VENEMAAL 17. Sajandi lõpul jõudsid Venemaale barokk-stiili mõjud, kuid need piirdusid peamiselt mõnede Moskva kirikutega
Euroopas oli 17. sajand sõdaderohke ning reformatsioon oli jaotanud kontinendi usulistel põhimõtetel kaheks katoliiklikuks ja protestantlikuks. Usuvoolude vahel käis pidev võitlus ning 17. sajandil viisid poliitilised nägelused Kolmekümneaastase sõjani, mis haaras peaaegu kogu Euroopa. Barokk maalikunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole ning seda iseloomustas ülevus, jõulisus, hoogsus, tunneteküllus ja toreduseihalus. Selline kunst sobis hästi ka katoliku kirikule, sest nii oli võimalik inimesi mõjutada. Barokk oli esimene suur stiil, mis juurdus ka väljaspool Euroopat, kuid selle stiili klassikaline pool on omane ainult nendele maadele, kus tegutses katoliku kirik, mis püüdis tagasi võita inimeste poolehoiu, kes reformatsiooni ajal olid kirikust kaugenenud. Nendeks maadeks olid Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa ning Lõuna-Saksamaa
NIMI Maarja Kumm KLASS X BAROKK 1. Millal oli barokk? 17-18 sajand. 2. Mis avaldas barokile suurt mõju? Vapustuste ja sõdaderohke aeg,usulised põhimõtted,poliitilised nägelemised,absolutism,hoogne areng,maadeavastuse aeg, 3. Mida iseloomustab baroki? Ülevus,hoogsus,jõulisus,tundeküllasus,toreduseihalus,sündis katoliku kiriku soosingul,oli hea inimeste mõjutamiseks. 4. Millistele maadele oli barokk omane ja iseloomusta ka mis oli igal maal iseloomuliku? Prantsusmaal, Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil- seda on nimetatud vanaklassitsismiks.Lähtus antiiksetest eeskujudest. Hollandis (Madalmaade iseseisvunud põhjaosas) kujunes aga välja sootuks omalaadne- barokseks realismiks.
BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Arhidektuur: Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta
Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV. Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide
hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Barokk stiil Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult
Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid. BAROKK SISSEJUHATUS Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja toreduseihalus. Sellised tunnused on kõige selgemini nähtavad katoliku kiriku mõju all olevates maades - Itaalias, Hispaanias, Madalmaade lõunaosas (ehk Flandrias) ja Lõuna-Saksamaal. Nimetagem seda lühiduse ja selguse mõttes pärisbarokiks. 16. sajandi suurte ususegaduste ajal sai katoliku kirikule selgeks, et reformatsiooni ajal kaotatud koha tagasivõitmiseks inimeste südames tuleb muutuda. Käivitus nn. vastureformatsioon, mille käigus katoliiklus üritas end inimestele taas lähedaseks muuta
Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV. Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu
1541) ning François Clouet (1522-1572) - mõlemad õuekunstnikud. Isa Jean töötas François I juures ning temale võlgneme tänu suurepärase renessansikuninga portree eest. Suurejoonelisena ja rahulolevana oma siidiläikelises kollase-musta mustriga puhevil rüüs, esindab kuningas tõesti uue ajastu, renessansiajastu inimest. Barokk Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja toreduseihalus. Sellised tunnused on kõige selgemini nähtavad katoliku kiriku mõju all olevates maades - Itaalias, Hispaanias, Madalmaade lõunaosas (ehk Flandrias) ja Lõuna-Saksamaal. Nimetagem seda lühiduse ja selguse mõttes pärisbarokiks. 16. sajandi suurte ususegaduste ajal sai katoliku kirikule selgeks, et reformatsiooni ajal kaotatud koha tagasivõitmiseks inimeste südames tuleb muutuda. Käivitus nn. vastureformatsioon, mille käigus katoliiklus üritas end inimestele taas lähedaseks muuta
Essees on ajastule omaselt tsiteeritud palju Rooma antiikautoreid ja sobitatud neid uue ajastuga. Montaigne keskendub inimesega seotud omadustele ja filosoofiale. Looduse ülistamisele ja olemisele loodusega kooskõlas. Tõstatab küsimuse, et kõik väärtused on suhtelised. Hea ja kurja taju sõltub suures osas arvamustest, mis meil on. 22. Barokk kultuuri tunnused 17-18saj Sai alguse 16saj lõpupoole Itaalias. Seda iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Ennekõike on seotud katoliiklike maadega. Valitsevate klasside kultuur. Barokk on vastandite kunst: ilus vs kole, väline näotus põimus sisemise õiglusega, pateetika pilaga. Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab, eelkõige üllatab kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdusega aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk
rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV. Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. 16. sajandi suurte ususegaduste ajal sai katoliku kirikule selgeks, et reformatsiooni ajal kaotatud koha tagasivõitmiseks inimeste südames tuleb muutuda. Käivitus nn. vastureformatsioon, mille käigus katoliiklus
annaabi.ee 
